Optandid

[vibu11]

Siin on juttu olnud sellest, mida sisaldavad optantide toimikud.
Küsimus aga selline- kas optantide vanad iskutunnistused korjati kokku ja kas need on ka veel tallel? Ja kas üldse uue isikutunnistuse väljastamisel korjati vanad ära, siis on nendega tutvumine arhiivis võimalik?
Tänudega
jaanis

[vibu11]

Appi! Kas tõesti ei tea keegi küsimusele vastust, või esitasin nii elementaarse küsimuse, mis juba oma olemuselt piinlik? siis tõesti sorry

[maidu.leever]

Rahu, ainult rahu. Kõik ei loe iga päev foorumi postitusi

Isiklikult ei oska sellele küsimusele vastata.

[urve.tamming]

Ehk on veidi abi Aadu Must raamatu "Eestlaste perekonnaloo allikad" peatükist - Valla passiregistrid lk.182 ning lk. 186 - Passiregistrite pidamine.
Kuna tunnen ka optantide passide vastu huvi, siis ootan huviga, kas keegi on midagi leidnud Eesti Ajalooarhiivi vallavalitsuse fondidest. Ise veel niikaugele otsimisega jõudnud ei ole.
Urve Tamming

[Kalmerm]

1920.-1923 saabus Eestisse seaduslikus korras ligi 38 000 optanti. Huvitav, et AIS- i andmeil sisaldavas Riigiarhiivis säilitatavad kontroll-opteerimiskomisjonide arhiivid aga 53849 optandi isiklikku toimikut. (Lisaks veel Harkovi komisjoni 36 koond toimitut). Seega on nende hulgas ligi 16 000 isiku toimiku, kes küll optantidena registreerisid, kuid Eestisse ei saabunud ?
Kahjuks pole juhust olnud ühegi optandi isiklikku toimikusse sisse vaadata ja sellepärast ei tea, mida see võiks sisaldada. Ilmselt on seal optantide avaldused ja ankeedid, kuid vanade isikutunnistuste osas võib kahelda. Kuuldavasti Nõukogude Venemaal sellel ajal enamusel inimestest (eriti talurahval) mingeid isikutunnistusi või passe polnudki. Või siis kirjutati optantidele välja mingid ajutised tunnistused ? Vaevalt, ka et süstemaatiliselt sai optantidelt nõuda vanade tsaariaegsete isikutunnistuste esitamist.

1919-1935 andsid Eestis isikutunnistusi välja kohalikud politseiasutused ja alates 27.09.1935 perekonnaseisuametid. Isikutunnistuse saamiseks tuli vastavale ametiasutusele esitada dokumendid, millepõhjal isikutunnistus välja anti. Uue isikutunnistuse saamisel seega vana isikutunnistus. Need vanad alusdokumendid hoiti alles 10 aastat. Nii, et riiklikesse arhiividesse võisid need alusdokumendid sattuda ajavahemikust 1930-1940. Tallinna puhul hävitati need arhiivis vist juba. 1941. aastal. Ilmselt pole aga tegemist pöördumatu kaotusega, kuna Tallinna ja Nõmme linnas väljaantud isikutunnistuste kontsud 1919-1922, ning seejärel isikutunnistuste registreerimise raamatud 1922-1939 on tervikuna säilinud ja asuvad Tallinna Linaarhiivis. (TLA, f 186). (Muude linnade ja valdade kohta pole täpselt uurinud).
Kahjuks pole neil isikutunnistuste kontsudel ega nende registreerimise raamatuis isikute fotosid välja arvatud 1921-1923 välja antud ajutiste isikutunnistuste (tänapäeva mõistes elamisload) kontsudel.

