1. leht 1-st
perekonna nimed
Postitatud: Pühapäev 13. Aprill 2008, 19:26:04
Postitas enn gross
Oskab ehk keegi öelda miks pandi emale ja pojale erinevad perekonna nimed.Perekond nr 25.
Digisisu EAA.1864.2.VIII-130:77
Postitatud: Pühapäev 13. Aprill 2008, 23:28:04
Postitas kristopaul
Ei saa probleemist aru. Samas talus elas veel keegi lesknaine kes ei pruukinud sugugi olla peremehe ema.
Postitatud: Esmaspäev 14. Aprill 2008, 08:38:04
Postitas maidu.leever
Tuleks uurida varasemaid revisjone. Siis ehk võib öelda, kes on kelle poeg ja miks on sellised nimed.
Ühe talu hingekirjas ei pruugi olla kõik sugulased.
Postitatud: Esmaspäev 14. Aprill 2008, 08:40:04
Postitas maidu.leever
Kirbla kihelkonna Kloostri mõisas on küll selliseid juhuseid, kus vanemad ja lapsed on saanud erinevad perekonnanimed, aga nad on elanud ka erinevates taludes.
Teine võimalus: ema on abiellunud teist korda, nimedepanekul sai perekonnanime mehe järgi aga pojad on saanud oma päris isa järgi (ehk isa suguvõsa järgi).
Postitatud: Esmaspäev 14. Aprill 2008, 10:29:04
Postitas enn gross
1834 hingerevisjoni ajal on Liso kui Rätsepa Jaani lesk üles tähendatud
Digisisu EAA.1864.2.VIII-129:120
1816 a loenduse ajal on kirja pandud talus nr25 1813 a lahkunud Rätsepa Jaan tema naine Liso ja pojad Mihkel Madi Ja Hindrik.
Digisisu EAA.1864.2.VII-106:100
Ei saa ju olla et samas talus eri aegadel elasid samanimelised kuid erinevad inimesed.Või saab?
Ta võis olla ju samas talus kuid eri leibkonnas.See tähendab et erimeelsused olid peres piisavalt suured et peremehe ema võis elada ju näiteks saunas aga arusaamatused ei olnud nii suured et Mihkel oleks oma ema talust välja visanud.
Aga see kõik on vaid minu oletused.
Kas keegi suudab mind ümber veenda
Postitatud: Esmaspäev 14. Aprill 2008, 18:07:04
Postitas maidu.leever
Erimeelsused ei huvitanud perekonnanimede panijat (mõisnik, kirikuõpetaja, kes iganes), siin peab olema muu põhjus.
Alati ei saagi kohe põhjust teada. Tuleks uurida sünnimeetrikaid (kes on isa, kes ema), abielumeetrikaid (kes kellega ja millal on abiellunud, on ju sarnaste eesnimede ja vanustega isikuid palju), surmameetrikaid jne.
Minul on küll uurimistes selliseid juhuseid, kus hingerevisjonide järgi on vennad saanud erinevad perekonnanimed (samas talus elades). Hilisem uurimine näitas, et tegemist on poolvendadega (revisjonis ei ole olnud täpsustust kasulaste kohta). Perekonnanimi saadi pärisisa suguvõsa järgi (ei toimi igal pool).
Eestimaa kubermangus peaks üldiselt ühe mõisa piires pandud sama perekonnanimega isikud olema sugulased (ehk õpiti Liivimaal tehtud vigadest). Tasub uurida sama perekonnanime ja siis püüda niidiotsad kokku viia.
Postitatud: Esmaspäev 14. Aprill 2008, 18:19:04
Postitas enn gross
Tänud sulle Maidu.Juba higistan selle kallal.