Mitut sorti küsimusi

[turvamees]

Vabandust,

ertrunken - on uppunud

PS. Alates 17. sajandist saadik kuni 1888. aasta politseireformi on see Hackenrichter nn haagikohtunik ehk adrakohtunik - politseikohtunik Eestimaa kubermangus.
Minu arvates jah, on küll uuriski see haagikohtunik, et ega tegu tapmisega pole. Mine tea, kas on...

[tiia.eskor]

Selge pilt, siis on ikka samast mehest juttu.


Palun tõlget ka sellele sõnale: Saaga EAA.1228.2.1:111?1204,150,284,55,0

[turvamees]

in Kindes-Nöthen – tuhud, sünnitusvalud

[tiia.eskor]

Tänan!

Kas siin on sattler ehk sadulsepp? Saaga EAA.1228.2.3:6?1792,934,347,76,0

Tänan veel kord!

[Riire]

On küll jah.

[tiia.eskor]

Palun öelge, mis toimus sel ajal, mis sõna seal on? Saaga EAA.1228.1.334:257?867,1185,229,113,0

Tänan!

[arkin]

Pakun, et suri tiisikusse - 1779 24/I an Zährung (> Auszehrung)

[tiia.eskor]

Mis on siin kirjas Krõõda kohta, kas midagi vallaslapse kohta? Saaga EAA.1228.1.334:19?850,1001,183,82,0

Tänan!

[tiia.eskor]

Palun veel abi
1. Mis on kirjas Hansu kohta: Saaga EAA.1228.1.334:296?504,936,198,89,0

2. Siin on palju ja tihedat teksti, aga ehk keegi suudab lugeda, mis siin kirjas on? Saaga EAA.1228.1.334:296?875,921,259,256,0

[tiia.eskor]

Palun öelge, mis on kirjas Pertli kohta ja Mari ka, kas on midagi veel peale Madi naiseks olemise? Saaga EAA.1864.2.V-39:391?1263,1535,365,297,0

[arkin]

Mis on siin kirjas Krõõda kohta, kas midagi vallaslapse kohta?

Pakun, et hat sehr schlehte

Palun öelge, mis on kirjas Pertli kohta ja Mari ka, kas on midagi veel peale Madi naiseks olemise?

Pärtel oli eelmise revisjoni ajal jooksus (verloffen)
Mari on tema naine. Oli varem ärasurnud vabadiku Annuse Madi naine

[tiia.eskor]

Suur tänu, Arkin!
Aga kas see schlehte on siis tähenduses räpane, nagu google tõlge pakub?

[arkin]

Eks see ole üks tähendusvarjundeid, traditsioonilisem on 'halb, paha'. Aga mitte ta ise pole väga halb (guugel vist nii tõlgib), vaid tal on midagi halba. Sageli on see väljend katekismuse teadmiste jm kirikuõpetuse tundmise kohta. Ei tea, mida siin arvata, sest midagi on ka tagant ära kustutatud.

[tiia.eskor]

Head uut aastat!

Arkin, kas seega see paha asi võibki siiski olla ka seotud sellega, kui saadakse vallaslaps?

Ma panen siia kolm erinevat linki ühe kummalise liignimega, millest ma kuidagi aru ei saa. Ehk lugeda oskajad oskavad kohe öelda, mis sõnaga täpselt tegu Jüri nime ees. On see kohanimi või mis? Saaga EAA.1228.2.1:89?1007,559,219,88,0
Saaga EAA.3.1.451:151?189,1302,300,80,0
Saaga EAA.1228.2.2:26?1440,985,232,64,0

[arkin]

Arkin, kas seega see paha asi võibki siiski olla ka seotud sellega, kui saadakse vallaslaps?

Ei välista, aga ei julge ka öelda, et antud juhul on jutt just sellest.

Ma panen siia kolm erinevat linki ühe kummalise liignimega, millest ma kuidagi aru ei saa. Ehk lugeda oskajad oskavad kohe öelda, mis sõnaga täpselt tegu Jüri nime ees. On see kohanimi või mis?

