Perekonnaajaloo foorum

Tere. Palun aidake alljärgnev tekst saksa keelest tõlkida.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2025,253,0

1864 all Jehkob(Jakob) Muischneek´i kohta siis palun teavet. Eriti huvitab viimane tulp.
Suured tänud juba ette.

Tere,
sissekanne sisaldab andmed: nimi, amet, kodupaik, et on abielus sündnud, isa amet ja nimi, sünnikoht, usu, kas vanemad on elus. Loen välja et Jakob on metsavaht, tema isa oli rentnik, vanemad on surnud. Leene on teenijatüdruk, tema isa oli xxx, ema on elus. - Nemad on kodus lautanud pastor Dhirne(?) 22.3.1866.
Jakob Muischneek, Buschwächter unter Kerrofer, ehel(icher) Sohn des Pächters Peter Muischaneek, geboren unter Serbigal, lutherisch, Eltern todt. Braut: Leene Esiö(?), Dienstmagd, ehel(iche) Tochter des Starozt(?) Jakob Esiö, geboran in Aisel Leies-Krug, lutherisch, Mutter lebt.

Viimse lahtri sissekanned: mõlemad oli laulatusel juuresolevad; vastuväidet pole ütletu; peigmeehel oli kirikutäht Kerro kogudusest, et on tubli ja vaba abielluma, kuupäevalt 7.3.1866.
Beide persönlich. Keine Einsprache. Ehevermahnung-vermögendschein von Gem.Ger. zu Kerro von 7. März 1866.

marx2004 kirjutas: 1864 all Jehkob(Jakob) Muischneek´i kohta siis palun teavet.

Kas sa uurid Muischneek suguvõsa? Kui mu mälu mind ei peta, oli üks sellenimeline kunagi põllumajandus ülikooli/ teaduskonna vms. seotud ja ta on minu vanaonu kunagi oma juubelile Tartus kutsunud. Ilmselt siis vähemalt tundsid teineteist. Kas teil on selle kohta mingit infot, kes see olla võiks.

Tere,

suur tänu abi eest.
Kas on võimalik, et pruudi perekonnanimi oli Esis, hilisemates dokumentides esineb see nimi tema neiupõlvenimena. Tema sünnikoht on ilmselt Adsel (tänapäeval Gauijena), aga mis koht võiks olla Leies-Krug.
Leidsin Läti Radurakstist sellise kirje (aastast 1834):

http://y.delfi.ee/orig/110151/5387717_jFmr9s.jpeg

Ei ole päris kindel kas on tegemist sama inimesega, äkki keegi suudab täpsemalt välja lugeda.

Kas viimases veerus Gem. Ger. on Gemeinde Germanentum?

Jah, Adsel see kohanimi loomikult ongi! Aga teisest kohanimest ei saa rohkem aru. Tartu meetrika põhjalt mõtlesin et see tähendab körtsi; Radurakstist loen välja Leies wohgs, kohgs.. . . mõisa nimi see ehk ei ole.
Tartu Jaani meetrikas on pruuti perekonnanimi ehk kirjutatud apostroofiga: Esis'. Tartu Jaani oli ju ainult sakslaste kogudus, võib olla et märkus Gem.Ger. viitab et peigmees oli pärit Kerro koguduse saksa pihtkonnast.

Tere,
vaatasin uuesti Leene sünnimetrika sisu, seal on ka vaderite elukohad. Näib et teise vaderi elukoht algab ka Leies..., ja esimese vaderi elukoht oleks Leimann. EAA Kupits-kaardiserveri vanas kaardis on Adseli lossi läänepoolel koht Leyes semnek-nimega. Ja Adsel-Schwarzenhofi (Zvärtava) mõisal oli 19. sajandi algpoolel ka talu/kõrvalmois (Hoflage) Leinmann -nimega. Võib olla et läks luhta, aga arvan ära et see Leies oli küla Adseli lossi lähikonnas.

Aga tollest õppejõust/ ülikooli töötajast pole teil informatsiooni siis?!

Ma igaks juhuks küsin üle - siiski huvitav oleks teada.

Tema nimi on Herbert Muischneek, ta oli EPA-s geodeesia õppejõud ja dekaan, töötas ka Tartu Tähetornis ja Tallinnas TPI-s. Praegu üritan leida tema vanavanemaid.

Kirsti Ervola kirjutas:Tere,
vaatasin uuesti Leene sünnimetrika sisu, seal on ka vaderite elukohad. Näib et teise vaderi elukoht algab ka Leies..., ja esimese vaderi elukoht oleks Leimann. EAA Kupits-kaardiserveri vanas kaardis on Adseli lossi läänepoolel koht Leyes semnek-nimega. Ja Adsel-Schwarzenhofi (Zvärtava) mõisal oli 19. sajandi algpoolel ka talu/kõrvalmois (Hoflage) Leinmann -nimega. Võib olla et läks luhta, aga arvan ära et see Leies oli küla Adseli lossi lähikonnas.

See on üsna tõenäoline, aga see teine sõna - abielumeetrikas krug ja sünnimeetrikas kohgs(r). Krug on saksa keeles kõrts ja krogs on rootsi keeles kõrts, vahest on tegemist ühe ja sama sõnaga, aga kirjapilt erinev. Näiteks Adsel on kirjutatud ka Adtzel vanadel kaartidel. Kas Leene sünnimeetrikas on perenimi ikka kindlasti Esis, vanuse järgi arvutades sünnikuupäev sobib, isanimi sobib, Adsel sobib.

marx2004 kirjutas: Krug on saksa keeles kõrts ja krogs on rootsi keeles kõrts, vahest on tegemist ühe ja sama sõnaga, aga kirjapilt erinev.

Ka läti keeles on kõrts krogs
Terv.Riina

marx2004 kirjutas:
Kas viimases veerus Gem. Ger. on Gemeinde Germanentum?

Gem. Ger. tähendus on Gemeindegericht ehk vallakohus, Gem. Ger. zu Kerrafer on siis Kärevere vallakohus.

Krogs tähendab läti keeles kõrtsi ning ehkki antud dokumendis on kirjapilt tõepoolest "kohgs", võib siiski saksakeelses tekstis selgelt kirjutatud Leies-Krug eelkujul eeldada, et tegemist on väga tõenäoliselt kõrtsiga, "Leies" märgib aga kohanime. Seda võiks vaadata "Baltisches historisches Ortslexikoni" teisest köitest (Köln, 1990), kahjuks hetkel endal käepärast ei ole.

Jõudu!

Tõnis

Suured tänud kõigile vastajatele.
Sain lõpuks kätte raamatu "Baltisches historisches Ortslexikon" osa 2. ja seal on Adseli all kirjas, et on kaks kõrtsi - Kirchenkrug ja Lieses-Krug. Kirjapilt pole kuidagi Leies-Krug või on siiski tegemist sama nimega, aga erinevad kirjapildid. Vahest on tegemist ühe ja sama kohanimega, palun spetsialistide kommentaare.

Vahest on abiks, google tõlkija vasted:
läti keeles lieses - eesti : põrn, saksa : Milz, inglise : splenic, vene : селезеночный.