Perekonnaajaloo foorum

Minu sugupuus on Cäcilie/Caecilie Henriette. Tundub rohkem sakslaste- või siis tõusikute lastele pandud nimi olevat.

Kui ma nüüd õigesti välja loen siis leidsin sellise huvitava nime nagu Trullieschen või Trulliesthen
Saaga EAA.1235.2.4:105?939,1583,213,84

Saaremaal Pöide kihelkonnas esineb vähemalt peale 1700-ndate keskpaika, küll võrdlemisi harva, naisenimena Walber. Näiteks: Saaga EAA.1293.2.2:64

Nimi Wolber on Põhja Hiiumaal elanud rootslaste hulgas tavaline naise nimi kuigi mitte eriti levinud. Esineb ka 1700 ndate algusaastail eestlaste hulgas. Samas ei ole selge andmete puuduse tõttu kas on tegemist rootslaste või eestlastega. Samas olen kohanud naisenime Paaw vaid üks kord 1700ndate aastate algusaastail.
Saaga EAA.3170.1.19:16?885,1045,193,70

Meie suguvõsas sündis 1896 aastal Vastseliinas tütarlaps nimega Tilla Adele :
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... 70ef4b237a

1740.a. abiellub Vastseliinas tütarlaps nimega Oggask
Saaga EAA.1271.2.1:138

Viimase aluseks on vene murdevorm Ogaška, kirjakeeles Agaška < Agafja, so. Agate.

Nimedest on tulnud ette ka Wio/Vio/Viio(naine) ,Widas,Vidas,Viidas(mees),Peet (mees),Agnia on AÕEK-s kirjas kui naiterahvas.Need nimed on kirjas Hiiumaal.

Minul sellised kummalised nimed Rõugest 18saj lõpupoole mehel Veddesk ja Hillep, naisel Kullin.

Helmes ja Tarvastu kihelkonna lõunaosas 18. saj levinud naisenime Barbara (praegu moodsaim variant Barby) teisendis Pabbu, Pibbu esinevad naabruses Läti Härgmäe kihelkonnas Babbe´na. Samuti Helmes ja Tarvastu Suislepas levinud Eddo´le (Ädu) vastab Härgmäel (Ergemes) Edde. Kas tegemist on läti mõjudega Lõuna-Mulgimaal või vastupidi ei tea.
Eesnimede kohalikest iseärasustest hakkas 18. sajandil ja ka 19. saj algul Viru-Jaagupis (vist ka mujal Virumaal) täheldasin mehenime Tõnu erakordset populaarsust. Kohati näib et pooled mehed külas olid Tõnud (Tõnno). Tarvastus samal ajal oli Tõnu nimi täiesti tundmatu või kasutamata

Leidsin jälle midagi huvitavat. 18. sajandi keskel esinesid Lüganuse kihelkonnas sünniregistris lapsevanematel naisenimi Oude ja mehenimi Kaber. Esimene küll üksikjuhtumina, aga teine päris mitmel korral. Lisaks sellele on mul tekkinud tunne, et minu poolt varem kohanimena tõlgendatud Veddusk on samuti tegelikult eesnimi.

leidsin ka paar huvitavat nime Viljandimaal:
Rits, Ool, Mangol.

Tekkis minul pisut omakasupüüdlik küsimus. Kas nimi Siim (kõigis võimalikes variantides - Sim, Siem, Simo, Simm, Simmo, Sihm, Sihmo...) on alguse saanud mõnest kindlast Eestimaa nurgatagusest, või on see laialdasemalt levinud mehetunnus. Mõtlen siia alla kõik, kelle sünd enne aastat 1700 toimunud on. Ei saa ma lahti sellest legendi kiusust, mis väidab, et Sim tuli suure saare pealt Läänemaale, oli puussepp ja puha .
Ja teiseks - kui vana võib olla Uku eesnimena. Kas vanasti peeti sellist nime pühaduseteotuseks .

Uku Velbri kirjutas:Kas nimi Siim (kõigis võimalikes variantides - Sim, Siem, Simo, Simm, Simmo, Sihm, Sihmo...) on alguse saanud mõnest kindlast Eestimaa nurgatagusest, või on see laialdasemalt levinud mehetunnus. Mõtlen siia alla kõik, kelle sünd enne aastat 1700 toimunud on.

Minu andmebaasis (Võrumaalt Vastseliina & Hargla) pole mitte ainust Siim'u (või sarnast) nii vanast ajast. Vaid kaks Simon'it Hargla khk.'st, aga seda 19 saj.

