Perekonnaajaloo foorum

I. Üheski talus ei ole kariloomi ja Keba Jüril on kehv silmanägemine, mistõttu ta ei ole töövõimeline.

II. Krechteri immissioon viitab sellele, et maa on antud ajutiselt teise isiku, arvatavasti siis selle Krechteri-nimelise isiku valdusesse. Töövõimelised, s. o. 15-60 jaotuvad omakorda peremeesteks, poegadeks ja sulasteks, perenaisteks, tütardeks ja tüdrukuteks. Viimased kolm tulpa on talus elavate võõraste, s. o. sellele mõisale mittekuuluvate isikute arvestus - mehed, naised, lapsed. Numbrid tähistavad vastavate isikute arvu talus.

III. Keba Jüri lesk on kirikukerjus (eine Kirchen Bettlerin).

IV. Ma pakun, et see on keegi P. J. Kniperi nimeline isik.

Tänan väga!

Palun öelge, mis nimekirjadega antud juhul tegu on? Saaga EAA.1241.2.1:8

Sama küsiks sellel lehel Saaga EAA.1241.2.1:100 paremal pool algava nimekirja kohta.

1. Pihiliste nimekiri umbes aastast 1720

2. Surnute nimistu 1685.a.

Tere!

Palun tõlget, mis on kirjas Eriku ees ja mida on vanuse kohta öeldud? Saaga EAA.1228.2.2:162?52,471,961,61,0

der Kirchen-Vorsteher Soppe Erik, gestorben den 21. November, sehr alt
e.
kirikueestseisja (kirikueestseisja abiline) Soppe Erik suri 21.novembril vanadusse (sõna-sõnalt on kirjas et“väga vana“)

Tänan!
Huvitav oleks teada, mida sel ajal väga vanaks peeti, sest see ju nii suhteline mõiste?

Tõesti on see suhteline mõiste. Vene kirjaniku Leo Tolstoi kohta kirjutati nt, et "Tolstoi on kõva kondiga vana mees umbes 50 aastat vana."
Kui oskate vene keeles
http://magazines.russ.ru/oz/2005/3/2005_3_18.html
Старость — это не только биологическая, но и социальная категория; в разных культурах образ старости конструируется и осмысляется по-разному.
«В Западной Сибири термин “старики” мог применяться к людям, достигшим 45–50 лет..."

PS. Kui loen vana meetrikad, seal on kirjas ka surmapõhjus. Lahtris, kus on Vanadusnõrkus, on ka inimeste vanus, seega olnud 65-70-75 aastat vana.

1. Kas võiksite öelda, mis ametimehega tegu? Saaga EAA.1864.2.V-39:319?1453,1534,213,44,0
2. Mis siin kirjutatud on? Saaga EAA.1864.2.V-39:325?2098,1133,117,63,0

1. Hofswachtkerl - mõisavaht, valvur; tegi kõige raskemaid töid mõisas – oli öövaht, küttis ahjusid, kandis vett, puhastas korstnaid ja käimlaid jne.
2. nach Schweden verloffen - Rootsimaale jalga lasknud

Tänan väga!
Huvitav on muidugi see, et sellist kirja nagu nr 2 all küsisin on väga palju. Kas tõesti pages ka tol ajal palju eestlasi mujale ilma?

Paluks veel abi, mis ametimehed need on? Saaga EAA.1864.2.V-39:332?355,1494,187,64,0 ja Saaga EAA.1228.2.5:25?273,191,142,46,0

http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artikl ... 2005_1.pdf
Rootsi on ammust ajast olnud see maa, kuhu Eestist on põgenetud. Esimene suurem põgenikelaine uhtus Rootsi randa Põhjasõja ajal, kui Venemaa oli 1710. aastal vallutanud rootslaste viimase kindlustatud pidepunkti Tallinna. See põgenike kontingent koosnes peamiselt kohalikus halduses teeninud rootslastest, aga ka baltisaksa mõisnikest ja linnakodanikest. Vähesel määral oli nende seas ka eesti soost lihtrahvast, kelle härrasrahvas teenijatena kaasa võttis.
18. ja 19. sajandil põgenes aga juba suur hulk eesti ja läti talurahvast Rootsi – tõenäoliselt mitmed tuhanded – materiaalse viletsuse, nõudlike mõisnike ja karmi tsaarivõimu poolt ebaõige kohtlemise, vaenamise ja jälitamise eest. Eriti märkimisväärne osa põgenike üldarvust oli noortel meestel, kes pagesid selleks, et pääseda ebaharilikult pika nekrutiteenistuse eest Vene sõjaväes.

