Perekonnaajaloo foorum

Tere!

Paluks Teie abi alltoodud hingerevisjoni tõlkimise, mis puudutab Hans Tammann`i kohta käivat infot:


http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34 ... 2646f45ab1

ette tänades

Toomas Uustalu

Tere jälle!

üks link jäi kahjuks panemata, siit huvitaks kogu Uustalu kohta käiv info, enda mõistus kahjuks peale ei hakka...

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=9& ... ed8e770bca

toomas.uustalu kirjutas:Tere!

Paluks Teie abi alltoodud hingerevisjoni tõlkimise, mis puudutab Hans Tammann`i kohta käivat infot:

Hans Tammang on Jürri 3 poeg. Eelmine revision oli 19 aastane. Tema naine on 28 aastane Marri. Neil on poeg Jaan, kes praegu on 1 aastane. 1854 on Hans rekruteerunud ehk kroonut teenima läinud. Seal vahel on mingi minu jaoks liiga tihedalt kirjutatud sõna (vana inimese silmad ei loe välja) lõpus on ... vide Lit. B. Millegile viidatakse, mis on lühendatud ei oska öelda. Hansu nime all on mingi venekeelne tekst. Kahjuks seda keelt ei mõista esimene sõna on vist estljand...

toomas.uustalu kirjutas:Tere jälle!

üks link jäi kahjuks panemata, siit huvitaks kogu Uustalu kohta käiv info, enda mõistus kahjuks peale ei hakka... Embarassed

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=9& ... ed8e770bca

Leidsin sellelt lehelt perekonnad Tomps, Toomel ja Traus. Järgmisel lehel nagu ka Uustalusid ei paistnud. Äkki on vale link saanud.

Tere, natuke veel revisjonist: Hans Tammang pole tõsieselt nekrutiks minnud, aga on sõjaväest vabaks lunastatu: 1854 von der Rekrutierung freigekauft, vide Lit. B. - viimane on viide loenduse B. Bloss Steuerpflichtige, Ainult Maksukohalised poole (pilt 115). Arvan et see venekeelne viide võib liituda sama asiga.

Personaalraamatust on küll raske aru saada, aga loen välja et Uustalu Siimu sünnikoht on Wachtel, Vasta, siis Viru-Nigula kihelkonnas. Tema leidub ka sealt, sündimise kuupäev oleks 17.10.1852, isa Jaak, ema Leno. - Loen Siimu eespoolel ka Leenu Einmann, ja viide s(iehe) p(agina) 286: seal on Einmanni nime all Leenu, sündnud 1844, ja ka viide Uustalu, lehekülg 305. Ehk on Leenu siis Siimu naine, ja see Jüri Einmann Leenu isa, aga enam ei nüüd suuta seda mõtelda. . . Saaga EAA.1224.1.238:148

Tere,
uus päev, ja uue silmaga leiti taas omad kirjavigad :
Siim Uustallu sünnipäev Viru-Nigulas on 7.10.1852. Leenu sünnipäev samuti Viru-Nigulas ehk on 29.11.1824.
Seal on ka kuupäev Mah(olm) 13.11.66 - Leenu ja Juri Jaan Einmanni abielupäev Viru-Nigulas Saaga EAA.1231.1.220:23. Leenu Uustalu oli lesk, ja ilmselt on siis Siim Uustalu tema poeg.

Suur tänu vastajatele!

Algajana tekkis nüüd küsimus, kuidas ajada jälgi, mis sai Siim Uustalust edasi. ais.ra.ee kahjuks vastust ei anna?

Personaalraamat annab vastust. Luteri koguduseotsingud aitavad.

Siin on Siim Uustalu

Saaga EAA.1224.1.239:298

Terv

Tiiu

Tere!

Kas loen õieti välja, et Siim abiellus Paulina Luht`ga ja neil oli kaks poega?

Kui nii, siis olen vale inimese jälil, mina otsin Siim(on) Uustalut, kes abiellus Liisa Looding`iga... Sündis Virumaal ja tuli elama Tallinnasse u. 1900. Maetud on Kalamaja kalmistule...

Tere jälle!

Kas oskate öelda, kes oli Madde Tammang Jürri Tammangile, naine vist mitte, kuna poeg Tiit on selleks liiga vana?

Ette tänades

Toomas

toomas.uustalu kirjutas: Kas loen õieti välja, et Siim abiellus Paulina Luht`ga ja neil oli kaks poega?
Kui nii, siis olen vale inimese jälil, mina otsin Siim(on) Uustalut, kes abiellus Liisa Looding`iga... Sündis Virumaal ja tuli elama Tallinnasse u. 1900. Maetud on Kalamaja kalmistule...

Kas te saate nii kindel selles olla. Inimene võib elu jooksul mitu korda abielluda.
Kui teile teada olevalt Siim abiellus enne 1886 aastat või pärast 1892 aastat, siis pole miski välistatud.

toomas.uustalu kirjutas: Kas oskate öelda, kes oli Madde Tammang Jürri Tammangile, naine vist mitte, kuna poeg Tiit on selleks liiga vana?

