Perekonnaajaloo foorum

Eelnevalt oli siin juttu Napoleonist, aga perekonnanimi Punnapart on Jüri kihelkonnas Lehmja mõisas täitsa olemas;) võibolla ka mujal.

e.s kirjutas:Eelnevalt oli siin juttu Napoleonist, aga perekonnanimi Punnapart on Jüri kihelkonnas Lehmja mõisas täitsa olemas;) võibolla ka mujal.

Onomastika andmebaas annab järgmised tulemused:
Number Originaal Normaalkuju Kihelkond Vald Maakond Kubermang
1 Punnapart Punapart Harju-Jaani Peningi Harjumaa Eestimaa
2 Punnapart Punapart Jüri Lehmja Harjumaa Eestimaa
3 Punnapart Punapart Järva-Jaani Roosna-Allik Järvamaa Eestimaa

Eesnimi Wolber - tänasele päevale vägagi kohane
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,256,76,0

ma just siin alguse poole kaeblesin, et mõned Valber'i nimelised naisterahvad olemas olid, ilmselt siis samast tüvest.

Minu esiisa Jõgeveste mõisast kandis nime Risa (s.1747) ja tema tütar abiellus mehega, kelle nimi oli Ermus.

Kui ma ei eksi, siis esimene sel lehel on Jehudija nimeline mees

Muideks Kozemkino kandis oli palju Walburg nimelisi tütarlapsi

Mõni kiriku asjamees on olnud väga põhjalik, siin on Karuse meetrikaraamatust kõigi sündinud laste nimeregister aastad 1712-1750
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1241.2.2:79
Väga ülevaatlik ühe piirkonna eesnimede panemise kohta!
Kadri

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,658,340,0

Arvatavasti Jaan ja Juhan

Seda küll, aga vene keeles on eristamiseks numbrid sappa pandud. Seda ei ole mina veel varem kohanud!
Kadri

No mis hädaga teed, isegi laulu tõlge on ju nii:
Ja mina olen Juhan ja sina oled Jaan - I ja Ivan I tõ Ivan...

Olen jälle ringiga 18. sajandisse tagasi jõudnud ja Lüganuse kihelkonna kirikukirjadest huvitavaid nimesid välja kirjutanud. Huvitav, kas keegi oskab midagi öelda selliste ilmselt mingil kombel ühte päritolu nimede algkodu kohta. Minu arust eestipärased need küll ei ole. Mehenimed: Petruska, Veduska, Remenka, Kriska. Naisenimed: Ougaska, Pallaska.
Ja nüüd veel mõned teistsugused, kuid ikkagi omapärased nimed.Mehed: Loggin, Joost, Ondre, Elis, Perent, Pel, Zacharias. Naised: Ode, Wappe, Kullin, Saara.

Suur keiser isiklikult: Julius Caesar Saaga EAA.1214.2.8:30?1258,551,1078,135,0

micky kirjutas:Olen jälle ringiga 18. sajandisse tagasi jõudnud ja Lüganuse kihelkonna kirikukirjadest huvitavaid nimesid välja kirjutanud. Huvitav, kas keegi oskab midagi öelda selliste ilmselt mingil kombel ühte päritolu nimede algkodu kohta. Minu arust eestipärased need küll ei ole. Mehenimed: Petruska, Veduska, Remenka, Kriska. Naisenimed: Ougaska, Pallaska.
Ja nüüd veel mõned teistsugused, kuid ikkagi omapärased nimed.Mehed: Loggin, Joost, Ondre, Elis, Perent, Pel, Zacharias. Naised: Ode, Wappe, Kullin, Saara.

Petruska=peeter, Veduskka=Fjodor, Kriska=Grigori (viimast varianti olen ka Rõuges 18saj kohanud, Kriisa vormis) Pallaksa vasteks pakuks Pelageja (Rõuges Palak). Perent=Berend on üsna levinud nimi (Päärn, Jearu jms). Kullinit olen samuti Rõuges kohanud, päritolu ei oska pakkuda.
Saarat küll omapäraseks ei oska lugeda, võibolla et 18 saj polnud väga laialt levinud.

micky kirjutas:Olen jälle ringiga 18. sajandisse tagasi jõudnud ja Lüganuse kihelkonna kirikukirjadest huvitavaid nimesid välja kirjutanud. Huvitav, kas keegi oskab midagi öelda selliste ilmselt mingil kombel ühte päritolu nimede algkodu kohta. Minu arust eestipärased need küll ei ole. Mehenimed: Petruska, Veduska, Remenka, Kriska. Naisenimed: Ougaska, Pallaska.

Tere!

Tähendab kui küsimuse rõhk sellel on, et kas võiks kahtlustada, et sellenimelised võiks olla välispäritolu, siis kahtlustada võib muidugi alati, kuid näiteks setud olid suuresti õigeusklikud ja nende nimedena poleks need küll midagi erilist. Lüganuse puhul võib olla tuleks kõnealla pigem vanausuliste mõju.

