Perekonnaajaloo foorum

Palun abi väljalugemisel ja tõlkimisel: kes on need mehed, kes 1739. aasta vakuraamatu andmetel on elanud Rammu saarel? Mis on nende kohta kirjas?

Saaga EAA.3.1.473:234

Leheküljel on võõrad inimised, Ausser vorher specificirte Erbleute sind noch folgende frembde Leute im Gebiethe vorhanden, nemlich:

Esimesed 4 (või kõik?) elab Rammu saares, Am Strande auf den Holm Rammosaar:

Johann on mõisa sulane kelle peaks olema sündinud Woljelis, vanemad on vabad inimised, isa on seal kõrtsmik. Hofs Knecht. Laut Annotat. soll in der Woljel gebohren sein von freyen Eltern. Sein Vater befindet sich unter Woljel als Krüger und ist diese Annotation von dem A..el.

Viimane on äraolev pärisori.
Dahingegen sind von Erbleuten abwesend: aus dem Dorfe Hawer nahmens Jaan.

Suur aitäh.
Veidral kombel on 1744. aasta vakuraamatus hoopis Axeli kohta kirjutatud, et ta on Võlest ja isa on mõisa kõrtmik.

Aga 1750. aasta vakuraamatus on midagi Klausi ja Jaagu kohta kirjutatud:

Saaga EAA.3.1.487:266

Oleksin väga tänulik, kui sellest ka tõlke saaksin.

Pealkiri on sama kui a. 1739 kirjas.

Rammu saare Claus ja Jaak on soomlasi, pärit Helsingist, lapsepõlves siia tulnud, elanud saares 12 a, mõlemad makstab … …, Claus u. Jaack sind beyde finnen, aus Helsingfors gebürtig, als Kinder hier im Lande gekommen, 12 Jahre auf der Insäll gewohnet, bezalt …jeder 8 Viertel(?) Stra…(?)

Muud võõrad inimised:
Mikeli peaks olema revisjoonis, befindet laut Annotation inder(?) Specification.
Johani ütluse kohaselt temal peaks olema olnud vabaduse kiri, aga see on Toaph'i kõrtsis põlenud, tema on kõrtsmiku võõraspoeg, giebet vor, dass er einen Freypass gehabt habe, welcher aber indem Toaph Krug … .annejoggi verbrand sein solle, er selber … bey dem jehigen(?) Toaphen Krüger als seiner Stiefsohn.
Axeli ütluse kohaselt temal peaks olema kindralkubermangu vabaduse kiri isa jaoks, aga seda ei suuta näita, sest et see peaks olema tema emal, giebet vor dass er ein General Gowernamtl. frey Brief wegen seines Vaters habe, welchen er nicht producieren kann, weilen(?) die Mutter welche 8 … … hier wohnet, selbigen bey sich haben soll, in übrigen laut Annotation.

Äraolevad pärisorjad Joan ja Ado on põgenenud mitu aasta tagasi, kus ovad, pole teada, sind vor einige Jahre entloffen, von ihr Aufenthalt nichts wissend.

Suur tänu, Kirsti, põhjaliku abi eest!!!

Panen oma mõtted siia ka, ehk teab keegi vastuseid:

Vaadates Klaus Klamaspaki ja Jaak Lamboti kohta tehtud üleskirjutusi, tekib mõtteid.
Leeritatud on mõlemad mehed Prangli sulastena.
Abiellunud on samuti mõlemad Prangli meestena.
Klaus saab Iidlase Hansu talu peremeheks, Jaak võtab Iidlase Hansu tütre Liisu naiseks. Klausi kaks esimest last on Pranglis sündinud.
1732 on mõlemad mehed vakuraamatus kirjas kui Prangli taluperemehed, Jaagule on juurde kirjutatud, et ta on Nigola Tõnu vend. Nigola Tõnu on pastor Wredel kirjas kui Prangli mees, kes peale Põhjasõda 1716 maapaost koju tagasi pöördub, ehk siis ta on enne Põhjasõda ka Pranglis elanud.
Peale tulekahju, kus hukkub üks Klausi lastest, kaovad mõlema mehe jäljed Pranglist. Jaagu esimesed lapsed on sündinud Neeme külas (Saare Jaak).
1739 vakuraamatus on mõlemad mehed kirjas juba Anija mõisa alla kuuluva Rammu saare elanikena, juurde kirjutatud, et võõrad, kes elavad Rammu saarel.
1750 vakuraamatus on kirjas, et Klaus ja Jaak on pärit Helsingist, lapsepõlves siia tulnud, elanud saarel 12 aastat. Järelikult tulid nad Pranglist Rammule ca 1738.
Klausi kohta olevat alles dokumendid, et ta on tõepoolest Soomest tulnud, aga Jaagu kohta ei tea neid dokumente olevat.
Kas võis olla äkki nii, et Nigola Tõnu (ca 1680-1750) pere läks Põhjasõja eest pakku Soome, mitte Eesti rannaküladesse nagu paljud muud Prangli elanikud, ja tema vend Jaak (ca 1702-1750) sündis Soomes ja tuli vend Tõnuga koos 1716 Pranglisse? See seletaks Prangli taluperemehe venna soome-päritolu. Iseasi on küsimus, kas Soomes sündimine andis vabaduse või sai ta vabaks meheks mingil muul moel. Ja kui tema sai perekonnanimeks Lambot, siis miks tema vend ei saanud?

