Perekonnaajaloo foorum

Mul oleks vaja nõu, kes saaks mind aidata ja niidiotsi anda Tartu sisserännanud sugulaste kohta. Nimede kirjapilt on mitmetimõistetav, sest mina sain need nimed Tartu perbüroost, kus nad on vist eestipäraselt kirja pandud.
Tegelased: abielupaar Johanna-Amaalie Mägi, sünd. Böhnke ja Herman Betman (Betmann-Gutmann) – minu isa vanavanemad
Nende tütar Armiida Roots (sünd. Betmann-Gutmann) (abikaasa Leonhard Roots) – minu isa ema.

Johanna-Amaalie on sündinud 6. oktoober 1870 Tilsitis. Surnud: 1943 Tartus. Rahvus sakslane.
Herman Betmann-Gutmann on sündinud 19. juuli 1869 Goldingen'is (perekirjas pole täpsustatud, Goldingen Šveitsis või Kuldīga Lätis). Surnud: pole allikat, arvatakse, et circa 1917 Peterburis. Rahvus olevat juut, aga allikas puudub.
Samuti on kesiselt infot nende tütre välismaa-aja kohta: Tütar Armiida Roots (Betmann-Gutmann) sünd. 6. mai 1904 St Petersburg, surnud: 19. juulil 1940 Tartus.
Perekonnalegend räägib, et Johanna-Amaalie olevat oma koduks pidanud Baierimaad (rääkinud eluaeg, kuidas ta armastab oma kodu Baierimaad, aga vihkab Berliini), kuid perekiri väidab, et ta sündis Tilsitis, mis asub ilmselt Preisimaal, kui just pole tegemist mõne Baierimaa linnas asuva tänavaga. Võimalik, et ta kolis Baierimaale hiljem seoses abieluga. Kust saaks teada, kus ta abiellus Hermaniga? Kuidas saaks teada nende kummagi sünnikodu, vanemaid ja tegevusala?
Hermani surmakoht ja -põhjus?
Teine fakt mida tahaks allikaga katta, on pere kolimine Peterburist Tartu, mis suguvõsa suulise pärimuse järgi toimus 1917.a. revolutsioonikeerises. Herman olevat end Peterburis tapnud ja ta naine tütrega olevat tulnud Tartu kui rahulikumasse kohta. Amaalie võttis aastate pärast siin endale perekonnanimeks Mägi ja Mäena ta ka suri.
Nende elu Peterburis on ka täielik müsteerium, millest on kõik faktid teretulnud.
Kas peaksin otsima infot Peterburi arhiividest?
Eestisse tulnud sakslaste kohta peaks vist otsima Saksa Kultuuromavalitsuse arhiivifondis (ERA.85) säilitatavast rahvusregistrist, aga kas te oskate öelda, kuidas päring sinna saata, kas digitaalselt? Rahvusarhiivi saab VAU kaudu digipäringut teha, aga ma pole kindel, kas mul tasub see ära. Kas nad otsivad andmeid ka muulaste kohta või peab selleks eraldi päringu tegema ERA.85-te? Kõigepealt tahaksin lihtsalt teada, kes mind aidata saaks. Tegu on keerulise probleemiga.

Mul on üsna palju kodutööd juba tehtud ka, nii et uurijal peaks olema hea lähtepunkt. Paraku pole mul endal aega ega kannatust arhiivides istuda ning pole vilumust kusagile välismaa arhiivi otsima ka minna. Pole selle ala asjatundja. Palun andke endast märku, kes tunneb, et oskaks aidata. Olen surnud punktis.

Peterburi arhiividega kursis ei ole, aga kui mujalt abi ei saa, siis seadke sammud Pikal tänaval asuva Venemaa Föderatsiooni suurtsaatkonda, kuigi küllap teid valmis nõustama ka elektronkirja teel: http://www.rusemb.ee/est/embassy/" onclick="window.open(this.href);return false;. Nad oskavad kindlasti soovitada, kuidas sobiva arhiiviga ühendust võtta (neid on ilmselt rohkem kui üksainus).

Šveitsi suursaatkonna kontaktid leiab siit: http://www.vm.ee/?q=en/node/6089" onclick="window.open(this.href);return false;

Samas märkisite, et teil enesel pole kuigivõrd aega arhiivides käia. Raha eest koostab perekonnaloo uurimusi näiteks Eesti Isikuloo Keskus: http://www.isik.ee/" onclick="window.open(this.href);return false;.