Kuigi pealtnäha meenutab Tagapere, on kirjas siiski Tassapara / Tasseperre. Paneb kukalt kratsima küll. Vaivaras on pandud perekonnanimi Tasane, nii et ka siin võiks eeldada, et liitsõna esimene osa on 'tasa-tasane'. Kas teine pool on 'pere' või 'paar', ei oska öelda, ühtmoodi veidra tulemuse annavad mõlemad. Kohanimedest jälgi ei leia. Aga kui teil juhtub allikate läbikammimisel ette veel kirjapanekuvariante, siis ehk leiab mõne muu niidiotsa.

[tiia.eskor]

Tänan kaasa mõtlemast. Sealt loebki välja Tassapara ja seepärast ma ka kahtlesin kuna see ei meenuta kohe midagi, mingeid seoseid millegagi ei teki.
1726 adramaarevisjonis on ka üks koht, kus on seda Tassapara mainitud. Saaga EAA.3.1.460:302?167,954,520,91,0

Tegelikult selle sõlme keerutasin sisse, kui hakkasin otsima antud Jüri Saaga EAA.1228.1.334:54?23,1197,418,126,0 Sobivamat sünnikannet ei leidnud kui Tassapara Jüri ja Ello'ga Saaga EAA.1228.2.2:26?1244,987,443,90,0, kuigi mu meelest peaks isa olema Mihkel ja ema Els/Elsa
Siin siis abielluks see 1746 sündinud Jüri: Saaga EAA.1228.2.2:15?124,1565,988,50,0 Enamasti ta ongi ikka nimetatud Mihkli Jüriks (Mihklit ennast kas [Lullo Jüri] Mihkliks või [Hansu Jüri] Mihkliks, kuid see sünnikanne ja siis see arvatav vanaisa Jüri nimi "Tassapara"

Pole ka aru saanud, millega selle pere mehed tegelesid, et pidevalt on ristivanemateks tähtsamad ametimehed või isegi saksad. Kui olen isiku õigesti tuvastanud, siis Jüri oli hoopistükis Sawa Mihkli sulane 1782 Saaga EAA.1864.2.IV-3:355?238,676,977,351,0, samas tema tütar Tio ristivanemateks on major Wangersheim ja Eleonor Wangersheim... väga kummaline, olen omadega täitsa ummikus.

[tiia.eskor]

Leidsin veel sellise versiooni aasast 1712: Saaga EAA.3.1.448:31?1293,856,535,90,0

[arkin]

Huvitav leid, mis toetab mõtet, et nimi on moondunud. Ja liitsõna. Mina loen välja Tassa pä ehk tõlgendus oleks Tasapea.

[tiia.eskor]

Noh ega see Tasapea on ka imelik lisand, aga eks otsin edasi, mine tea mis veel välja koorub.

Nüüd küsiks hoopis, et mida selline märkus sünni juures tähendab, mis seal kirjutatud on? Saaga EAA.1235.1.194:298?1119,318,91,88,0
Teistel lastel on sarnased märkused, kuid sel on miskit veel lisaks.

Ja siis palun lugemiskontrolli:
1) kas olen õigesti välja lugenud, et siin on tegemist kutsariga Saaga EAA.3057.1.38:99?457,658,99,43,0
2)ja siin sadulsepaga Saaga EAA.1235.1.197:154?531,881,59,51,0

[arkin]

Jah, ei vaidle vastu, ei ole 'tasapea' samuti läbipaistev nimi. Ei tea neid kohalikke olusid ja ei hakka oletama. Vaevalt, et inimese pea kuju andis aluse. Aga 'pead' on sageli olnud kõrgemad neemikud ja kui mõni selline oli tasase laega, siis võiks seda nime teket vabalt ette kujutada. Paraku ei näe, et Varja küla maastik lubaks niimoodi fantaseerida (naabruses küll) ja kahjuks pole mulle teada ka mingeid jäädvustusi ega jälgi, et tegu oleks kohanimega.

Kirjas on Bestätigt zu St Petri 1882 März 30 durch den Ortsprediger
Kirikus kinnitatud kohaliku jutlustaja poolt

Ka minu silmale tundub
Kutscher ja
Sattler

[tiia.eskor]

Tänan väga!

