Nekrutitest
Postitatud: Esmaspäev 09. Märts 2009, 16:43:03
Esmakordne põhjalikum tutvus Saagas leiduva Eestimaa nekrutikandidaatide formularnimekirjaga (1818.a) Saaga EAA.178.1.3669:1 EAA.178.1.3669:1[/url] tekitas mitmeid küsimusi. Ehk on kellelgi suuremaid kogemusi selle allikaga või nekrutite teemaga üldse ?
Mis vahe on nekrutikandidaadil ja nekrutil ?.
Saagas avaldatud nekrutikandidaatide formularnimekirjad pole mitte nn liisualuste meeste nimekirjad (alates liisusüsteemi kehtestamisest Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1829. aastast) vaid nekrutikandidaatide formularnimekirja kantud pidid olema juba liisku tõmmanud või liisku heitnud (?). Seejärel vaadati nad arstlikult läbi, ja mõõdeti. Kõlblikeks tunnistatud kantigi nimetatud nimekirjadesse.
1818. aasta Eestimaa nekrutikandidaatide formularnimekirjad nimekirja märgiti: nekrutikandidaadi ees ja isanimi ja perekonnanimi, kui see oli olemas, vanus aastates, kasv arssinates ja versokites, näo ja ninakuju, silmade- ja juustevärv jms, kust nekrut võeti (maakond, kihelkond, mõis ja kellele mõis kuulub), kas on kirjaoskaja või mitte, vallaline või abielus ja kas on lapsi, palju on isiklikku raha (?) ja viimane lahter: kuhu nüüd nekrutid saadetakse: Kahjuks on viimane lahter tavaliselt tühi.
Samas pidi olemas olema ka liisualuste nimekiri, kuhu ilmselt ei kantud liiga noori ja vanu, alamõõdulisi (alla 160 cm), vigaseid ja muidu kõlbmatuid mehi. Seda enam, et liisku võeti vaid kord elus. Selliseid nimekirju (värbamisametnike registreerimisnimekirjadesse) pole vist eriti säilinud.
Minu uuritava perekonna esi-isa Hansu Tõnu (nimekirjas Tõnu Hanson) oli 1818. aastal Väike-Maarja kihelkonna Kärsa mõisast ainuke nekrut (1813, ja 1814 aastal võeti Kärsa mõisast 3 nekrutit Nende hulgas kaksikvennad Toomas 1813. ja Juhan 1814. aastal). Kui palju oli Kärsa mõisas 1818 aasta novembris või detsembris liisuvõtjaid seda vist teada ei saa.
1818. aasta nimekirja omapäraks on veel asjaolu, et 416 nekruti hulka, kes tulid Eestimaalt koguda, arvati tagantjärele ka 12-15 aastaseid alaealisi poisse, kes olid erandkorras nekrutiks võetud 1812. aasta nn Prantsuse sõja ajal.
Teenistusaeg oli sellel ajal teatavasti 25 aastat ja tagasi koju tuli ca 1/5. Hansu Tõnu tuli Poolast tagasi aga 20 aasta pärast 1838. aastal (?) , ja abiellus seejärel kohe ühe sõdurilesega. Neil oli 6 last.
Mis vahe on nekrutikandidaadil ja nekrutil ?.
Saagas avaldatud nekrutikandidaatide formularnimekirjad pole mitte nn liisualuste meeste nimekirjad (alates liisusüsteemi kehtestamisest Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1829. aastast) vaid nekrutikandidaatide formularnimekirja kantud pidid olema juba liisku tõmmanud või liisku heitnud (?). Seejärel vaadati nad arstlikult läbi, ja mõõdeti. Kõlblikeks tunnistatud kantigi nimetatud nimekirjadesse.
1818. aasta Eestimaa nekrutikandidaatide formularnimekirjad nimekirja märgiti: nekrutikandidaadi ees ja isanimi ja perekonnanimi, kui see oli olemas, vanus aastates, kasv arssinates ja versokites, näo ja ninakuju, silmade- ja juustevärv jms, kust nekrut võeti (maakond, kihelkond, mõis ja kellele mõis kuulub), kas on kirjaoskaja või mitte, vallaline või abielus ja kas on lapsi, palju on isiklikku raha (?) ja viimane lahter: kuhu nüüd nekrutid saadetakse: Kahjuks on viimane lahter tavaliselt tühi.
Samas pidi olemas olema ka liisualuste nimekiri, kuhu ilmselt ei kantud liiga noori ja vanu, alamõõdulisi (alla 160 cm), vigaseid ja muidu kõlbmatuid mehi. Seda enam, et liisku võeti vaid kord elus. Selliseid nimekirju (värbamisametnike registreerimisnimekirjadesse) pole vist eriti säilinud.
Minu uuritava perekonna esi-isa Hansu Tõnu (nimekirjas Tõnu Hanson) oli 1818. aastal Väike-Maarja kihelkonna Kärsa mõisast ainuke nekrut (1813, ja 1814 aastal võeti Kärsa mõisast 3 nekrutit Nende hulgas kaksikvennad Toomas 1813. ja Juhan 1814. aastal). Kui palju oli Kärsa mõisas 1818 aasta novembris või detsembris liisuvõtjaid seda vist teada ei saa.
1818. aasta nimekirja omapäraks on veel asjaolu, et 416 nekruti hulka, kes tulid Eestimaalt koguda, arvati tagantjärele ka 12-15 aastaseid alaealisi poisse, kes olid erandkorras nekrutiks võetud 1812. aasta nn Prantsuse sõja ajal.
Teenistusaeg oli sellel ajal teatavasti 25 aastat ja tagasi koju tuli ca 1/5. Hansu Tõnu tuli Poolast tagasi aga 20 aasta pärast 1838. aastal (?) , ja abiellus seejärel kohe ühe sõdurilesega. Neil oli 6 last.
