Puss

[Loopmann]

Pöördume Fred Pussi poole. Oleme Järva-Madise Pusside suguvõsa
järeltulijad. Aastaid tagasi kuulsime Teie
raadioesinemist, milles väitsite, et Järvamaa Pussid olevat pärit ühest suguvõsast.
Foorumist lugesime, et Järvamaa Pussid pärinevad Einmanni mõisast Pusu talust.
Oma uurimisega pole me esialgu kaugele jõudnud. Teame, et meie
vanaema (mulle vaarema) Klaara isa Karel Puss (1860-1912)
pärines Seidlast ja elas Albus.
Tema isa nimi oli Jakob (18??-1888). Jakobi isa nimi oli Jaan
Puss.
Ilmselt pole need andmed piisavad.
Kas meil on alust arvata, et meiegi pärineme Pusu talust?

Lugupidamisega Loopmannid.

[fred.puss]

Ma ise küll ei mäleta, et ma oleks seda väitnud, et Järvamaa Pussid on ühest suguvõsast. Ma pole isegi Järva-Jaani Pussidel (üks suguvõsa sai nime Einmanni mõisas ja teine Metstaguse mõisas) leidnud veel ühiseid juuri. Pussi nimi on üllatavalt levinud, onomastika andmebaasi järgi pandud lausa 43 kohas (kusjuures Einmanni ega Metstaguse Pusse seal pole kumbagi!). Pusu talus ei saadud Pussi perekonnanime, aga minu esivanemad elasid Kerguta külas Kubja talus perekonnanimede paneku ajal ja nime võtsid nad hoopis oma ema talu järgi ning see oli Pusu talu Karinu mõisas.

Aadu Must on kunagi välja pakkunud, et Puss oli muistne mehenimi. Ma pole pärast 1993. aastat oma suguvõsa uurimisega eriti tegelenud ja tollal mu teadmised selleni jõuda ei oleks võimaldanud. Aga nähes, kui palju perekonnanimesid on tagasi viidavad tõesti vanade mehenimedeni, on see täiesti usutav. Näiteks praegu naisenimena tuntud Maiken oli vanasti hoopis mehe nimi. Koongas elas 17. sajandil Maikse Lüll, st Maikeni e Maikse poeg Lüll. Lüll-Lülle/Lülli on hiljem olnud levinud perekonnanimi, ka kohanimi. Maikse nimest on tulnud Audru kandis külanimi (nähtavasti mujalgi).