1. leht 1-st

Uue-Põltsamaa mõis -palun lugemist,tõlget

Postitatud: Esmaspäev 25. Jaanuar 2021, 11:04:01
Postitas Jepi52
4.juulil 1801 sündinud Hans ema Peetso Mihkli t.Mal ....isa ... ... ... .. Kerneri Jakobi ?
Saaga EAA.1168.2.11:39?40,142,1056,126,0

PR -s see Hans kirjas ka Malle pojana Saaga elk.8.0.73:102?1371,1032,766,292,0
Meetrikas abielu 1829 Hans Peetso Mihkli Malle poeg Saaga EAA.1168.2.12:317?64,462,986,60,0

Oletan,et järmistes linkides võib olla tegemist Hansu isa Jakobiga ?
1.1795 aednik Jacob 18a. tulnud ?..... Generalissimus von Renneni juurest .Kas kuskil andmeid selle kohta?
Saaga EAA.1865.3.236/1:5?1172,1485,737,121,0
2.1811 naisi kahjuks ei loetud ,kas õige tõlge - aednik Jakob ja tema poeg Hans
Saaga EAA.1865.3.236/9:5?1250,541,127,35,0
3.1816 aednik Lamsiki Jüri p.Jakob ........poeg Hans läks tallu nr.76
Pole väga oluline,aga kuidas siit aru saada - kas Jakobi isa oli ka aednik :?: :)
Saaga EAA.1865.3.238/1:9?374,1382,1058,78,0
siin poeg Hans nr.76-s Saaga EAA.1865.3.238/1:38?378,914,1070,98,0
Siin veel minu arvates Hansu ema Peetso Jago Mihkli t.Mal 1795,edasi juba keeruline leida.Ei mehe Jakobi ega p.Hansu juures kuskil kirjas pole.
Ehk abielukandes kirjutatu toob selgust
Saaga EAA.1865.3.236/1:42?83,1772,413,36,0
Saaga EAA.1865.3.236/1:37?1159,1199,1003,51,0

Sai pikk jutt,aga ehk keegi oskab seosed kinnitada või ümber lükata.
Püsige ikka terved

Re: Uue-Põltsamaa mõis -palun lugemist,tõlget

Postitatud: Teisipäev 26. Jaanuar 2021, 16:16:01
Postitas tiia.eskor
Ma kommenteeriks selle Malle teemat, et kui teda enam 1816 kuskil kirjas pole, siis on ta ju selleks ajaks surnud.

Re: Uue-Põltsamaa mõis -palun lugemist,tõlget

Postitatud: Teisipäev 26. Jaanuar 2021, 20:08:01
Postitas Katsa
4.7.1801 sündis vallaslaps Hans, kelle ema oli Peetsu mihkli tütar Mall, isaks tunnistas ennast Kärneri Jakob.

Jakob oli ostetud kindraliproua Renneni käest. Kes pagan see kindraliproua oli, jääb natuke segaseks - mingit kindral von Rennenit ajalugu justkui ei tunne. Igatahes googeldades ei saa mitte mingit mõistlikku vastust - ei vene- ega saksa- ega eestikeelsetes allikatest. Sestap pakun, et tegemist võis olla Rennenkampffide aadlisuguvõssa kuuluva isikuga, kes selle Jakobi Uus-Põltsamaale maha müüs. Üks teoreetiliselt sobiv isik võib olla kindralleitnant Johann Dietrich Edler von Rennenkampff, kes suri 1783 ja tema lesk 1793. Nii et see lesk võis vabalt oma talupoegi müüa.

Väljendist Gärtner Lamschi Jürry's Sohn Jacob ei saa välja lugeda, et see Jüri ka aednik oli. Nagu näha 1816. a. revisjonis, on järgmine mees Kleetenkerl Lamschi Jürrys Sohn Jaan ehk aidamees Lamschi Jüri poeg Jaan, ilmselt siis Jakobi vend. 1795. a. revisjonist selgub, et selle mehe müüs samuti maha too kindraliproua.

Uue-Põltsamaa mõisa kodukülastusraamatust võib välja lugeda, et Jakob oli lätlane Saaga elk.8.0.55:23?1305,1289,960,80,0 nagu ka pisut üleval pool olev aidamees Jaan. Tol kindraliproual oli Lätiga vähemalt niipalju seost, et tema esimene mees kindralmajor Gustav Johann von Albedyll oli pärit Stalbe mõisast Lätimaal. Nii et kindraliproua võis mõne lätlase omanik küll olla. Nimetus Lamschi ei ole kuigi eestipärane (talu)nimetus, küll aga sobib kõlalt üsna hästi läti talunimetuseks.

Põltsamaa kihelkonna kodukülastusraamatud on tänuväärne materjal, sest neist saab jälgida talupoegkonna liikumisi läbi mitmete aastate. Peetsu Mihkli tütar Mari oma isa juures 1803 ja nagu selgub, ei olnud Hans tema esimene vallaslaps. Lisaks sellele selgub, et 1804 abiellus ta Põltsamaa mõisa talupojaga: Saaga elk.8.0.55:81?1303,549,1278,176,0

Abielukanne: Saaga EAA.1168.2.11:203?74,1615,1107,58,0

Ja Mari Põltsamaa lossi talupoegade hulgas koos oma mehega: Saaga elk.8.0.52:122?74,1447,1230,179,0. Nii et teda tuleks otsida mitte Uue-Põltsamaa vaid Põltsamaa lossi revisjonidest. Aga nagu öeldud, kodukülastusraamatud on Põltsamaa kihelkonnas oluliselt inforikkamad.

Re: Uue-Põltsamaa mõis -palun lugemist,tõlget

Postitatud: Kolmapäev 27. Jaanuar 2021, 09:17:01
Postitas Jepi52
Suur aitüma,Katrin :D

Jälle sutsu targem ja juba uutest allikatest midagi välja peilitud