Aga võib-olla ka ingeri või vadja mõju.

avagula kirjutas:Aga võib-olla ka ingeri või vadja mõju.

Ingerlased olid valdavalt luterlased. Nende nimed soomepärased või pigem samad mis meilgi. Kardan, et see varjant langeb ära. Vadjalaste kohta ei oska midagi öelda.

Vadjalastele hakati vene nimesid panema 15 sajandil, võib uskuda, et nad väänasid need omale suupäraseks samuti nagu meie tegime saksa nimedega. Ja ega ka isureid nii kategooriliselt luterlasteks liigitada saa. Lüganuse jääb küll põlisele vadja asualale, aga selles suhtes on 18. sajand juba liiga tänapäev. Aga mis sellest jahuda, kes tahab, läheb muretseb järgmise uurimuse: Eva Saar "Slaavipärased eesnimed vadja keeles ja isuri keele Soikkola ning Alam-Luuga murdes" ja loeb ise

micky kirjutas: Minu arust eestipärased need küll ei ole. Mehenimed: Petruska, Veduska, Remenka, Kriska. Naisenimed: Ougaska, Pallaska.
Ja nüüd veel mõned teistsugused, kuid ikkagi omapärased nimed.Mehed: Loggin, Joost, Ondre, Elis, Perent, Pel, Zacharias. Naised: Ode, Wappe, Kullin, Saara.

Midagi liialdatult eestipärast pole üheski kirikuraamatus enne aastat 1890; või nimetada saksapärast eestipäraseks? Iisakul, vähem Jõhvis, ju ka Lüganusel, vähem Vaivaras olid venemõjulised nimed kaunis tavalised, ja puhtalt maarahva nimed, ümberrahvustumine oli nende nimede puhul juba läbitud etapp. Kuigi veel sada aastat tagasi elas Alutaguse kandis põhimiselt venekeelseid, kuid end eestlaseks pidavaid luterlasi.
Petruska < vene Petruška < Pjotr - eestipärasemalt Peeter, kui soovite
Veduska < vene Fedoska < Fedosej < Feodosij - Teodosius
Remenka < vene Ramanka, Romanka < Roman
Kriska < vene Griška < Grigorij - Gregorius. Kriiska ~ Kriiska, lõuna pool Riiska ~ Riisa oli levinud üle Ida-Eest, Virust Võruni. Ei pruugi küll silma hakata ristinimena, see-eest talunimena, mis seletab varasemat tuntust.
Ougaska - pigem Ogaska, võiks viidata, kus Ougaska leidub < vene Ogaška < Agafja - Agata
Pallaska < vene Palaška < Palageja < Pelageja - Pelagia
Loggin < vene Logvin < Longin - Longinus. Kes torkis Jeesust odaga?
Joost - tavaline üle Eesti, < Jodokus.
Ondre < vene Ondrej < Andrej - Andres
Elis < Elias, rootsi keelest.
Perent - Peerent < Bernhard, täiesti tavaline, ainult Peerendina tavalisem.
Pel - muidugi Pell, harv, kuid laialdane Virust Põhja-Viljandimaa ja Tartuni, ~ Baltasar, Aabel.
Zacharias - tavaline, eesti keeles Sahkarjas, Sagarjas jms.
Ode < vene Avdotja < Jevdokija - Eudokia. Äärmisel juhul ainus nimi loetletutest, millel võib olla midagi vadjalikku, kuid ainsa juhuna on see oletus vähetõenäoline.
Wappe - pigem Vape < Valburg, Virumaal, Vaivaraski veel üsna tavaline.
Kullin < vene Kulina, Akulina < Akilina - ladina Aquilina
Saara - tavaline üle maa, kuigi harv.

Põhjasõja ajal ja järel asus Virumaale, Lüganuse ja Jõhvi kihelkonda aga mujalegi, rohkelt rahvast Ingerimaalt. Neid on märgitud nii ingerlaste kui ka vadjalastena. Ilmselt olid nad vähemalt osaliselt õigeusku, kuid Eestis juba käisid luteri kirikus.

Sain lõpuks valmis kirjatüki oma seisukohtadega nimede normimisest. Lisaks ka väljavõte Eduard Ahrensi grammatikast ja ülevaade tema tööst uue kirjaviisi loomisel. Huvilised võivad lugeda http://www.isik.ee/failid/nimede_normimisest.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;.

Igati tänuväärt lugemine. Kui kuidagi saaks ka Geni kasutajatele selgeks, et sihukesi nimesid nagu Lys ja May pole olemas (hm, tegelikult on enamjaolt kirjas isegi Lijs ja Maij, aga uurijad on täpid ära jätnud - ilmselt ei suutnud klaviatuurist kahe täpiga y-d välja manada). Sihukesed asjad muudavad mõttetuks otsitavuse funtsionaalsuse...

