Perekonnaajaloo foorum

On üks tundmatu sõna. Lehe keskel on üks tegelane I Jaan (Johanni poeg)kes on kahe joonega alla kriipsutatud ja tema järel on viimasesse lahtrisse üsna heledalt miski z tähega algav sõna ja number kirjutatud.... kas loeb keegi välja selle sõna ja ütleb mulle tõlke

http://www.eha.ee/saagatest/browser.php ... 254fbe8598

Bibilotta kirjutas:On üks tundmatu sõna. Lehe keskel on üks tegelane I Jaan (Johanni poeg)kes on kahe joonega alla kriipsutatud ja tema järel on viimasesse lahtrisse üsna heledalt miski z tähega algav sõna ja number kirjutatud.... kas loeb keegi välja selle sõna ja ütleb mulle tõlke

http://www.eha.ee/saagatest/browser.php ... 254fbe8598

Väga ähmane tekst. Ehk on see sõna "russisch" ja näitab, et Jaan läks 1895. aastal üle vene-õigeusku ?

Lehitsesin sama raamatut natuke ja otsisin veel kahe joonega alla kriipsutatud inimesi ja mõned ikka leidsin, näiteks:
http://www.eha.ee/saagatest/browser.php ... 1ec2a859b3
Siin on ilmselgelt kirjutatud täienduseks Karlile Griech., mis tähendabki õigeusku minemist, nii et on alust arvata, et see ongi mu küsimuse vastus .
Aga miks vahetati usku? Üks variant oli abiellumine.... aga veel?

Miks mindi õigeusku!
Mingi aeg oli abiellumine mitte ortodoksel välistatud mõne muu konfessiooni esindajaga oli see siis mees või naine.
Mõnikord võis luteri kirik olla lihtsalt asuda lähemal, papp võis olla ladnamees. Kindlasti oli karjääri lihtsam teha kui oli keisriusku.
Neid põhjusi võib olla sama palju kui oli usuvahetajaid.

Kuid mis kõige imelikum siin foorumis tundub. Kui keegi läks
õigeusku siis tahame me arvata, et seal oli mingi surve mängus või kaasnes sellega mingisugune kasu
mida loodeti saada (maad kuskil, karjääri jne.).
Mõni võis ju tõesti religioosel põhjusel usku vahetada.
Kui paljud need luteri konfessiooniga inimesed siis jumalat uskusid - pigem kartsid.
Kirik oli ju tollal perekonnaseisuameti ja kultuurimaja
vahepealne asutus tänapäeva keeles.

Tahtes mitte kellegi tundeid riivata.

Lugupidmaisega:
Assar Järvekülg

ehk saab mõni siit abi: http://www.orthodox.ee/indexest.php?d=ajalugu/usk

kogu vastus on minu jaoks siin:

Piiskop Irinarh saabus Riiga 6. novembril 1836. Esmajärjekorras pööras uus piiskop oma tähelepanu teenistuste läbiviimisele. Olles kindel, et jutlus ja palve on vőimelised kőige paremini veenma kőhklejaid, nőudis ta preestritelt innukat suhtumist oma teenistuskohustustesse. Just piiskop Irinarhi ajal algas eesti ja läti talupoegade siirdumine luterlusest őigeusku, ajaloos tuntud kui “usuvahetusliikumine”. Selle liikumise peapőhjuseks oli talurahva äärmiselt raske olukord seoses 1838-1840. aastatel möllanud näljahädadega. Mőisnike ja kohalike vőimude osavőtmatus nälgivate talupoegade suhtes ning ühtlasi kuuldused ümberasumisvőimalustest Venemaa teistesse kubermangudesse viisid selleni, et inimesed hakkasid pöörduma piiskop Irinarhi poole abi saamiseks. Valitseja kuulas abivajajad ära ning aitas neid, keda pitsitas kőige suurem vajadus. Nähes őigeusu piiskopi lahkust ja osavőtlikkust, hakkasid hädasolevad talupojad massiliselt tema poole pöörduma. Nad andsid talle palvekirju, kus väljendasid valmisolekut ümber asuda ning vőtta vastu őigeusk. Kohalikud ülemused eesotsas kindralkuberner parun von Pahleniga vaatasid talurahvaliikumisele kui mässule ning oma Peterburgi saadetud ettekandes süüdistasid kőiges piiskop Irinarhi ja őigeusu vaimulikkonda. 1841. aastal hakkas von Pahlen taotlema piiskopi Riiast üleviimist, nähes just temas ähvardavat ohtu luterlusele ja saksa aadlike vőimule Baltimaades. Taotlus rahuldatigi, ning piiskop Irinarh oli sunnitud Riiast lahkuma.