Perekonnaajaloo foorum

Tahtsin sellise küsimuse küsida nii üldinformatiivset laadi.
Siis kui kaupmehed ja käsitöölised linna kodanikud olid, olen märganud ühte huvitavat asja. Väga väga väga paljud inimesed on abiellunud täpselt samal aastal, mil nad kodanikuks said
Kui nüüd keegi selle teemaga rohkem kurssis on, kas neil kahel asjal oligi omavahel mingi seos. Näiteks, et linnakodaniku tütrega ei olnudki lubatav abielluda enne kui ise kodanikuks said vms.

Tundub, et isegi sellest millise linnaga tegemist oli ei mängi siin erilist rolli. Sest olen uurinud neid kodanikke nii siin kui seal.

Oskab keegi midagi kosta selle peale.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Eesti ala linnades nõuti veel 18. sajandil (ja põhimõtteliselt 1889. aastani välja, ehk küll vähem järjekindlalt) kodakondsuse taotlejalt luteri usutunnistust (selles osas tehti järeleandmisi õigeusklikele alates 1786. aastast), „ausat” päritolu (st sündimist seaduslikust abielust) ja laitmatute elukommete tõendamist, abielus olemist ning ka kinnisvara omamist.
Abielu oli neist nõudmistest ehk üks olulisem. Abielludes sai kaupmehesellist kaupmeeste gildi (Tallinnas Suurgildi) liige ja täieõiguslik kaupmees. Käsitöölise sellist aga käsitööliste gildi ja vastava eriala (ameti) tsunfti meister. Erialati võis selles esineda küll mõningaid iseärasusi.