üks esiisadest on Simona Jaan, sünd. 1766. S.t. et Siim sündis 1730 paiku. Ja Lääne-Virumaa oli sel ajal päris palju Siime. Viljandimaal seevastu vaid mõni. Aga samas oli seal Simo talu. Kui ma väga mööda ei pane. Sest kuidas muidu seletada seda, et Uddo Jüri Jaanist sai oma elu peale kolides Simo Jaan. (äia nimi ei olnud Siim) (Jah, mul on kaks Simo Jaani esiisadeks) 8)

Ka Ida-Virumaal ei olnud Siim ( kujul - Simo ) 18. sajandil mingi haruldus. Tõsi küll, massiliselt ei esinenud, kuid haruldus ka ei olnud. Mul küll suguvõsas ühetegi Siimu-Simot ei ole, kuid päris kaugete esivanemate hulgas on ilmselt Simona Jaak ( praegu täpsustamise järgus ).

Avinurme aladel oli 17.sajandil (täpset aastat dokumendil pole, kuid rootsikeelne on) Vadi külas Sihm täiesti olemas.

Hiiumaal on Siim ja tema variandid (Simmo, Simon etc) täiesti tavapärased. Aga minu "lahendust" sinu probleemile sa juba tead

Terv,

PR

Uku Velbri kirjutas:Tekkis minul pisut omakasupüüdlik küsimus. Kas nimi Siim (kõigis võimalikes variantides - Sim, Siem, Simo, Simm, Simmo, Sihm, Sihmo...) on alguse saanud mõnest kindlast Eestimaa nurgatagusest, või on see laialdasemalt levinud mehetunnus. Mõtlen siia alla kõik, kelle sünd enne aastat 1700 toimunud on. Ei saa ma lahti sellest legendi kiusust, mis väidab, et Sim tuli suure saare pealt Läänemaale, oli puussepp ja puha .
Ja teiseks - kui vana võib olla Uku eesnimena. Kas vanasti peeti sellist nime pühaduseteotuseks .

Pakuks ikkagi, et Siim koos erinevate nimekujudega on tulnud püha Simeonist. Seda nime omakorda võib kohata siinkandis nii enne 1600 aastat kui ka oluliselt varem.

Assar Järvekülg

1909.a. sündinud Waldtraut, Tallinnas saksalste pandud, aga veidi teine kui need tavalised saksapärased nimed.

Sattus ette selline huvitav nimi nagu Tali. Sünnimeetrikast leidsin, et lapsevanemate pakutud nimi oli Natalie, mis kõigis hilisemates meetrikates sujuvalt Taliks lühendati .

Lisan teile vaatlemiseks kaadri
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... 288349761f
(Miks need viiteaadressid nii pikad peavad küll olema?)

Siin on Johann christoph von Schilling´l ja Lisette Wilhelmine
von Baranoff´l sündinud poeg Hector Ulysses Agamemnon.
Olgugi, et sakslane, aga isegi sellisel juhul on nimi ikkagi
arukordne minumeelest.

Assar Järvekülg

Assar kirjutas:Lisan teile vaatlemiseks kaadri
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=sa ... 288349761f
(Miks need viiteaadressid nii pikad peavad küll olema?)

Assar Järvekülg

Ei pea olema pikad.

Neid võib ka lühemalt kirja panna. Kaks varianti:

1. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?web=saag ... 53.3.4:101

2. Saaga EAA.1253.3.4:101

Soovitan lugeda SAAGA kasutusjuhendit. Seal on juttu ka linkide lisamisest!

Sama ka siin foorumis: viewtopic.php?t=1974

Upitaks vana teemat:

Uku Velbri kirjutas: ...kui vana võib olla Uku eesnimena. Kas vanasti peeti sellist nime pühaduseteotuseks .

Kui kellelgi on andmeid, palun kirjutage.

vee kummalisi nimesid 1745 on abiellunud (3.paar) Umbleja Krisa tütar Pallak, ehk õmbleja on oma tütrele Palakas (lina, kangas) nimeks pannud .
võibolla olen muidugi liiga meelevaldselt tõlkinud Saaga EAA.1268.1.20:80

Leidsin Vastse-Roosast oma eellased kes on oma tütre nimeks ema järgi HIP pannud. Ema enda nimi oli HIPE. Isa nimeks oli Hasu, nagu Hans´ul oleks n- täht vahelt ära unustatud. Algul arvasin, et nii ongi, aga pikemal uurimisel selgus et isa nimi oligi Hasu.

vot nii siis olid seal lood.

Vello kirjutas:Nimi Wolber on Põhja Hiiumaal elanud rootslaste hulgas tavaline naise nimi kuigi mitte eriti levinud. Esineb ka 1700 ndate algusaastail eestlaste hulgas. Samas ei ole selge andmete puuduse tõttu kas on tegemist rootslaste või eestlastega. Samas olen kohanud naisenime Paaw vaid üks kord 1700ndate aastate algusaastail.
Saaga EAA.3170.1.19:16?885,1045,193,70

Narva Rootsi - Soome koguduse all olevatest raamatutest kohtab tihti ilmselt samast tüvest pärinevat naisenime Wolburg. Samas olen saksas Waldburg nime kohanud pigem meestel.

