Perekonnaajaloo foorum

http://www.postimees.ee/090408/esileht/ ... 322817.php
http://www.postimees.ee/030408/esileht/ ... 320521.php

Mida siis tahvas arvab mõttest?
Isiklikult pooldan, kui sellega ei kaasne mingit mõttetut, hüsteerilist nõiajahti. Perkonnaajaloo seisukohalt oleks ka abiks.
Loomulikult võiks praegused poliitikud ise otsa ausalt lahti teha, ja oma nimed sinna rahumeelselt etteotsa panna, et näidata: "Nõiajahti ei tule". Kahjuks kardan kõige hullemat...

Niisiis- mõttearvamused?

Nii kaua, kui väljend "kommunist" on pimeda viha määrsõna ja sõimu sünonüüm ei tohiks sellist andmebaasi avaldada. Meie ühiskond ei ole selleks veel valmis. Avaldagu parem pedofiilide nimekirjad.

Selle viha kohta tegin kunagi ühe filmi...
http://www.youtube.com/watch?v=_BLe5wgPGlo

Film jooksnud alates Berliinist, lõpetades Sao Paologa...

Film on päris hea. Hea on näha, et leidub inimesi, kes on põhimõttekindlad ning otsekohesed. Hea oli see mõte, et ideoloogiat ei saa hukka mõista. Hukka saab mõista režiimi.
Iga ideoloogia on kellelegi hea, kellelegi halb. Ideaalset ideoloogiat pole olemas!
Mis aga puudutab endiseid kommuniste Eestis, siis ideeliseid ei pruukinud nende hulgas eriti palju olla. Sama on ka praeguses poliitilises elus. Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et mõni poliitik, kes muidu on tark ja tore inimene, kogu seda jama ise usub, mida ta suust välja ajab.

Ka minu vanaisa oli kommunistliku partei liige. Polnud valikut lihtsalt, kui tahtis tööd teha. See ei tähenda veel, et ta oli kommunist.
Selline andmebaas õhutaks vaid mõttetut viha, inimesed ei suuda veel kainelt võtta kogu nõukogude temaatikat. Kui selline asi siiski teoks tehakse, siis peaks ligipääs ja andmete uurimine olema kuidagi reglementeeritud. Mitte nii, et minu naaber vihastab mu peale, läheb uurib minu sugulaste kohta järgi, kas ja kes oli kommunist ning seejärel tuleb mind saadud infoga sõimama. Või mõni kitsarinnaline tööandja hakkaks selle alusel töötajaid selekteerima. (Olgu, seda ilmselt ei juhtu, aga mõte jääb samaks.)

Ja mida andmekaitseseadus selle kohta üldse ütleb? Praegusel ajal inimesed jah teavad, et kui astuvad erakonda, siis seda saab igaüks järgi vaadata. Aga tollal sellist seadust ei olnud. Üldine reegel peaks ju olema see, et seaduseid ei kehtestada tagantjärgi...

Andrus A kirjutas:Nii kaua, kui väljend "kommunist" on pimeda viha määrsõna ja sõimu sünonüüm ei tohiks sellist andmebaasi avaldada. Meie ühiskond ei ole selleks veel valmis. Avaldagu parem pedofiilide nimekirjad.

Vihkamine on üldse ilma mõtteta ettevõtmine, see vaid sööb energiat ja tekitab stressi. Huvitav, et minul küll kulm Julk-Jüri taval vibreerima ei tükiks, kui ma loeks, et Andrus A kunagi KP ridu rikastas (lihtsalt näide muidugi, ära isiklikult võta). Sel ajal ei saanud paljudel aladel üldse ilma kuuluvuseta midagi korda saata ja ma usun, et ka ligipääsud erinevatele arhiividele olid piiratud. Võimalik ka muidugi, et mul puudub lihtsalt kartus antud nimekirjade vastu, sest minu lähedasi ei tohiks sealt tuvastuda...
Ja pedofiilide nimekirjaga on nii, et kui kellegi poeg, vend, isa või kes iganes seal figureeriks, oleks kodanikul oma tutvusringkonnas kole raske edasi hingata . Arvestades meie taguspidihoidlikke rahvamasse, tuleks arvata, et Eestis olemine talle lihtsalt kitsaks jääb .

Meenub, et raadioski on rahvast saanud kommunismi teemadel rääkida, mida sülg suhu toob. Harvad pole kahjuks papid, kes ütlevad "Ma ise olin Siberis ja vihkan venelasi. Ma õpetasin oma pojad venelasi vihkama. ma tahan ka, et minu lapselapsed hakkaksid venelasi vihkama".

