1. leht 1-st
vanustest
Postitatud: Kolmapäev 06. Juuni 2007, 09:59:06
Postitas aloss
Huvitav, kui väga võib usaldada surmameetrikas kirjutatud vanuseid 1770.aastad)? Tundub, et need küll täpselt pandud, kuid vastava arvutuse järel ei leia, ei samalt aastalt ega ka lähi aastatelt selle nimelist inimest. On kellelgi kogemusi?
Tänulikult Alo Särg
Postitatud: Kolmapäev 06. Juuni 2007, 15:07:06
Postitas Assar
kui väga võib usaldada surmameetrikas kirjutatud vanuseid 1770.aastad)?
See aeg on selline, et mulle tundub, et väga suurt tähtsust täpsusele vist tõesti ei pandud. Sõltub muidugi kohast ja isegi konkreetsest kirjapanijast. Teine aspekt on see, et mis siis usaldatavam allikas oleks. Hea on kui on võimalik kasutada erinevaid allikaid. aga neid kasutades võib tõesti teinekord daatumid varieeruda isegi rohkem kui 5 aastat.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Postitatud: Teisipäev 12. Juuni 2007, 12:37:06
Postitas Madis
tavaline on, et eksiti. põhjus võib oll lihtne - väga vana inimese puhul oleks kirikuraamatusse kande tegija pidanud tublisti otsima, sellepärast oli tal lihtsam küsida vanust surmateate toonud omaste käest. no kui vana oli vanaema? eks ta vist ikka oma kaheksakümnene võis olla - kratsib kukalt lapselaps. ja nii kirja läkski.
veel suurem eksimuse allikas on hingeloendid, sest neis kirjutati vanused mõisniku poolt üles ilma meetrikata, pea ainuüksi inimeste endi ütluste põhjal. olen kokku puutunud ka kümneaastase eksimusega
surmameetrika arvatava eksituse põhjuseks võib siiski olla ka inimeste kolimine. siis ei saagi loota, et sobival sünniaastal võiks inimest sünnimeetrikast leida
Postitatud: Teisipäev 12. Juuni 2007, 19:31:06
Postitas mlauri
Ilmselt olenes kõik kohalikust pastorist. Näiteks on Kursi kihelkonnas pastor Seelfels (vahel ekslikult kirjas ka Seelenfels), kes oli ametis ca 1755-1786 kohalike inimeste puhul ka vanused kirja pannud üpris korrektselt. Tal on ilmselt kasutada olnud ka praeguseks enam mitte säilinud vanemad meetrikad (ca 1738-st, kui kirik taastati), sest vanuste "kuhjumist" pole näha. Kohalikud hingerevisjonid 1782. aastal koostati ilmselt kirikuõpetaja abiga - ka sealsed vanused on väga täpsed, kui võrrelda teadaolevate tegelike sünniaegadega (hälbed tulevad ca poole aastased, mis tuleneb juba kirja panemise ajast ning arvutamisest). Seevastu järgmine pastor Waldmann (1787-1810), rääkimata järgmistest, eriti tähelepanelik olnud; ilmselt on tema eesti keelgi vähemalt algselt puudulik olnud (eestlasest köstergi vahetati sakslase vastu ümber).
Hoopis huvitav on see, et Torma pastor on inimesi mitmed aastad nooremaks teinud ja need puudujäägid on ka hingerevisjonidesse kandunud!