Kas siin on kirjas hofs wachtkerl? Saaga EAA.1228.1.334:73?44,250,197,87,0

Ja mis see tähendab? Saaga EAA.1228.1.334:73?810,219,121,76,0

Tänan!

[arkin]

1. Jah, on kirjas küll 'mõisa vaht, valvur'
2. See märkus jääb mulle segaseks. Esineb mõnel pool veel, pikemalt väljakirjutatuna nt http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,226,90,0 ja võiks olla echopirt. Ei leia sõnaraamatutest sellist asja. Paistab, et aluseks on mõni ladinakeelne sõna, nt echo '(vastu)kaja' või hoopis exopto?, millel on mitmeid tähendusi, sh 'sooviavaldus'. Paistab, et kõik selle märkusega tähistatud mehed?! kaovad kogudusest.

[Katsa]

echappieren - jalga laskma

[tiia.eskor]

Kas see on mingi kohanimi või...? Malits? Saaga EAA.1864.2.VI-50:100?1918,409,159,58,0

[arkin]

Mõni mõisnik kirjutab ikka ka Mili[t]z - maamiilits/maakaitsevägi

[tiia.eskor]

Tänan väga, aga kuhu need nn miilitsad siis läksid või kust neid leida võiks või võibki samahästi nagu tavanekruti maha kanda? Enamus neist vist eluga enam tagasi ei jõudnudki.

[turvamees]

Militia - ladina keeles tähendab maakaitsevägi.

Omal ajal oli “Miliz” teatud sõjaliseks jõuks, mida ainult oma maa piirides loodeti kasutada.

Maamiilits - kohalikest talupoegadest moodustatud väeüksused Rootsi vägedes Põhjasõja päevil; Napoleoni sõdade ajal talupoegadest moodustatud väesalgad Vene vägedes.

В конце 1806 года, во время русско-прусско-французской войны 1806−1807 годов, после неудач в войне с Наполеоном и в связи с угрозой вторжения наполеоновских войск в пределы Российской империи, из государственных и помещичьих крестьян и дворян (в качестве офицеров) было сформировано называвшееся земской милицией ополчение (земское войско, ополченное войско) численностью 612 тыс. человек, распущенное после заключения Тильзитского мира.

1806. aasta lõpus, Vene-Preisi-Prantsuse sõja ajal aastatel 1806–1807, pärast ebaõnnestumisi sõjas Napoleoniga ja seoses Napoleoni vägede sissetungi ohuga Vene impeeriumisse,
riigi- ja mõisnikutalupojad ja aadlikud (ohvitseridena) moodustati miilits, mida nimetati zemstvo miilitsaks (zemstvo armee, miilitsavägi), arvuga 612 tuhat inimest, mis saadeti laiali pärast Tilsi rahu sõlmimist.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0 ... 0%B8%D1%8F

PS. Minu arvates, võiks neid hingerevisjonidest/hingeloenditest leida nagu tavanekruteidki. Võibki samahästi nagu tavanekruti arvelt kustutama.

[tiia.eskor]

Tänan väga!

Uus küsimus: kui pole tegu lesega, mis naisega siis tegemist on? Saaga EAA.1228.2.3:5?1174,666,204,227,0
Siit lingilt saab ehk ka infot: Saaga EAA.1228.1.334:119?23,589,1080,116,0 Mida see Jaan tegi koeruse pärast ja mis on Anno taga Rääsa'ga seoses kirjutatud?

[tiia.eskor]

Palun abi ka siin: kes see Mihkli Toomas on peremehele? Saaga EAA.1864.2.V-39:346?382,660,114,61,0

Palun ikka veel abi ka eelmisele postitusele!

[turvamees]

1. geschiedes Weib – lahutatud naine

2. Vater ...Jaan Jaks[ohn] echappiert koiruse pärast - isa ... Jaan Jaagu poeg lasi jalga koeruse pärast

3. Weib Anno Tonnis tr ist nach Raesa verheiratet da der Mann echappiert Sawwalast - naine Anno Tõnnise tr abiellus Rääsas, sest mees lasi jalga Savaldumast?
http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q= ... F=M&C06=ru
http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q= ... F=M&C06=ru

4. Mihkli Toomas ongi peremees st Wirth und war in №5 ja oli talus nr 5