Aitäh! Paraku nende hulgas siis ikka ei ole otsitavat. Huvitav, kas see oli tollal liiga suur "reisimine", et Mõdriku mõisas karjaseks olles oleks Tõnno ise elanud Vinnis (silma järgi ca 2km Mõdrikust)? Pole vist loogiline? Miks ma küsin: 1720 surmade hulgas on "Karjatse Tõnno tüttar Winnist" - muidugi võib ju olla, et nii Vinni kui Mõdriku mõisates olid karjasteks erinevad Tõnnod, aga... (tütar Mari abielu, kust ma selle isanime "Mõdriku mõisa karjane Tõnno" sain, sai teoks järgmisel, 1721.aastal). Mõisa ametimehi ja -naisi vist nii varasel ajal kuskil eraldi üles ei loetud? (Nagu hiljem hingeloendites või ka nt armulaualiste nimekirjades.)
Sellele olen ise ka juba pihta saanud, et kui abielluja on kirjas kui Selle-ja-selle poeg, siis on ta esmakordselt abielluja, aga kui lihtsalt "Suitsu Tõnu", siis leskmees. Või kas võis olla, et viimast varianti kasutati ka siis, kui mees oli lihtsalt nii kauaks vallaliseks jäänud, kui ise taluperemeheks sai (või oli isa nii vara surnud, et poiss saigi nt 15-16aastaselt peremeheks)? Ehk et kas abielukande järgi võib teha oletusi peiu isa surmaaja kohta? Pigem vist mitte, kui tuua paralleel hilisematest abielumeetrikatest, kus oli lausa eraldi lahter selle märkimiseks, kas vanemad elavad (ja isanimi oli igal juhul kirjas, ka siis, kui isa surnud)? Nt sündide-surmade juures on - vähemalt Viru-Jaagupi meetrikas - see vahe olemas: 1749 suri Musaka Mardi Tooma laps, 1751 aga Musaka Tooma laps - Tooma isa Musaka Mart oli 1750 surnud ja seega sai Mardi Toomast lihtsalt Toomas (lihtsalt üks näide, aga vähemalt selles kihelkonnas tundub see olevat pigem reegel, juhul kui lisanimena kasutatakse talu(?) nime, mitte lihtsalt isa ja vanaisa oma. Et kui laste sündide aegreas on Kernere Hinno Toomast saanud Kernere Toomas, tasub selle aasta kandist otsida isa Hinno surmaaega.)
Aga selle peremeheks saamise kohta ka küsimus: kas kellelgi on mingeid vettpidavaid andmeid, mis vanusest alates võis noormees taluperemeheks saada? Ilmselt siis, kui leeris käidud? (Selle kohta tean ühest loengust, et 1816.a olla seadustatud, et leeri kutsutakse 17a või vanemaid, enne seda olla nii mõnelgi pool tavaline praktika olnud, et pastor kutsus leeri 14-15-aastaseid.) Et kui kangesti tahaks sugupuusse sünniaja kohta mingigi "mitte hiljem kui" vmt kirjutada
aga teada on ainult, et tema nimi on peremehena kirjas x aasta adramaarevisjonis/vakuraamatus, siis kui mitu aastat enne seda revisjoni?
Kui juba kirjutamiseks läks, siis palun väljalugemise abi ka: see isa ei ole vist mitte Musaka Mart?
https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA ... 1041,117,0
Ja kes Hansul sureb? Poeg? Ei tundu Sohn'i moodi see sõna...
Saaga EAA.3114.2.2:137?1272,1427,700,103,0
Leidsin juhuslikult, muud otsides, Mardi venna Hansu abielukande a-st 1715, kust selgub, et ka nende isa oli Musaka Mart (ma "ristisin" oma failis vahetegemiseks selle Mardi, kelle sündi otsin, Musaka Mart I ja tema poja Musaka Mart II-ks, aga tuleb välja, et nad on minimaalselt Mart II ja Mart III
)
Topin siia juurde veel ühe küsimuse: kas kellelgi on nii palju fantaasiat, et pidada neid siin tähtedeks K, u ja h
Saaga EAA.3.1.451:112?1744,1028,96,60,0 See tundub ainu-loogiline, et hobuse ja härgade järel on loetelus lehm(ad), aga igaks juhuks küsin üle. Ja Jüri sama rea alguses on sulane, Knecht, eks? Ja 1/4 lõpus tähendab ilmselt adramaid?
Tütre ja tema tulevase kaasa Musaka Mardi nime püüan edasi otsida selle mõne aastakese sündide seast, mis meetrikas olemas on, enne kui kroonikust pastor Kelch sõjasündmuste jäädvustamisele pühendus ja oma lambukeste sünnid ja abielud unarusse jättis