Wennicke
Postitatud: Reede 20. Veebruar 2009, 11:45:02
Kohtasin Virumaa Väike-Maarja 1725-1726. aasta adramaarevisjonis (vakuraamatus) Kärsa mõisa kahte talu ja/või liignime Wennicke. Sealkandis püsivad talunimed mingipärast puuduvad ja juba järgmise revisjoni ajal on see nimi sama peremehe ees- ja isanime eest kadunud.
Tekkis huvi, et kas sellel nimel võib olla mingi konkreetsem tähendus. Tänapäevast ebamäärast, pisut halvustavat tähendust sellel sõnal tollal ei pruukinud olla. Samuti ei oska seda kuidagi seostada mingi eesnimega.
Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust leidsin sõnale kaks vastet
1. vennikene, gen. vennikese on diminutiiv sõnast vend.
See on ootuspärane tähendus. Teine, pisut ootamatu on, aga:
2. vennik, gen, vennike = venelanna (Miks just naissoost ?).
Pole käepärast murdeleksikoni. Ehk oli Virumaal sellel sõnal ka mingi lisatähendus ?
Sellega seoses meenus üks kunagi Lätimaale viidud nüüdseks ammu juba lätistunud vadjalaste rahvakild, keda lätlased nimetasid (tõlkes) venelasekesteks.
Pole küll vist eriti tõenäoline, et Virumaal vadjalasi venelasekesteks (vennikesteks ?) kutsuti.
Vadjalaste asustusala Virumaal jäi põhiliselt Iisaku kanti, kus 1725-26 esineb ka pisut võõrapäraseid ees- ja liignimesid. Vennikesi, aga sellel aja peale Kärsa mõisa Jaola küla mujal Virumaal vist ei esinegi.
Tekkis huvi, et kas sellel nimel võib olla mingi konkreetsem tähendus. Tänapäevast ebamäärast, pisut halvustavat tähendust sellel sõnal tollal ei pruukinud olla. Samuti ei oska seda kuidagi seostada mingi eesnimega.
Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatust leidsin sõnale kaks vastet
1. vennikene, gen. vennikese on diminutiiv sõnast vend.
See on ootuspärane tähendus. Teine, pisut ootamatu on, aga:
2. vennik, gen, vennike = venelanna (Miks just naissoost ?).
Pole käepärast murdeleksikoni. Ehk oli Virumaal sellel sõnal ka mingi lisatähendus ?
Sellega seoses meenus üks kunagi Lätimaale viidud nüüdseks ammu juba lätistunud vadjalaste rahvakild, keda lätlased nimetasid (tõlkes) venelasekesteks.
Pole küll vist eriti tõenäoline, et Virumaal vadjalasi venelasekesteks (vennikesteks ?) kutsuti.
Vadjalaste asustusala Virumaal jäi põhiliselt Iisaku kanti, kus 1725-26 esineb ka pisut võõrapäraseid ees- ja liignimesid. Vennikesi, aga sellel aja peale Kärsa mõisa Jaola küla mujal Virumaal vist ei esinegi.