Assar Järvekülg

Assar kirjutas:

Uku Velbri kirjutas:

wahur kirjutas:No Saaremaa randa tulek oleks tähendanud sõda saarlastega, kes sel hetkel olid juba ontlikud-vähem ontlikud ordu alamad. Seda täiemõõdulist sõda rootslane endale küll lubada ei saanud. Seevastu tühjadele saartele ja rannaaladele omainimeste paigutamine tähendas ohutuid baase ....

Oot, et mida - saarlased ja ontlikud alamad, et kust selline info ? Ma arvan, et ontlikke alamaid, ehk siis rootslastest kristlasi, oli vaja nii Ordul, Hansa kaupmeestel, kui ka kõigil Läänemerel purjetajatel, sest selle aja kaupmeeste paadid olid rannasõidu omad, ning neid oli piis ohv keik röövida . Aga andke tuld, kui eksin 8) .

Saarlased võib isegi asjast välja jätta kuid Ordu jaoks oleks see sõjakuulutamine olnud, kellele Saaremaa siis enamvähem kuulus.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Uh, puhkus nüüd möödas ja Kuusnõmme maakodu natuke ülevuntsitum jälle. Nüüd veel mõned kuivatatud lestad vaja ära nautida ning läinud seekordne suvi ongi jälle . Aga selle eest saab 11 kuud sellest puhkusest puhata nüüd .
Aga tuleme teema juurde. Tundub, et meil õnnestub siiski Ordu ja Rootsi Kuningriigi vaheline sõda ära hoida, sest Ilmar Talve raamatus "Eesti kultuurilugu" on 37-ndamal leheküljel üles tähendatud:
"Uus ja püsiv oli sel perioodil (alates 13. sajandi keskpaigast) rootsi asustuse sündimine Eesti läänerannikul ja saartel, SAARE-LÄÄNE PIISKOPI SOODUSTUSEL Loode-Eestis, ning mõnevõrra ka Tallinnast ida pool. Eraldi võib esile tõsta Padise kloostrit Loode-Eestis, kelle valduses olevatele maadele asusid rootslastest põlluharijad ja kalurid (nt. aastal 1345 ostsid nad kloostrilt Suur-Pakri saare). Uus sisserändajate laine saabus alates aastast 1340 (ja sellel oli mõningane seos ka Jüriöö ülestõusuga). Ruhnus olid rootslased juba aastal 1341."

Ja meenutada maksaks, et Rootsi sel ajal ühes Orduga veel katoliikluse all viibis, Martin-poisi sünnini pikalt üle saja aasta veel oodata .

Aga tuleme teema juurde. Tundub, et meil õnnestub siiski Ordu ja Rootsi Kuningriigi vaheline sõda ära hoida, sest Ilmar Talve raamatus "Eesti kultuurilugu" on 37-ndamal leheküljel üles tähendatud:
"Uus ja püsiv oli sel perioodil (alates 13. sajandi keskpaigast) rootsi asustuse sündimine Eesti läänerannikul ja saartel, SAARE-LÄÄNE PIISKOPI SOODUSTUSEL Loode-Eestis, ning mõnevõrra ka Tallinnast ida pool. Eraldi võib esile tõsta Padise kloostrit Loode-Eestis, kelle valduses olevatele maadele asusid rootslastest põlluharijad ja kalurid (nt. aastal 1345 ostsid nad kloostrilt Suur-Pakri saare). Uus sisserändajate laine saabus alates aastast 1340 (ja sellel oli mõningane seos ka Jüriöö ülestõusuga). Ruhnus olid rootslased juba aastal 1341."

Ja meenutada maksaks, et Rootsi sel ajal ühes Orduga veel katoliikluse all viibis, Martin-poisi sünnini pikalt üle saja aasta veel oodata

Kaks küsimust sulle. Nii vana teema üldse, et ei mäleta milles point oli?
Tol ajal polnud rootslased eriti kõvad siin kandis. Pärast Lihula all tappa saamist nendest siinkandis hea mitu sajandit polnud midagi kuulda. See, et siia asus elama rootslastest talupoegi ja kalureid ei tähenda, et Rootsi riigil oleks olnud mingeid sõjalispoliitilisi ambitsioone. Rootslased olid ju vabad kodanikud ja mererahvas.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

Rakvere ja Haljala kihelkonnas oli 18. saj-l Wabo päris levinud mehenimi.
19. saj. alguses tuli kusagilt sisse varemgi mainitud Gotthardi mugandus Kottard ja muutus mõneks ajaks üsna populaarseks. Endalgi üks esiisasid sellenimeline.
Naisenimedest 18. saj-l päris sage Truto/Truuto/Druto, isegi Truutu ja Trutliso.
Haljalas olen kohanud 18. saj-l veel naisenimesid Wolber, Walpor ja Pill ning mehenime Ewert.
Kloodi mõisa tuli 18. saj-l mees, kes oli kirjas vaid ühe nimega - Troska/Troschka/Droschka.
Ja hiljuti leidsin juhuslikult, et Jõhvi mõisas elasid 1835. a. perenimede panemise ajal täisealine mees Robo ja ühes teises peres poisslaps Robbo.