Perekonnaajaloo foorum

Palun abi välja lugemisel ja tõlkimisel.

https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA ... ,941,243,0

Tänan.
Pille-Riin

Ma pakun, et "Lukerja, Riiga välja saadetud Sloka okladisti Leonti Bogdanovi abieluväline tütar; Irinja, pool aastat (või poole-aastane?) pärast revisjoni sündinud"

Aitäh tõlke eest!

Ehk oskate anda nõu ka tõlgendamisel.

Kas Irinja võiks olla Lukerja ja Leonti Bogdanovi abieluväline tütar?
Hilisemates allikates (mõned jätkuvalt halva kvaliteediga, aga ehk siiski loetavad) on Irinja koos Lukerja ja tema päritoluperega.
Irinja - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA ... ,1153,66,0
Lukerja asub samas eelmisel leheküljel Dorpati hingekirjas - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA ... 1116,116,0
Siin Lukerja ja Irinja Sloka hingekirjas -
https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA ... 2,308,49,0
Irinja ja Lukerja Dorpati revisjonilehel - https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA ... ,963,189,0

Kas hingekirjas olemise koht võis muutuda? Nt abiellumisel? Kuigi tundub, et Lukerja abielus ei olnud.
Kas mingitel juhtudel võis olla, et hingekirja koht muutus ka meestel?

Kust saaks põhjalikumalt lugeda hingekirjade koostamise kohta? Millest see tuli, et nt peipsivenelasi loendas Paide jm linnad, mitte nt ainult Tartu linn või kohalikud mõisad?

Pille-Riin

No viimasel lingil on selgelt kirjas, et Irinja on Lukerja abieluväline tütar. Viimasel lingilt loeb välja ka seda, et vähemalt tolle revisjoni ajal Lukerja abielus ei olnud, sest ta on kirjeldatud oma isa kaudu. Üldiselt kuulusid vallalised naised alati isa juurde (või mõnikord ka mõne teise meessoost pereliikme, näiteks venna või vanaisa vmt. juurde). Vaid abieluväliseid isikuid kirjeldati ema kaudu, eriti kui isa polnud teada. Abielus olevad naised kuulusid alati mehe juurde.

Hingeloendite dokumentide juurest võib mõnikord leida ka tsaari ukaasi, mis määratles revisjoni toimumise korra. Seal ongi kirjas, keda ja kuidas üles kirjutatakse.

Vene vanausulistega oli arvatavasti see lugu, et nad ei olnud kohalike mõisate talupojad ehk nad ei kuulunud selle mõisa kogukonda, mille maal nad elasid ja neid ka maksustati hoopis teisiti. Ma ei tea täpselt, millal nad linnade alla ümber kirjutati, kuid näiteks isiklikult vabad (s. t. mitte pärisorjad) eesti talupojad kirjutati elukohajärgsete mõisate alt ümber linnade alla 19. sajandi alguses, kuigi nad tegelikult elukohta ei vahetanud. Neid maksustati samuti teisiti kui maatalupoegi.

Tere

Küsin veel abi tõlkimisel Sloka okladisti Leonti Bogdanovi kohta.

1. https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA ... ,231,125,0

2. https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA ... ,868,125,0

Aitäh!

Mõlemal lingil info, et 1840 Sloka kodanike oklaadi ümber kirjutatud