Perekonnaajaloo foorum

Eeldatavasti wöörm tähendas lühendit ametinimetust wöörmünder mis omakorda tähendab kiriku eesistuja abilist.
Kas mõisas sai olla oma wöörmünder, kui selles mõisas omaette kirikut ma ei tea olevat.
Kirikuraamatus on kirjas Navesti ja Olustvere wöörm: abielude sõlmimine, samas arvel olid nad Suure-Jaani kirikus.

lisaks kirikuvöörmündritele olid olemas veel koolivöörmündrid ja vallavöörmündrid. Edasi vaata siit
http://genealoogia.ee/Valjaanded/pl.html#voormunder

Vallavöörmündrid eelmise postitaja lingi alusel olid ametis 19 sajandil. Mina vaatan aasta 1700 märtsi kuud:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1287.3.1:40
Olustveres oli küll õigeusu kirik, aga Navestis ma kirikut ei tea olevat. Kas õigeusu kiriku vöörmünder on Suure-Jaani luteri kiriku raamatus kajastatud?
Koolivöörmünder sobiks kõige paremini, aga kas aastal 1700 olid mõisate juurde koolid loodud?

Mina olen saanud aru niimoodi, et vöörmündrid olid ikka luteri kiriku puhul.

Kuigi vallavöörmündrid pandi ametisse 19. sajandil, oli neid ka varasemal ajal mitu - kui ikkagi kihelkond oli suur, siis oli lihtsalt vaja, et neid oleks 2-3. Näiteks Torma kihelkonnaalal on neid olnud koguaeg vähemalt 2-3 (vähemalt mul on selline tunne jäänud meetrikaid sirvides).

Vöörmünder ei pidanud elama kihelkonnakeskuses, ta elas ikka oma talus edasi (tegemist oli ju taluperemeestega). Seega võib nt Navesti vöörmünder tähendada seda, et ta elas Navestis.

aivarj kirjutas:Vallavöörmündrid eelmise postitaja lingi alusel olid ametis 19 sajandil. Mina vaatan aasta 1700 märtsi kuud ...

Rootsi ajal olid tõesti kirikuvöörmündrid. Suuremates kihelkondades olid lisaks kirikule abikirikud, nii et võib-olla see seletab mitme vöörmündri olemasolu.