Võiks lisada lingi!

Tere!

unustasin jahh lingi..
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34 ... d178bcfd70

miks ma ei usu, et ta teist korda abielus oli, on see, et ta suri suht noore mehena (iga teadmata) aga enne seda sündisid tal lapsed 1892 ja 1903, st. esimese lapse sünni ajal pidi ta päris noor olema

toomas.uustalu kirjutas: Kas oskate öelda, kes oli Madde Tammang Jürri Tammangile, naine vist mitte, kuna poeg Tiit on selleks liiga vana?

Nad olid abielus. Abikaasad kirjutati alati ühele ja samale tasapinnale. Edasi tulid naise all tütred ja mehe all pojad. Ka on Madde ette kirjutatud dessen Wittwe ehk tema lesk, mis kinnitab eelpool öeldut.

Kui isa elaks oleks ta 55,5 aastane (antud on vanus 1834 aasta seisuga, sest mees suri 1848 ära) Tiit on 31,5. Ehk Jüri oli 24 aastane kui Tiit sündis. Üsna normaalne minu meelest. Tiidu naine on aga hoopis Ell. Emaga on küll probleem tema on vaid 9 aastat vanem kui Tiit. Kuigi maailmarekord oli vist 8 aastane ema
... siiski soovitaks vaadata eelmist revisioni 1834 aastal. Eeldan, et Madde polnud Jüri esimene naine. Isadus tundub olevat selge.

Tänud Sulle!

Sain veel ka teada, et Simon on siiski algselt olnud Uustal, mitte Uustalu

toomas.uustalu kirjutas: Sain veel ka teada, et Simon on siiski algselt olnud Uustal, mitte Uustalu

Selline nimede muutmine on üsna tavapärane nähtus.
Üldiselt on tendents, et aja jooksul kipuvad ära kaduma nimedest C ja Y tähed. Varasemates nimedes on harva lõpus lahtine silpi - näiteks -lu.

enne Õ tähe kasutati enamasti Ö või E tähte, mis on ka Õ´le akustiliselt kõige lähedasemad häälikud ka moodustuskohalt.

Tänased (üli-)pikad vokaalid sisehäälikuis on vanal ajal ühe kordselt kirjutatud näiteks Miina=Mina; Liina= Lina; Tiina= Tina

Samal ajal sisehäälikute konsonante on mõnikord tänapäevase ühe tähe asemel märgitud kahega. Jüri= Jürri; Mari=Marry; Tõnu= Tönno jne.

Väljaspool sisehäälikute piire muutus suhteliselt vähe.

Ä´asemel on ka tihti E kasutatud (ehk nii sakslased seda tähte hääldavadki). Aja jooksul see kõik on mugavdunud ja kohandunud koos sellega kuidas meie murdekeelest on kultuurkeel saanud ning kuidas nimede kirjapanijate seas on üha enam ja enam eestlasi olnud.

Venekirjapilt on oma mõju avaldanud nimede muutmisele nii näiteks võib Eerits ja Jäärits olla sama suguvõsa ning H sõna alguses muutuda G´ks jne.

Kõik need muutused on väga juhuslikku laadi olnud ja osad arhailisemad vormid on tänapäevalgi kasutusel, samas kui teine suguvõsa haru on oma nime omandanud modernsemal kujul.

Näiteks praegugi on olemas nimed Kertsmik, Jerveson jne. Eesnimede osas tean inimesi, kes kannavad nimesid: Ana, Ano, Trino jne.
Kalju Komissarov rääkis, et osad tema sugulased on näiteks Kommisaared ja Kommusarid jne.
Seega nimekirjapildi suhtes võiks olla paindlik Lepik ja Leppik võivad tänapäeval olla erinevad nimed , aga sama suguvõsa.
Sellist nimede muutumist on nii eesnimede kui perekonnanimede osas väga huvitav jälgida. Need genealoogid, kes kõik nimed standardiseerivad ühtsele kujule (ilmselt arvutiajastu ja programmide ebapaindlikkuse tulemusel) ei tea, millest nad ilma jäävad.

Tänud Assar põhjaliku vastuse eest. Nüüd olen silmitsi jälle ühe küsimusega, kas oskate öelda, kuidas on omavahel seotud Tammannid ja Lewetid?

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34 ... 449f46251a

toomas.uustalu kirjutas:Tänud Assar põhjaliku vastuse eest. Nüüd olen silmitsi jälle ühe küsimusega, kas oskate öelda, kuidas on omavahel seotud Tammannid ja Lewetid?

Kahjuks ei selgu see sellel lehel olevast infost. Muidugi võiks vaadata varasemat revisioni. Võimalik, et seal on mingit infot rohkem (või ka hilisemast).