Selliseid inimesi on praegu veel liiga palju. mõneti võib aru saada, mis puudutab esimest lauset, aga ülejäänu ei kannata kommenteerimist paraku. Olen külastanud interneti kommentaare, kui seal keegi võtab venelaste kaitseks sõna siis järgmisest kommentaarist võib lugeda head valikut vulgarisme jms. aga tegelikult, kas me siis rahvuse tasandil ei diskrimineeri venelasi või??!!
Üldse oleme veidi harimatud - pole ju vahet venelane=tibla=idioot=kommunist=maailmavaate kandja=Stalini reziim=venelane jne. Kuidagi raske näib mõista, et teistsugune inimene võib seda sama maad ka oma kodumaaks (meil käivad ju ka baltisakslased aegajalt oma kodumaad vaatamas) pidada. See ei tähenda, et ta istub minu diivanis, vaatab minu kodus minu telekat, joob minu õlut ja vahib minu naist. Paljudele ilmselt just nii tundubki.

Praegu on parteidesse kuulujad kõik internetist ülesse otsitavad. Samas ma pole küll kindel, kas väljaastunud isikud ka üleval ripuvad. Kas ma võin leida sealt samast andembaasist mõne Koonderakonna liikme. Kui mitte ei peak ka kommunistliku partei liikmeid avalikustama.
Teine aspekt on see, et kompartei liikmed pole üldse kuulunud mõnda Eesti parteisse, see oli mingi teise riigi partei, mille õigusjärglane isegi on tegev veel. Siis nagu ka ei peaks.
Sellega seoses meenub üks järjekordne diskrimeeriv aspekt. Väliseestlastel on kodueestlaste ees see eelis, et nemad võivad omada topeltkodakondsust. See tähendab ka seda, et nad võivad olla mõne välisriigi partei liikmed. Kuna nad ka meie kodakondsed on, siis võiks ka selline parteilisus ju avalik olla, aga paraku me täna küll ei tea, kas nt. Neeme Järvi kuulub välismaal mõnda parteisse või mitte. Vähemalt pole olemas avalikku võimalust seda kuskilt järele vaadata.

Arvan, aga et küsimuse peaks komplekselt lahendama. Samas panen imeks, et vähemalt enne mind mõni russofoob sõna pole võtnud ja inimesed ajavad enamvähem normaalset juttu
Paraku arvan, et nad pole teemat lihtsalt märganud veel
Ma ise pigem siiski ei toeta mõtet, sest meie Uku, Andruse, Hermiine ja Vibuga ju võime olla mõistlikud ja rahuarmastava loomuga, aga paraku teisi , kes seda pole on liiga palju.

Kui me ühel hetkel oleme natuke maha jahtunud ja haritumad kui täna ehk tolerantsemadki, siis võiks põhimõtteliselt mis tahes andmebaase teha ja levitada (keegi ju ei väärkasutaks neid).

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Minu mõtlemist-mööda on siiski kergem elada,kui mõned hetked elust andestada,kuid mitte unustada,Tuleb hetk,mil saad oma sõnadega end kaitsta ja mitte lasta varba peale astuda.On ka minu peres olnud küüditatud,kes ka kaks korda (hetkel ei tule koht meelde,kuskil Venemaal)põgenenud ja jälle tagasi viidi.Nemad seda meenutada ei taha,sest liiga valus on,kättemaks ei ole alati kõige parem.Ka 1944 aasta märtsipommitamise ajal pääses minu isa eluga,kuigi ta oli alles 7 kuune.Kõigil meis võiks olla rohkem sallivust ja vähem vihkamist.Eks ole me ise ka olnud kooli ajal oktoobrilaped,pioneerid ja hiljem kom.noored,lihtsalt aeg oli selline.Klasside kaupa pandi märgid(pioneer,oktoobrilaps)rinda ja kui seda ei kandnud,oli käitumishinne mitterahuldav.
Päikest,Rika.

Minu lähemast suguvõsast ei ole kedagi küüditatud! On hetki, kui tunnen, et peaksin seda häbenema. Kas minu suguvõsas on midagi valesti olnud? Ma tõesti ei tea kas on, sest selline minu suguvõsa on ja teist võtta pole olnud võimalik (ega poleks ka tahtnud). Äkki ei ole mina selles nimekirjade avaldamise küsimuses objektiivne? Ma saan aru, et selliseid nimekirju on vaja neile, kelles valitseb viha mineviku vastu. Muud väljundit neil ju pole. Või on?
Muide! Mäletan oma lapsepõlvest jutte sõrulaste Saksamaale küüditamisest ning sellest, kuidas külarahvas metsavendade hirmus elas.
Nüüd räägitakse sõrulaste evakueerimisest ja metsavendade kangelaslikust võitlusest punase võimu vastu.
Elu on Eestis must-valge. Muid toone meil (veel) ei ole. Me ise ei usu oma minevikku ja ei suuda paljusid asju tunnistada. Sellised nimekirjad lisavad meie ellu vaid ühte tooni. Praegusel ajal siis musta! Kui aeg muutub (annaks Jumal, et seda ei juhtuks), siis peame seda tooni muidugi valgeks

Andrus A kirjutas:Minu lähemast suguvõsast ei ole kedagi küüditatud! On hetki, kui tunnen, et peaksin seda häbenema. Kas minu suguvõsas on midagi valesti olnud? Ma tõesti ei tea kas on, sest selline minu suguvõsa on ja teist võtta pole olnud võimalik...

Võta ruttu ühendust lähima arsti või apteekriga 8).

