Perekonnaajaloo foorum

Läks üks meie suguvõsa neiu mehele ühele poisile, kes pärit Jersowa külast. Sünnimeetrikates on kenasti nende lapsed registreeritud kui Jersowas sündinud lapsed.... aga ei leia mina neid külasid hingerevisjonidest. Kas n.n. Vene aladel olevaid külasid ei ole Liivimaa revisjonides see (või olen jälle mina saamatu)?
Huvitab mind just ajajärk 1825-1870... edasi on olemas korralikud personaalraamatud ja nende külade rahvas kirjas.
Ehk on keegi kokku puutunud selase rahva tuvastamisega ja oskab mõnda kavalat kohta reeta.
Tänud!

Lisan juurde perekonnanime, mida otsin : Hansi, ehk hiljem Hansing.

MKN süstemaatiline register: Venemaa (haldusüksuste kaupa) -

• Luuküla (Lug)
  Nevel
  Opotša
  Ostrov
  Oudova ~ Oudva (Gdov)
  Pihkva (Pskov)
  Pljussa Pljussa Porhov ~ Porkva
  Puškinskije Gorõ
  Remda ~ Rämeda ...

www.eki.ee/knab/mkn_ru.htm

Uurin samast piirkonnast Luukülast ja Õrsavast pärit Hans(s)on nimelisi sugulasi

Usun, et neid külasid peaks endise Petserimaa aladelt otsima. Jersowa võiks suure tõenäosusega olla Õrsava küla Värska külje all. Vt. EKI kohanimeandmebaas.

Tervitades, Kristiina

Leidsin Vikipeedia Meerapalo lahingu kirjeldusest sellise teksti:
"Mehikoormas viibinud 42. eesti politsei-pioneeripataljon tegeles jää õhkimisega piki Lämmjärve rannajoont ja okastraattõkete rajamisega. Mehikoorma vastas järve idakaldale Jeršova küla juurde oli taganenud Saksa üksustest moodustatud nõrk sillapea."
Ja teine lõik otsinguga:
"Kirjandusse ilmuvad Rämja (Rämeda) poolsaare eesti külade nimed aastal 1848 tänu akadeemik Peter von Köppenile. Ta loeb üles kõik seitse küla, kus eesti elanikkond püsis ka järgmise saja aasta jooksul: Sol´na, Luukülä, Kriiva, Jersova, Kaameniku, Kasakova, Koslova. Viimane oli juba tol ajal eesti-vene segaasustusega ning venestus järk-järgult täiesti."
http://209.85.129.132/search?q=cache:Kc ... cd=3&gl=ee
Nii, et kui on tegu üle järve rännanutega... siis võib olla ka üsna tõene, et otsida üsna raske... kui mitte võimatu.

Need külad olid teisel pool Peipsi järve, enamasti Mehikoorma vastas ja kuna seal neil endil polnud luteri kogudust, siis käidi Mehikoormas (osalt Räpinas) kirikus. Räpina pastor Heller pani neile ka 1822 perekonnanimed, kuna nad olid tema koguduse liikmed. Kuid hingekirjas olid nad Venemaal (seepärast ei kajastu ka onomastika andmebaasis), kuna nad olid seal elanud juba vähemalt 18. sajandi algusest. Eestisse tulid nad enamasti alles saksa okupatsiooni ajal 1942-43.

Kaart nende külade kohta on minu mälu järgi raamatus:

Зеп Xонселаар. Говор деревни Островцы Псковской области. Amsterdam, 2001.

Aga võibolla oli kusagil mujal (ka). Kindlasti on need tsaariaegsetel kaartidel ilusti näha, kuigi seal on nad venekeelsete nimedega ja võib olla raske tuvastada.

Leidsin Jersova ja Luuküla rahvast Gdov'i alt (näiteks http://pilot.familysearch.org/recordsea ... ageBrowser kaader 11/49)