Eestlased, kes on mõisnike järeltulijad

[perhonen]

Kui tõsiselt saab neid mõisnikest põlvnemisi pidada, mida kinnitavad vaid perekonna jutud? See on selge, et mõisnik oma vallaslapsi ei tunnistanud, neile oma nime ei andnud. Nii ongi vaid eesti talupojasoost naiste kinnitused, kes nende lapse isa on olnud. Aga on see piisav? Ei ole! Enne kui DNA testi ei ole, ei saa ka midagi kinnitada. Paraku näiteks GENI.COM'is saab ka kuulujuttude peale oma suguvõsa sidemeid ehitada. See pole aga midagi, mis oleks lähedanegi teaduslikule/adekvaatsele lähenemisele.

Toon kaks näidet:

Jonannes Ero, kelle isaks on märgitud Charles Napoleon Haro Burchard* von Freytag-Loringhoven https://www.geni.com/people/Johannes-Er ... 3107610694

Jüri Suurhans, kelle isaks on märgitud Karl Otto Gustav Albert* von Buxhoeveden

jne.

[Katsa]

Ei saa tõsiselt võtta, nii lihtne see ongi. Meetrikates kohtab kirjalikke andmeid mõisnike vallaslaste kohta üliharva, kuid neid siiski on. Kõik muu on legend ja kuulujutt. Tõendada saaks tõepoolest vaid DNA analüüsi abil. Kuid ilmselt keegi neist "siniverelistest" ei ole sellist analüüsi teinud.

[Assar]

Kui tõsiselt saab neid mõisnikest põlvnemisi pidada, mida kinnitavad vaid perekonna jutud? See on selge, et mõisnik oma vallaslapsi ei tunnistanud, neile oma nime ei andnud. Nii ongi vaid eesti talupojasoost naiste kinnitused, kes nende lapse isa on olnud. Aga on see piisav? Ei ole! Enne kui DNA testi ei ole, ei saa ka midagi kinnitada. Paraku näiteks GENI.COM'is saab ka kuulujuttude peale oma suguvõsa sidemeid ehitada. See pole aga midagi, mis oleks lähedanegi teaduslikule/adekvaatsele lähenemisele.

Jah selliseid juttude põhjal rajanevaid legende enamasti ei õnnestu kontrollida, isegi kui mõni legendidest tõene on. Samas pole see ka täiesti absoluutne niimoodi väita, et mõisaomanik niikuinii lapsi omaks ei tunnistanud. Kunagi sai lapatud Tartu Maarja sünnimeetrikaid ja kusagil 19 sajandi alguses sai üks Krüdeneride soost kohalik mõisnik ühe konkreetse naisega pikema aja jooksul ühiseid lapsi abieluväliselt no võib olla oli neid isegi 10, igaljuhul palju (ma konkreetselt teda ei uurinud, aga hakkas silma). Isa oli ilusti märgitud kõigil juhtudel. Sellisel juhul saab ka põlvnemist arvesse võtta suguvõsa uurimistes. aga jah 19 sajandi algus vabaabielu jaoks oli ikkagi väga tavatu aeg.
Teisalt oli ka juhtumeid, kus abielluti eestlasega ametlikult nii nagu peab. Enda esivanemate peal saaksin näiteid tuua, sest muidu poleks mindki olemas Aga seda tuleb tunnistada, et nii EW-aeg kui sellele järgnenud nõukaaeg on loonud nii palju eelarvamusi sellel teemal, et tänapäevalgi võib nende võrku kinni jääda. Tavapäraselt polnud nende mõisnike huvi ilmselt kuigi suur talupoegade tütreid võrgutada. Ilmselt oli neil siiski huvitavamaid väljakutseid tollal. Kuigi eks igasuguseid asju on kindlasti olnud ja ette tulnud.