tiia.eskor kirjutas:Paluks veel abi, mis ametimehed need on? Saaga EAA.1864.2.V-39:332?355,1494,187,64,0 ja Saaga EAA.1228.2.5:25?273,191,142,46,0

1. Stubenbediente - toateener
2. Kammerdiener - kammerteener

Suur tänu valgustamast ja tõlkimast, aga siin on mul veel kaks erinevat versiooni kas toateenrist või kammerteenrist, aga samas on midagi natuke teisiti kirjapildis. Kas on ikka samast isikust jutt ja mis neil kahel seal teenri ees on? 1. Saaga EAA.1228.2.5:31?1444,603,234,57,0
2.Saaga EAA.1228.2.5:40?1401,169,221,42,0

Need on erinevad isikud.
1. Schmid - sepp
(naise nimi on Anna)
2. Kutscher - kutsar
(naise nimi ei ole kirja pandud)

Aga mida see teine sõna tähendab seal taga, see on ju mõlemal juhul sama?

Näib, et eesnimed mõlemal juhul on keegi Buuda.

Tänan! Igatahes väga kummaline nimi, kui see tõesti nimi on. Oletatavasti siis Budha järgi pandud.

Minule on kõik eesti nimed kummalised. Minu esivanemate nimed olnud lihtsad ja kenad - Toom (umbes 1680), Mats, Rein, Michel, Hans, Peeter, Gustav (mu vanaisa) jne. Nüüd on minule mõistatus, kas siin on nais ehk meestenimi?
“Soomlased arvavad, et kõigi eesti meeste nimi on Urmas. Eestlased teavad, et kõigi soome meeste nimi on Pekka.”
Venemaal räägitakse ka, et "Что ни рожа, то Серёжа".
PS. Buuda ei ole liia keeruline eesti nimi. Olnud ju ka Wuda & Co. (lk 18)
http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/Annik ... 012014.pdf

Ilusat õhtut,
t.

Loen mis ma loen, aga sellest sõnast ikka aru ei saa ja ei leidnud ka sõnastikest abi, ju ma seda teksti ikka õigesti veel kokku lugeda ei oska. Palun öelge, mis sõna see on? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 6,193,85,0

Tänan!

gebrechlich - põdur

Eelnevates postitustes mainitud Buude - pakun, et isiku perekonnanimi oli siiski Bunde.

Palun öelge, mis aastaarvuga on tegu? Saaga EAA.1265.1.59:11?1445,95,382,51,0
Tänan!

See on, jah, üpris ebatavaline süsteem. Ma loen sealt välja 1720:
C I Ͻ - 1000
I Ͻ - 500
CC – 200
XX - 20

Imelikud numbrid jah, tänan veel kord, aga palun veel tõlkeabi. Jutt käib Kaarli koduväist ja tütrest, kes said poja Juhani, aga mis seal esimeses reas veel kirjas on?

1. Kas see koduväi on ikka Pitkati Karli enda või kellegi teise koduväi? Mis on kirjas selles reas? Saaga EAA.3114.2.3:184?291,88,401,68,0

Teine tõlkeabi veel: Saaga EAA.1227.3.1:27?1083,874,504,231,0
Saan aru, et Otti Jüri on leskmees Aru külast. Kas sain õigesti aru? Ta abiellus Aru Jaani Toomase lese Leno'ga, aga mis peale Leno't kirjas veel on?

Jüri oli jah lesk, Leenu oli mõisa karjanaine Jõeperest - ... dem Hofs Vieh Weibe von Jömper

Tänan väga, aga kas eelmisele küsimusele ei saaks vastust, palun!

Eelmisel aastal Pitkati Kaarli poolt ristitud.

Suur, suur tänu!
Kas köstritel oli siis õigus samasid asju läbi viia kui õpetajal? Pitkati Kaarel oli Tudulinna köster.