ÿ

Täht on ju õige, iseasi on see, mida kirjutada taheti? Nimeuurimisega tegelenud filoloogiamagister Kairit Henno on selle tähe asemel kasutanud tähte y, põhjendades minu mälu järgi seda nii tehniliste võimalustega (aasta oli 2000, kui asi trükist ilmus) ning ka kuidagi sisuliselt, aga tema raamatust "Eesti priinimed: Jaani kihelkond" ma praegu ei leidnud seda kohta üles. Otsisin küll mitu korda raamatu läbi.

Kui vaadata algseid kirjapanekuid, siis on kohati tegu selgelt lahku kirjutatud ij-ga, teisal täppidega y-ga ning kolmandas kohas lihtsalt y-ga. Ma usun, et keegi pole teemat nii põhjalikult uurinud, et väita, kas need olid kõik üks ja sama ja olenes kirjapaneja "käekirjast" või tehti mõttes nendel ka vahet.

Olen ka ise nimede ühtlustamise pooldaja ning sellega seoses tekkis mul konkreetne küsimus: mida teha naisenimega Ello, mis esineb üsna tihti 19. sajandi Põhja-Eesti kirikuraamatutes? Kuidas oleks õige hääldusejärgne kirjaviis? Tundub, nagu oleks sarnasust nimega Anno-Anu ehk kas Ello-Elu? Või oleks õigem Elo või Ellu?

Saareste annab võimalused Ellu, Elo, Elu, kuid see pole muidugi piibel. Mina normiks selle Põhja-Eestis Ellu, Lõuna-Eestis Ello. Ehk siis normiks võimalikult vähe, et ta vastaks uuele kirjaviisile. Elu ja Elo on juba veidi liiga palju normitud.

Ello võib mõnedel juhtudel ka lihtsalt olla osastav kääne nimest Ell. Analoogselt ka Reino, Hanso jne. Tänapäeval pannakse antud juhtudel tüvevokaaliks pigem U. aga ülevaadata kust te selle nime saite. Kas Ello oli esitatud nimetavas või osastavas käändes.

Olen vaadanud põhiliselt tolle perioodi sünnimeetrikaid ja seal on tüdrukutele suhteliselt tihti (näiteks Simuna kihelkonnas) pandud nimeks Ello ehk siis nimi on kindlalt nimetavas käändes.

Kalmerm kirjutas:Sattusin lugema vägagi huvitavat kirjutist sellel teemal:
Venepäraste eesnimede mugandamine vadja ja eesti rahvakeeles
http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?id=50&teema=2" onclick="window.open(this.href);return false;
Vene nimedest veel niipalju, et 1834. aastal tundub Tallinna venelaste kõige levinum naisenimi olevat Avdotja. Tänapäeval pole seda nagu kusagil kohanud.

Huvitav artikkel.
Ise olen kohanud, enda jaoks vähem harjumuspäraseid, eesnimesid: Eward, Foma, Glikeria, Ello, Berni, Elna, Gedi, Rido, Sassa, Kristofor, Kutt, Ristjan, Wiido, Blandina, Siegfried, Rodion, Aurelius, Harlest, Ruuda, Predik, Redik, Maunus, Illi, Leopold, Liborius, Pearn, Valju, Sohvi. Nüüdseks on need küll tuttavad, kuid esialgu kas üldse kuulmata või vähe kuuldud nimed.

Patrick Rang kirjutas:Ei, Paweli nime levik Hiiumaal ei ole kuidagi seotud vene usuga, sest see nimi oli kasutusel juba ammu varem. Mina loeks seda Pauli kohaliku kirjapildiga rööpvariandiks, mis oli kasutusel ennekõike rannarootslaste hulgas

Mina olen uurinud Paaveli nime esinemist Harjumaal Kuusalu vallas Kõnnus ja Kolgas. Paaveli nimega seonduvad varaseimad kirjalikud kohanimedega viited Kuusalu kihelkonnas pärinevad Kolga mõisa vakuraamatust aastast 1683, kus mainitakse talu Pawell (Viinistu külas). Samuti esinevad nimed Pawell Jürri (tl Sõitmäel), Pawel Mart (tl Ihasalus), Pöwell Christer (1694) (Vilbaste 1956:508,574). Kuusalu koguduse Leesi ja Loksa osa armulaualkäijate nimekirjades esineb 1764. aastal Viinistu külas Pavli Anti Jaan ja 1782. aastal revisjonis sama mees rannavabadikuna Pawli Andti Jaan. Kuusalu kihelkonna perekonnanimede panemise raamatu järgi on pandud 1835.a. nime Pawel. Kuusalu kiriku sünniregistris esineb samadel inimestel nimi pidevalt kujul Pawelt. Pawelt perenimesid kohtab 19. saj lõpul Preisimaal (http://www.familysearch.org" onclick="window.open(this.href);return false;). Kuusalu kirikuraamatuis on esinenud ka kuju Pahwelt. Vimases kujus osutab "h" vokaali pikendusena minu meelest sellele, et "a" hääldati nimes juba siis pikalt välja. Hiljem kohtabki juba kahe "a"-ga nime Paawelt.