[urve.tamming]

Mida sisaldavad optantide päevikud, seda tean. Lasin teha koopiad.
Optantide toimikute paksus sõltus muidugi nende omanike tegevusest.
Kõige õhem toimik sisaldab 3 lehte.
1. Eesti Vabariigivalitsuse Volinikule Moskvas. Palvekiri Eesti kodanikuks astumise kohta.(Rosalie Põrk)
2.Teateleht
See on tore 22.punktine ankeet, kus saab teada kõige muu kõrval elukutse, väljarände aasta, põhjused , aadressi jne.
3. koopia vastava linna miilitsast

Mõnel juhul aga oli Eesti Vabariik huvitatud oma kodaniku tagasipöördumisest ja saatis
vastava kirja Välisministeeriumile (Aleksander Põrk Hansu p. ). Seda materjali on ligi 10 lehte.
Sama Aleksandri vend Anton aga kirjutab oma elukutseks "kohtumees"ja tema materjalide hulgas on ka "attestat"
Huvitavaid leide!
Urve Tamming

[Eike Riis]

1920.-1923 saabus Eestisse seaduslikus korras ligi 38 000 optanti. Huvitav, et AIS- i andmeil sisaldavas Riigiarhiivis säilitatavad kontroll-opteerimiskomisjonide arhiivid aga 53849 optandi isiklikku toimikut. (Lisaks veel Harkovi komisjoni 36 koond toimitut). Seega on nende hulgas ligi 16 000 isiku toimiku, kes küll optantidena registreerisid, kuid Eestisse ei saabunud ?

Mitte kõik, kes opteerumistaotluse tegid, ei tulnud Eestisse. Sageli said takistuseks majanduslikud põhjused, sest olemasolevat elamist ei olnud võimalik maha müüa ja niisama maha jätta mitme põlvkonna poolt rajatud kodu ei tahetud.

[Assar]

Mida sisaldavad optantide päevikud, seda tean. Lasin teha koopiad.
Optantide toimikute paksus sõltus muidugi nende omanike tegevusest.
Kõige õhem toimik sisaldab 3 lehte.
1. Eesti Vabariigivalitsuse Volinikule Moskvas. Palvekiri Eesti kodanikuks astumise kohta.(Rosalie Põrk)
2.Teateleht
See on tore 22.punktine ankeet, kus saab teada kõige muu kõrval elukutse, väljarände aasta, põhjused , aadressi jne.
3. koopia vastava linna miilitsast
Urve Tamming

Olen ka optantide päevikutega tutvunud. Muuhulgas oli minu vanaisa optant. Lisaks siia niipalju, et tavaliselt oli seal ka leht selle kohta mida tegi isik enne Eestisse tulekut. Nanseni passi taotlemise avaldused ja selle pikenamised kohalikus politseijaoskonnas kuni passi väljastamise (isiku tegevus Eestis kuni selle ajani) avalduseni. Leidub ka Nansenipass ise (mõnikord ei leidu). kuhu isik soovib elama asuda. Ülevaade perest, naised lapsed jms. andmed. Mõnikord leidub ka foto. Võiks olla huvitav materjal nii isiku eluloo kui ka sugupuu koostajaile.
Nanseni passi omanikel oli liikumispiirang Eestis. Nad ei võinud elada Tallinnas ega vist kuni 20 km kaugusel sellest, ega Setumaal. Nad ei tohtinud ka tagasi Venemaale minna. Kui läksid siis enam tagasi ei saanud pöörduda. Ma ei oska öelda, kas need, kes läksid ikkagi tagasi Venemaale, said siis uuesti taotleda Eesti kodanikuks ja kogu möll algas jälle uuesti peale. siis võiks olla Kalmeri poolt nimetatud arv natuke väiksem. Aga võib olla siis ei saanudki enam kodakondsust taotleda.
Äkki keegi teab täpsemalt.

Assar Järvekülg

[vibu11]

Sai siis ka viie optandi toimikuga tutvutud. Eelpoolmainitu oli seal olemas. Lisaksin vaid niipalju, et lisaks oli kahes toimikus ka optandi leerileht, mis kirikuõpetaja poolt välja antud...
Igaaes kindlasti huvitav materjal, mille olemasolul soovitaks kindlasti nende toimikutega tutvuda.
(5st optandist oli 4 Eestist ära läinud maapuuduse tagajärjel. Viies töötas Vologda raudtee kontoris telegrafistina. Üks viiest oli osa võtnud I maailmasõjast- 94. Jenissei polgu koosseisus reamehena...) Nii et ka sõjaväelise teenistuse kohta on võimalik hea õnne korral ülevaade saada...)