Andrus A kirjutas:Muide! Mäletan ...metsavendade kangelaslikust võitlusest punase võimu vastu.
Elu on Eestis must-valge. Muid toone meil (veel) ei ole. Me ise ei usu oma minevikku ja ei suuda paljusid asju tunnistada. Sellised nimekirjad lisavad meie ellu vaid ühte tooni. Praegusel ajal siis musta! Kui aeg muutub (annaks Jumal, et seda ei juhtuks), siis peame seda tooni muidugi valgeks

Ei ole must-valge. See, palju meil ajaloo mõistmisel erinevaid toone on, sõltub eelkõige selle tõlgendajast. Siberisse küüditamine, kolhoosid, kulakud jne tuleneb otseselt tsaari-ajast ja sellel pole sugugi Lenini - Stalini kuldset pitserit . Kui lugeda süvenenult Venemaa ajalugu, alates Rjurikust kuni Nikolai II-ni, siis näed, et edasine oli vaid jätk sellele, olgugi et võim vahetus.
Metsavendlusest sedavõrd, et ajalooliselt kuulusid anastava võimu vastu võitlejad hävitamisele või allutamisele. Kuna anastatud territooriumil hakkasid kehtima anastaja kirjutatud seadused, siis oli nende vastu eksija kurjategija.
Ja nüüd ma saan särada, minu vanaisa viidi Siberisse ja seal Ta ka suri , järsku on Sul vahetuse korras pakkuda vanaisa kellega ma lapsepõlves mängida oleks saanud Kas ma peaks nüüd hakkama vihkama proffessoreid TTÜ-s, kes minu haridusele aluse panid ja mind otsa peale aitasid, lihtsalt vaid sellepärast, et nad oma töö tegemiseks KP-sse kuulusid.
Ma ei näe nende nimekirjade avaldamises midagi kasulikku, samas ei näe ka mingit ohtu, sest see, kes vaid partsisse kuulus, pole millegi vastu eksinud ja need, kes KGB-ga suhtlesid vajavad ilmselgelt teravamat lähenemist .

Need avaldatud KGB nimekirjad tekitavad minus kohati parajalt hämmeldust. Ma saan aru, milline roll võis olla nimekirjades loetletud tõlkidel või raadiospetsidel, kuid mis mehed olid näiteks autojuhid? Kirjutagu siis konkreetsemalt, millega need tegelased hakkama said. Mulle ütleb suht vähe nimi Sidorov, kes lõpetas mingi keerulise nimega kooli kusagil sügaval Venemaal, teenis aega mereväes, oli KGB-s autojuht ning on praegu töötu kusagil kolkas. Kah mul rahvavaenlane

Mina muideks apteekrilt abi ei saanud kuigi väga lootsin.

Mõnikord on mulgi tunne, et kuna minu vanemad ja vanavanemad oma elu rahulikult ära elasid - ei astunud parteisse ega teinud ka midagi riigivastast, siis peaksin nagu häbi tundma või midagi säärast. Samal ajal kui need mehed, kes nõuka ajal pargipinke lõhkusid ja purjuspeaga aknaid sisse viskasid räägivad täna, et kogu action oli teadlik nõukogude vastasuse väljendamine ja naudivad täna loorbere

Kui nüüd teema juurde tagasi tulla, siis arvan, et kui seadused ei näe ette teisiti, siis võiks andmed olla avalikud, aga internetiandmebaasil ei näe nagu mõtet - kellele ja milleks?

Kui Sidorov tõepoolest sõitis korralikult autoga ja kedagi alla ei ajanud ning muud pattu hingel pole, siis ei peaks teda tõepoolest kuidagi eriliselt "meeles pidama". Kuigi sellise avaliku andmebaasi loomine on natuke kahtlane, sest sisaldab andmeid elusatest inimestest, kes ei pruugi soovida oma andmete avalikustamist - ja õigustatult. Avalik huvi võiks olla ettekääne, aga seda saab rakendada vaid aparatsnikute ja muude pomode suhtes, kes on paraku vähemuses. Sidorovi vastu näiteks avalikku huvi pole.
Eetika ilmselt ei huvita kedagi, aga eetiliselt pole selline andmebaas üldse mõeldav.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Panen siia lõigu SL Õhtulehest,kes on huvitatud ja ei ole veel lugenud.
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=276570&d=20080423

Ka minu isa -ja emapoolsete sugulaste hulgas on küüditatud inimesi, ent siiski pean kommunistide andmebaasi koostamist ebavajalikuks. Milleks hakata inimesi jaotama kommunistideks ja teisteks. Rahva lõhestamise asemel peaksime hoopis rohkem kokku hoidma.

Kalev Kask kirjutas:Ka minu isa -ja emapoolsete sugulaste hulgas on küüditatud inimesi, ent siiski pean kommunistide andmebaasi koostamist ebavajalikuks. Milleks hakata inimesi jaotama kommunistideks ja teisteks. Rahva lõhestamise asemel peaksime hoopis rohkem kokku hoidma.

Mina olen sama meelt,need nimekirjad õhutavad ainult vaenu.