Genis on Jaagu kohta hoopis selline jutt:

"Jaak sünd. Jacob Ekelöf tuli Soomest katku eest, kui tema ema 1709 suri katku, koos väidetavalt vanaemaga lõunapoole.(Isa oli juba 1702 surnud ja mõis kus nad elasid oli antud isa surmani perele kasutada) Algul maabuti Prangli saarel ja elati kellegi saunas kuna saareelanikud olid katkuhirmus põgenenud. Hiljem kui kohalikud prangli elanikud tagasi tulid pidid nad sealt lahkuma. Jõelähtme kirikuõpetja Wrede on märkinud, et Jaak on vabbamees Soomest ja ta võttis endale ka kohalikuma nime Lambot mis pidi vana -rootsi keeles tähendama põllumeest. Klaus Klamaspak kes oli ka Soomest tulnud kutsus Jaaku endale Rammu saarele sulaseks ja ka seltsiks. Klaus elas enne juba Rammul. Klausist ja Jaagust sai Rammu saare elanikkond alguse."

Küsitavaks teeb loo asjaolu, et Jacob Ekelöfil on seal kirjas ka õde, temast aasta noorem. Kas vanaema võttis tõesti ühe lapse ja jättis teise maha? Ja kui prangli elanikud tagasi tulid, siis Klaus ja Jaak ei lahkunud ju kuskile, vaid olid Pranglis sulasteks ja elasid seal veel 1732. aastalgi.
Kuskilt ei nähtu, et Jaak oleks olnud Klausi sulane.
Ja lõpuks: olen otsinud pastor Wrede sissekannet Jaagu kohta, et ta olla "vabbamees Soomes ja võtnud endale kohalikuma nime Lambot mis pidi vana-rootsi keeles tähendama põllumeest". Kas keegi teab viidet anda, kust sellist teksti leida? Lugesin pastor Wrede kroonika üksipulgi läbi ja sellist sissekannet mitte kuskilt ei leidnud. Kas pastor Wredel on veel kroonikaid peale selle avaldatud versiooni?

Vastust ei oska anda, aga need jutud on küll väga huvitavad. Nime Lambot seletus on usutav: rootsi keele sõna landbonde tähendab talurentniku, tema on niisiis taluperemees aga mitte taluomanik. Ja Soome keeles sama sõna on lampuoti.
Aga katku suhtes on natuke imelik jutt et inimised oleks a. 1709 Soomest lõunapoolele katku pärast põgenenud. Noh, ei tea . Katkepideemia algas Helsingis sügisel 1710 pärast Tallinna ja Riia langemise ja selle et nakkus oli pagulaste kaasa üle Soome lahe tulnud. Pooled Helsingi elanikuist suri a. 1710. Vene alistas kogu Soome a. 1713, algas 8 aasta 'suure vaenu aeg'. Sellal on inimisi jälle Eesti poolele põgenenud.

Siis on pigem usutav, et kui nad Soomest tulid, siis just sel "vaenuajal" peale 1713. aastat.
Ja ega ei tea, kas vakuraamatus, kus Jaaku Nigola Tõnu vennaks nimetatakse, võib olla viga... või siis tulid nad tõesti koos venna Tõnuga (samas pole Genis Jaagu vennast märkigi) ja Jaak sai vabaks hoopis mingite teenete eest mõisale vms. Soomes sündinuna ja kasvanuna teadis ta sellist sõna nagu lampuoti ja võttis selle endale perekonnanimeks. See seletaks, miks Nigola Tõnul perekonnanimeks Lambot ei olnud. Selle kasuks, et Jaagu venna nimeks võis Tõnu olla, räägib ka tõik, et ta pani oma esimesele pojale nimeks Tõnu. Teades tollast kommet panna lapsele mõne esivanema nimi (usk esivanema taassündi), usun ma pigem vakuraamatu sissekannet kui Genis antud uhket rootsi sugupuud.

Oot, pidagem nüüd hoogu. Lähemal uurimisel on siin Saaga EAA.3.1.466:278?191,1443,342,150,0 tegemist kahe erineva mehega. Üks neist on Nicola, kes märkuse järgi on Nigula Tõnu vend, teine on Jaack, kes märkuse järgi on üks Soome mees, abielus, Helsingist pärit. Alati tasub (1732. a. adramaarevisjoni puhul) üle vaadata mitte ainult mõisniku esitatud spetsifikatsioon, vaid ka komisjoni vakuraamat, antud juhul siis see Saaga EAA.3.1.466:282?175,1263,938,120,0, kus on selgelt näha, et tegemist kahe erineva mehe ja erinevate peredega. Ma ka alguses ei saanud sellele pihta.

Ja muudel aastatel läbi viidud adrarevisjonide puhul tuleb kindlasti üle vaadata nii spetsifikatsioon kui ka vakuraamat - mõlemas võib leida huvitavat infot. 1739. a. puhul on hoopis inforikkamaks allikaks vakuraamat Saaga EAA.3.1.473:241

Suured tänud parandamast, see muudab pilti. Ei tea, kas kuskilt oleks võimalik leida ka seda, millal see Jaak Pranglisse on tulnud?

Peamise segaduse tekitas minus see, et seesama Jaak on olnudki abielludes Nigola Jaak:
Saaga EAA.1212.2.1:140?669,1886,548,104,0

peale selle paari abiellumist pole PRanglis ainsatki paari Jaak-Liisu ja mõned aastad hiljem ilmub üks paar Jaak-Liisu Rammu saarele koos Klausiga, kes oli varemalt Pranglis selle talu peremees, kust Jaak naise võttis.