Talude nimed 18. sajandi vakuraamatutes

[kattre]

Tere,

kuna mingist hetkest kaob üks pere, mille harusid ja tegemisi uurida tahtsin Hageri meetrikatest (ja seega ka andmebaasist) täielikult ära, siis asusin vaatama vakuraamatuid. Selle tulemusena küsin nüüd targemate käest - kas on võimalik, et talunimi lühenes ja seega ka muutus dokumentides ainult 10 aasta jooksul.
Ajan Salutaguse Jaani jälgi.
1712. aasta Maidla mõisa vakuraamatus ta pere pole
1716 on - Saaga EAA.3.1.449:151?1217,838,803,234,0

1726. aasta loendis teda taas pole, küll on aga tekkinud Salluste (Sallose) Jaan -Saaga EAA.3.1.458:72?1226,260,803,582,0
Sama aasta talude loendis on kasutusel küll nimi Sallusta ja peremeheks on märgitud Johan, Saaga EAA.3.1.458:329?97,583,955,160,0 . 1734. a vakuraamatus on peremeheks taas Jaan (Jahn)Saaga EAA.3.1.467:394?129,1200,865,139,0

Kõige hilisemad märgid Salutaguse Jaanist Hageri kirikuraamatus on poja leeritamisest aastast 1733, Sallotaggose kohast üldse aasta hiljem (1734)
Samas on Salluse Jaanist esimesed märgid meetrikates alles 1740. aastatest - viimane sünd Sallotaggusel on kirja pandud 1733, esimene Sallusel 1742; viimane surm Sallotaggusel on aastast 1731, esimene Sallusel 1746.

Lisaks veel sobib Jaani 1721. aastal sündinud poja Jaani leeriaastaga 1739. aasta, mil leeris on käinud hoopis Salluse Jaani poeg Jaan.

Et siis ... , äkki keegi kinnitab mu mõttekäiku või toob mind maapeale tagasi.
Aitäh kaasamõtlemise eest!

[Katsa]

Jah, muidugi on tegemist sama talunimetuse erinevate kirjaviisidega. Kirjaviis kirikuraamatutes muutus koos pastorite vahetusega, tõenäoliselt oli nimetus kõnekeeles ka lühenenud hiljemalt 18. sajandi alguseks.