Perekonnaajaloo foorum

Kas olete külastanud kaugeid sugulasi sugupuu uurimse eesmärgil? Kohapeal aga tundnud et Te pole väga oodatud külaline ning milleks seda üldse vaja, sellest ju mingit otsest tulu ei tulevat...
Hiljuti selline asi juhtus ning võttis mõneks ajaks isu sugulasi külastada ära...

Täitsa vastupidi on minul juhtunud. Kõlistades öeldakse, et oi ja tore ja tule kohe külla. Olen pakkunud, et võiks kuskil kohvitoas või siis trahteris üksteist esmaselt üle vaadata, et järsku ei sobi või nii, aga ei, öeldakse, tule kohe ja koju külla ikka.
Võib muidugi olla, et nad nii lähedased sugulased, et ei oskagi nagu pahandada 8) - näit. Welber'i puust lähim ühine esijuur oli ilma peale saanud 1756 ja Juuru kandist Erik/Freimanni esmane ühine 1738. Aga vastuvõtmine oli selline, nagu oleks sugulastega tegu . Aga, kui keegi pahandab, siis ära seda kõigi kaela üldista. Vbla' keegi ootab Su kõnet ja on ülevoolavalt häpi, kui Sa talle puu kandikul kätte tood .

Üldistama ma ei kipu. Varajasemad kokkupuuted teiste sugulastega on kõik väga hästi läinud. Konkreetne sugulane oli telefonis ka väga lahke ja viisakas kuid külla minnes oli olukord teistsugune..

Minul on ka selles vallas valdavalt meeldivad küsimused. Ma arvan ise, et kui "üllatus visiiti" just ei tee a la "ohhoi! Tere, mina siin! Me oleme 11 põlvest sugulased ja sa otsi kohe kook ja pirukad välja ma tõin pudeli ka ..."

Siis peaks kõik normaalne olema. Ise olen ikkagi ette teatanud kirjatsi, mailitsi, telefonitsi või muul moel. Kui tagasiside saan, siis tavaliselt on selge, kui kaugele selle inimesega suheldes minna võib.

Aga alati võib komistada inimese otsa, kel tekivad suguvõsauurimisega seoses paranoilised vms. kujutlused ... keegi jahib minu varandust.

... või pole inimesel kõige parem läbisaamine olnud oma vanematega ja teiste sugulastega. Seetõttu teema on vastumeelne ja ei taheta sellest midagi rohkemat teada ka.

Üldiselt minu kogemus siiski ütleb, et koostööd tehakse meeleldi ja kui keegi ei taha, siis vähemalt saadetakse viisakalt pikalt. Siis peaks olema pigem mõistev ... alati leiab muidugi ka alternatiivi.

...ei tasugi külla sõita, aga muidugi oleneb, milline on külastuse eesmärk ja mõnikord on hea kohtuda sugulasega neutraalsel pinnal, siis on mõlemil suhtlemiseks võrdne positsioon ja puudub kohustus võõrustada.

Assar kirjutas:...Aga alati võib komistada inimese otsa, kel tekivad suguvõsauurimisega seoses paranoilised vms. kujutlused ... keegi jahib minu varandust...

Mõnikord ei pea paranoia haigusloos seisma, kodanik lihtsalt ettevaatusesõbralik, mis praegu pigem plussi- kui miinusepoolele kanda tuleb.
Oma kogemistest tuleb meelde, et leidsin sugulase google otsingust. Nimelt oli ta taotlenud luba oma õuest puu mahavõtmiseks ning selle ka saanud. Veeretasin siis oma autot paar-kolm korda antud aiast mööda, no ei kedagi. Aga neljandamal korral läks paremini - tädi oli maja ees täitsa nähtaval. Tere, ütlesin, mul siin pikk sugupuu kirja seatud ja arutaks ehk. Tädi taganes maja seina vastu, jättes nii igaks juhuks labistatud käe meie vahele. Ma tundsin ennast sel hetkel nagu meessoost Liis Haavel. Andsin talle nimekaardi ja puu väljatrüki ning tulin tulema. Vaevalt koju saabunud, kõlises telefon - tädi juba selgitas, keda tuleks puust välja arvata...

zavatski kirjutas:...ei tasugi külla sõita, aga muidugi oleneb, milline on külastuse eesmärk ja mõnikord on hea kohtuda sugulasega neutraalsel pinnal, siis on mõlemil suhtlemiseks võrdne positsioon ja puudub kohustus võõrustada.

Tasub ikka minna, iseenesest täitsa ükskõik, kas on kodukülastus või kohtumine neutraalsel pinnal või tuleb inimene mulle külla. Minu sugulased on eelistanud mind külla kutsuda ja täitsa vahva. Mind teatakse, et ma uurin ja kuidas mind kätte saab ja veel enam. Ikka aastas tuleb mõni kiri või mail. Tead pane kirja kuhugi, ma nüüd abiellusin, meil sündis nüüd laps jne. Väga armsad on sellised hetked!

Uku.Velbri kirjutas: Mõnikord ei pea paranoia haigusloos seisma, kodanik lihtsalt ettevaatusesõbralik, mis praegu pigem plussi- kui miinusepoolele kanda tuleb.

Aga paranoliline võib inimene ka ilma haigusloota olla. Paranoia diagnoosina pannakse ikkagi siis välja, kui see avaldub sellisel määral, et ta segab inimese või teiste inimeste normaalset elu või muutub ohtlikuks kas inimesele endale või/ ja teistele inimestele.
Kui sa selle labidaga tou oleksid saanud, siis oleks ehk diagnoos kõne alla tulnud. Sul läks märksa paremini nagu ma aru sain.

Minul on öelda ka vaid häid sõnu.Kui pikaks ajaks juttu jätkub,oleneb inimesest.Ise ma suur sõnavõtja ei ole,kuid ühe memmega jätkus meil juttu 3-meks tunniks,teise samas vanuses oleva vanema daamiga jätkus juttu vaid 30-neks minutiks.
Kokku saamine on olnud siiski väga meeldiv olnud.