Fidel76 kirjutas:Mul oleks vaja nõu, kes saaks mind aidata ja niidiotsi anda Tartu sisserännanud sugulaste kohta. Nimede kirjapilt on mitmetimõistetav, sest mina sain need nimed Tartu perbüroost, kus nad on vist eestipäraselt kirja pandud.
Tegelased: abielupaar Johanna-Amaalie Mägi, sünd. Böhnke ja Herman Betman (Betmann-Gutmann) – minu isa vanavanemad
Nende tütar Armiida Roots (sünd. Betmann-Gutmann) (abikaasa Leonhard Roots) – minu isa ema.

Johanna-Amaalie on sündinud 6. oktoober 1870 Tilsitis. Surnud: 1943 Tartus. Rahvus sakslane.
Herman Betmann-Gutmann on sündinud 19. juuli 1869 Goldingen'is (perekirjas pole täpsustatud, Goldingen Šveitsis või Kuldīga Lätis). Surnud: pole allikat, arvatakse, et circa 1917 Peterburis. Rahvus olevat juut, aga allikas puudub.
Samuti on kesiselt infot nende tütre välismaa-aja kohta: Tütar Armiida Roots (Betmann-Gutmann) sünd. 6. mai 1904 St Petersburg, surnud: 19. juulil 1940 Tartus.
Perekonnalegend räägib, et Johanna-Amaalie olevat oma koduks pidanud Baierimaad (rääkinud eluaeg, kuidas ta armastab oma kodu Baierimaad, aga vihkab Berliini), kuid perekiri väidab, et ta sündis Tilsitis, mis asub ilmselt Preisimaal, kui just pole tegemist mõne Baierimaa linnas asuva tänavaga. Võimalik, et ta kolis Baierimaale hiljem seoses abieluga. Kust saaks teada, kus ta abiellus Hermaniga? Kuidas saaks teada nende kummagi sünnikodu, vanemaid ja tegevusala?
Hermani surmakoht ja -põhjus?

Tere! Üldiselt soovitaks hoida jutud ja tõendatud asjad lahus. Jutud on ka olulised ja üht teist saab nendest vihjeid, kuid seni kuni tõestatud pole, siis on need vaid jutud. Goldingen on Lätis asuv Guldiga, kui siinsed allikad oleks mõelnud Šveitsis asuvat kohta, siis oleks nad ilmselt ka seda maininud, arvestades et siinsamas Liivimaal samanimeline koht on. Vaatasin Raduraksti lahti, et kas leian Hermanni sünni. Saksa koguduse alt ma seda ei leidnud, kuid läti alt palun väga
Kaader valida nr 73. See on Hermanni sünnikirje. Vanemad on Jannis Gutmann ja Kattrina. Äkki hoopis lätlased. Igal juhul saate sealt ise edasi uurida.

Aitäh, ma poleks enam vastust lootnudki. Kummaline jah, et Hermani läti päritolust pole mitte kunagi keegi rääkinud. Hermani on juudiks peetud. Amalie olevat olnud sakslane. Mu isa ei osanud lapsena eesti keelt, kuna ta kodus räägiti saksa ja vene keeles, vahel ka heebrea keeles.

Fidel76 kirjutas:Aitäh, ma poleks enam vastust lootnudki. Kummaline jah, et Hermani läti päritolust pole mitte kunagi keegi rääkinud. Hermani on juudiks peetud. Amalie olevat olnud sakslane. Mu isa ei osanud lapsena eesti keelt, kuna ta kodus räägiti saksa ja vene keeles, vahel ka heebrea keeles.

Minu vanaisa oli ka Lätis sündinud, kooliõpetaja, andis muu hulgas tunde ka heebrea keeles. See andis alust teatud päritolu oletada paljudele. Ega ta ise lasi kõike uskuda, mis inimesed välja pakkusid. Kui ma lõpuks uurida võtsin asja siis selgus, et polnud ta ei lätlane ega juut. Jutte liigub igasuguseid. Samas ei maksa jutte alahinnata, alati on neis mingi tõde ja iva sees, isegi kui kohe sellest aru ei saa.