Perekonnaajaloo foorum

aitäh!

18. kas sündinud Kert on poiss või tüdruk:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1035,122,0" onclick="window.open(this.href);return false;

meetrikas esineb Kert (ka Keert) nii mehe-, kui naisenimena (isa või siis ema nimena).

vaderite järgi peaks saama määrata, aga siinpuhul ei saa vaderitest ka sotti - esimene tundub mees olevat, ent teine kindlasti naine, kolmandast ei saa aru.
ses kohas sel ajal vaderid näivad reeglina 2+1 olevat (poisil 2 meest + 1 naine ja vastupidi); esimese vaderi nimi lapsele - tihti, võibolla isegi reeglina, aga mitte alati (küllap sõltuvalt vanemate laste nimedest siis?).

aituma!

Arvan, et esimene vader on naisterahvas - die Jgfr. (Jungfrau) Andresson - preili Andresson, kolmandaks pakuksin Mster (Meister) Steinke. Vaderite komplekt viitab tüdruku sünnile.

tänud!

19. Kes on Merti isa? http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,821,139,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Väga ei julge pakkuda, aga järsku Kawershofs Amtmann Francke aus Dorpat elik Kaagvere opman???

tänud - aga mis seal eespool veel seisab? kas võib olla ehk Griechen???

der gewesene... - endine

20. taas ei saa vanemate kohta käivat välja loetud:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,878,150,0" onclick="window.open(this.href);return false;

isa on "Runa Hans ...???... auf Igast"

ema "Nutto Johann T. Ano ...???... Hof"

tänud!

Isa: ... Viehkerl ... - karjane (aga proovi iga kord, kui välja ei loe, et äkki on seesinane Viehkerl jälle mängus )
Ema: ... Viehdirn auf selbem Hofe ... - karjatüdruk samas mõisas.

kui see poleks nii naljakas, oleks vist piinlik

21. mida saame teada Tied isa kohta?

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 8,592,92,0" onclick="window.open(this.href);return false;

PS: kontrollisin, Vieh Kerl ei ole ...

PS: kontrollisin, Vieh Kerl ei ole ... Aga võis veel saada?

Tiedt. Kas nii jäigi, või sai tast hiljem Tiit?

Paistab nagu ein huren kind olema. Vallaslaps.
Isast ei saanud jagu.

mine tea

Tied, Tiedt on suht tavaline nimi sääl sel ajal 1759-1768 on 13 korda sellist nime pandud, kusjuures varaseim on kujul "Tiit" ning hilisemad muutuvad Tied, Tiedt - käekiri muutub minu hinnangul piisavalt, samuti kohanimede esitus, et kahtlustada kirjutaja muutust. samal vahemikul isade hulgas 11 Tied/Tiedt'u.
Küllap ta Tiit vaste oli.

Huren Kind - sedan'd jah, aga isa kohta on siiski miskit kirjas ...

Isa on ein Cuirassier ehk kürassiir ehk raskeratsaväelane.

22. kas siin seisab "der Karolsche Stall Knecht": http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,352,110,0" onclick="window.open(this.href);return false;

tänud!

23. mis siin seisab: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,495,64,0" onclick="window.open(this.href);return false;

"der ??? Bettler Pausti Jaan"

aituma!

Pakun, et ta oli pime.

Terv.Riina

tänud, aga mis sõna seal kirjas võiks seista saksa keeli? blinde?

Jah, der blinde Bettler

palun kontrollige mu deshifreerimist: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,896,173,0" onclick="window.open(this.href);return false;

loen välja, et isa on "der Igastchen Krügers dienst Junge Andrus" ja ema "die werstorben Igastschen Kürgers Peters Wittwe Marri"

Marri järel veel üks sõna - mis see võiks olla ja mida tähendada: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 5,191,62,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Grammatiliselt mitte päris õigesti, aga muidu täitsa ok.

des Igastschen Krügers dienst Junge Andrus ja des verstorbenen Igastschen Krügers Peters Wittwe Marri

Marri järel on Gevattern - ristivanemad.

tänud - ma püüdsin samuti maha kirjutada, kui seal kirjas seisab ...

ei saa isast jälle sotti: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,544,78,0" onclick="window.open(this.href);return false;

In Walck Niemand ??? ...

tänud ette!

in Walck niemand, also ein Hurenkind - väheke kummaline märkus, aga sõna-sõnalt oleks: Valgas mitte kedagi, seega hooralaps

mis te arvate, kas julgeb siit välja lugeda: Wannakubja Krl T. (siis Kaarli tütar)?

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2,174,59,0" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 4,294,69,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Mina vist julgeks. Näib, et kirikherra kasutabki Kaarli lühendamiseks Krl. Saaga EAA.3154.1.21:35?1689,142,57,64,0 - see viidatud Liisu Krle t. on abiellunud 1844, selle aja kihluste raamat on vist Hageris juba olemas, sealt saab üle vaadata.

aituma!

...

mkmm - Hans & Liso abiellusid 1829: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 18,92,65,0" onclick="window.open(this.href);return false;

'44 võttis Hans teise naise Pedo Krle T. Tijo: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,547,65,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Nujah, ma mõtlesingi seda Tiiut - et lihtsalt nagu võrdlusmaterjalina. 1820-ndad on vist Hageri Suures Augus, s.t. allikad puuduvad.

mhmhh - auk jah - tegelikult on revisjonides täiesti kandidaat olemas - Vanakubja peremees on Carl, kel sobivas eas tütar Liso ... Hans tuleb koduväiks ja võtab üle. Vanal peremehel poegi pole või siis surid ära ... tõenäosus suur, aga ei saa kuskilt seda veel üht kinnitust - ma hästi ei julge selle personaalraamatu isanime, vanuse ja 1816 revisjoni kokkulangevuse tõttu ühte panna ...

Aga hinda siis "süüdistusmaterjali tõendeid kogumis" - Adila all ühtki teist Vanakubja nimelist talu pole ja mul ei tule ette, et sellist oleks olnud ka mõnes teises mõisas Hageri kihelkonnas (või oli?). Jääb üle võimalus, et et see Liisu on mingi Vanakubja taadi tütar mujalt kihelkonnast - Nissist või Raplast või kust need Hageri mehed endale põhiliselt naisi hankimas käisid. Kuid mulle tundub see liig ebatõenäolisena. Pealegi minu meelest Hageri pastor tegi märkuse juurde, kui inimene oli mujalt. Vähemasti olen seesugust asja seal kohanud. Seega siis - kui tõenäoline on, et eksisteeris mingi muu Vanakubja Kaarli Liisu, kes täiesti juhuslikult läks mehele mehele , kes sai peremeheks talus, kus varem oli peremees Vanakubja Kaarel, kel Liisuga mingit pistmist polnud?

Ma paneksin selle Kaarli sinna sugupuusse paika küll, ent märkusega, et allikate puudumise tõttu ei saa surmkindlalt väita, et asi oli just nii ja mitte teisiti.