Perekonnaajaloo foorum

Kas keegi oskab aidata ja öelda, mis loogika järgi on näiteks raamatus "Eestimaa 1725.-1726. aasta adramaarevisjon. Järvamaa" lisatud vabadikud? Ma saan aru, et külade all on talupojad ja vabadikkude loetelu järgneb kõige lõpus? Mitte nii, et kõige lõpus loetletud vabadikud on automaatselt viimase loetletud küla elanikud? Vaata näiteks seda pilti:



Kas ma saan millegi põhjal 100% väita, et nimetatud Krüger Tönno elas Nahkanuia külas? Kust ja kas on üldse võimalik teada saada millises külas milline vabadik elas/tegutses? Preedi mõisa alla kuulus lisaks Nahkanuiale veel Vahuküla ja Lahu.

Kui küsimus on väga rumal ja/või seda on varem siin foorumis käsitletud, piisab viitest vastusele!

Mis teid ajendab kahtlema seal kirjapandus?
Nii palju kui näha on, on nad tõesti Nachkanuja külast. Nende numbrite tähendust ma muidugi ei saa aru. Ma arvan, et eraldi ongi nad sellepärast, et nende staatus oli teine. Seda tehti ju igas kontekstis, et ühesuguse staatusega tüübid võeti kokku. Ka hingeloendis on eraldi talupojad, aadel, tsunfti- ja gildi omad jne. Kirikutes olid erinevad pihtkonnad jne. jne jne.

Aga ei saa paraku sellest aru, kas rõhk on selles, et vabadikud on ERALDI või milleski muus.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Kahtlema ajendab see, et terve mõisa peale on üks vabadike loetelu! Ja see loetelu on reeglina alati viimane, järgnedes külade loetelule. Näiteks puuduks selle loogika järgi teistes sama mõisa külades vabadikud, need oleksin ainult Nahkanuia külas. Kas see saab nii olla või mitte, see ongi minu küsimus! Ja kui vabadike loetelus olevad isikud jaotuvad külade peale, kas on mingi võimalus teada saada kes kus oli?

Vaatasin ka näiteks Eesti Ajalooarhiivi kodulehele üles pandud Eestimaa 1732. aasta adramaarevisioni. Seal on näiteks Kortzi Tonno nimetatud Vahuküla all. Kuigi samanimelisi elas tol ajal palju, on kentsakas, et Nahkanuia all, kuhu ta eelmise revisioni järgi kuuluma "peaks", teda nimetatud pole. Kahe dokumendi koostamise vahele jääb ainult kuus aastat!

Võib olla selgitab minu küsimuse olemust paremini minu ajaveebis www.nahkanuia.net avaldatud postitus, kus on lisatud ka väljavõtted ülalnimetatud dokumentidest.

No jah! Ma võin selle loo muidugi veelgi rohkem segamini ajada.
Eestlased elavad traditsiooniliselt hajaasustusega piirkondades. Mõni talu võib olla määratletud mõnel pool ühe küla koosseisu mõnel pool teise küla koosseisu. Tänapäevalgi on selliseid kohti, mis nagu linnulennult vaadeldes ja ametlikes paberites on üks küla. Puht füüsiliselt, aga ühest küla osast teise, aga ei pruugi pääsedagi, sest teid ei ole ja looduslikud olud teevad otseühenduse üliraskeks.

6 aastaga võib palju juhtuda. Näiteks kõrtsi ei pruukinud sama inimene kogu seda aega pidada. Seega kui ta kõrtsi ei pidanud, siis ei saanud ta ka Krüger olla. Raskeks teeb selle ajajärgu uurimise ka see, et me saame uurida talusid, aga selle elanikkonnas ei saa me omada täit kindlust. Eestlastel polnud perenimesid ja eesnime variante oli ka vähe. Talu juriidiliselt kuulus mõisale. Võis juhtuda, et Kortsu talus elas Tõnu, kuus aastat hiljem ka Tõnu. too Tõnu võis olla aga hoopis teine inimene. Mõisnik võis oma talupoegi kuidas vaja ümber asustada. Selleks ei pidanud ta mingit luba hankima ega paberit tootma, mida nüüd oleks hea uurida. Seega on peaaegu võimatu kindlaks teha, et 2 Tõnu olid seesama inimene. Kortsu talu oli konkreetne koht ja mõlemad olid seega omal ajal Kortsu Tõnud. See aga kes veel kuue aasta eest seal talus elas võis olla juba näiteks Oja Tõnu, sest elas Oja talus.

Ega ma vist ei aidanud nüüd küll eriti!?

Kõige paremat:
Assar Järvekülg

Ega minu küsimuses ei aidanud küll! :) Samas üldise silmaringi laiendamise mõttes on vastus igati kohane.

Proovin veelkord, koos näidetega.

Kui vaadata seda 1725-26 aasta Järvamaa adramaarevisioni, on seal loogika ühesugune. Mõisa nimele järgenevad külad ja alati on kõige lõpus vabadikud. Vabadikud ei esine kordagi esimesena nimetatud külade taga ehk siis külade vahel vaid ikka lõpus. Mulle tundub, et vabadikud, sõltumata nende asukohast, loeteleti alati ühises nimekirjas ja revisjoni lõpus ning võisid elada revisioni toimumise ajal ükskõik millises konkreetse mõisa külas. Teisisõnu ei tähenda Körtzi Tönno nimetamine vabadike nimekirjas pärast Nahkanuia küla mingit tähendust tema asukoha mõttes. Ta võis olla ka Vahukülas või Lahus või Liusveres.

Ja kaks stiilinäidet, kus vabadikud on mõisa alla nimetatud kõige viimasena:

Vabadike juures on muidugi ka see veel märkimisväärne, et neil tavaliselt maad polnud. Nad tegid lihtsalt töid siin seal, et ära elada. Võimalik, et sellega on ka põhjendatud nende eraldi välja toomine. Kuna nad niikuinii paiksed polnud võisid nad minna ka teise külasse, kus töökäsi vaja läks.

Assar

See tundub väga loogilisena aga tähendab samas, et neid vabadike nimekirju tuleb võtta suure reservatsiooniga just vabadike elukoha suhtes. Lähtun edaspidi teadmisest, et antud revisionis pole võimalik teha kindlaks vabadike elukohta küla mõttes. Jääb ainult mõis.

Ilmselt, mida enam aega tagasi, seda skeptilisemalt tuleks kõigesse suhtuda ning järeldusi teha siis kui juba mitu allikat sama väidavad. Paraku kipub aga ikkagi nii olema, et neid mitmeid allikaid vanemas ajas nii väga olema ei kipugi või pole säilinud. Kirikumeetrikad on nagu kõige kindlam allika liik. Kui neid pole, siis on talupoegade kohta väga raske mingit infi saada. Aga kõik see info, mis ülesse saab leitud on seda väärtuslikum ja iga väiksem edasiminek suurema tähendusega!

Edu!
Assar

Tere ,

ma vaatan ,et sul olemas suurepärased koopiad Järvamaa "Eestimaa 1725.-1726. aasta adramaarevisjoni kohta . Kas oled käinud arhiivis
neid kopeerimas . Ma saan aru ,et Saagas neid üleval ei ole.

Kas sul Norra-Udeva kohta ka koopiad olemas. Oleksin tänulik kui saaksin
oma Bäärtide kohta lisainfot.
Kas saad mind aidata , kõike mis puudutab Bäärt-e.

Ette tänades ,

Andres Välling.