Perekonnaajaloo foorum

Leidsin oma suureks rõõmuks vakuraamatust, aastast 1803, ühe esiisa andmed üles.
Kahjuks ei saa ma sugugi aru, mis andmed, tabel on korralik, aga välja ei loe midagi.
Samuti on arusaamatu, miks enamustes ruutudes on kirjas number 1.
Palun tõlget- mis andmed seal kõik kirjas on?
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=5& ... 689f1849b8" onclick="window.open(this.href);return false;

Teine küsimus, et kuna minu esiisa Jüri (real 16) oli tabeli tegemise ajal umbes 27a, kas võib eeldada, et tema isa Simmo oli selleks ajaks surnud ja tema peremees?

Lahtrite kaupa:
1. järjekorranumber
2. adramaade arv (s. o. talu suurus)
3. peremehe nimi
Kokku 13 lahtris talude võimsus (s. t. palju inimesi ja loomi)
neist esimesed 4 lahtrit - töövõimelised isikud vanuses 15-60
4. peremehed
5. pojad ja sulased
6. perenaised
7. naissoost tööd tegevad isikud
järgmised 2 lahtrit - vanad ja töövõimetud
8. mehed
9. naised
järgmised 2 lahtrit - alla 15-aastased lapsed
10. poisid
11. tüdrukud
loomad
12. hobused
13. varsad
14. härjad
15. lehmad
16. noorloomad
Järgmises 12 lahtril on pealkirjas määratud inventaarium - ausalt öelda pole mujal sellist tabelit kohanud, seepärast ei ole tõlgenduses kindel.
17. talu suurus
18. hobused
19. härjad
20. lehmad
21. lambad
kaks tühja lahtrit
kaks lahtrit suvivilja seemne kohta (tündrites)
22. oder
23. kaer
kolm lahtrit põllutööriistade kohta
24. ader
25. äke
26. ei loe päris välja, igatahes jutt on sirbist ja veel millestki

Inventaariumi osas on kirja pandud arvatavasti normid veerand adramaa suuruse talu ja kaheksandik adramaa suuruse talu jaoks.

Enamuses on ühed seepärast, et nii oligi - igas talus üks peremees, üks perenaine, käputäis muid tegelasi ja natuke koduloomi.

16. real on talu peremeheks Jürna. Kas tema isa selleks ajaks surnud on või elas mujal, seda ei saa siit tabelist üheselt otsustada. Jürna juures ühtki üle 60 aasta vanust meest kirja pole pandud. Kui see isa oli revisjoni ajal alla 60-aastane, siis võib ta vabalt olla tabelis esindatud kui see üks sulane seal. Isa surma peate otsima muudest allikatest - kirikuraamatutest eelkõige, ja ka hingeloenditest võib saada täpsemalt teada. Vakuraamatu koostamise ajal ei olnud talud ega maa talupoegade omand, seepärast ei eksisteerinud ka talupoegade pärimisõigust neile. Seega ei saa eeldada, et talu läks üle isalt pojale. Samahästi võidi poeg panna mujale peremeheks ja isatallu pandi peremeheks hoopis teine mees. Mistahes variandid olid võimalikud.

Suur aitäh,need andmed teevad asja palju pönevamaks!