Postitus
Postitas vibu11 » Neljapäev 20. August 2009, 20:03:08
Selline raamat siis-
EESTI ASUNDUSED JA ASUPAIGAD WENEMAAL
Kokku seadnud August Niggol 1918
Eestlased said Krimmi ja Samaraga ennemini tutta-waks ja sinna on ka esimesed Eesti wäljarändajad läinud, Kaukaasiaga aga umbes 15-20 aastat hiljemini. Seda lugu tuleb õieti kahetseda. Olgu küll, et eestlased on jõudnud Krimmis ja Samaras ilusa kodu luua, aga mõlemad on lagendikud, kus tihti mitmekümne wersta peal muud ei näe kui maad ja taewast, ei ühte puud ega põõsast, mäge ega orgu, järwe ega jõge. Kaukaasia loodus on aga wäga mitmekesine, tihti suurepärane ja paradiisliku iluga. Kau¬kaasiasse on eestlasi ka suuuemal arwul woolanud, - neid on siin ligi 6 tuhat hinge. Kaukaasias rännates ja Eesti asundusi waadates tuled tahtmata mõtte peale: kahju, wäga kahju, et aasta 30 -40 eest kedagi wäljarändamise korraldajat ja nõuandjat ei olnud. Kaukaasias wõiks palju rohkem Eesti asundusi olla ja need, kes Siberi lagendikkudele ja Wologda metsadesse on läinud, neil oleks Kaukaasias ruumi küllalt ja siin oleks igatahes parem elada ja kultuuritööd teha kui mujal. -Ja needki 12 Eesti küla, mis praegu olemas, on üksteisest kaugel, 4 (õigem koguni 6) Saksa koguduse õpe¬taja all ja 5 kubermangus (Stawroopoli kubermangus Allmäe ja Eesti-Haginsk, Kubani maakonnas Liwoonia, Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik, Musta mere kub. Punaselageda, Salme ja Sulew, Suhumi maakonnas Estonia, Ülem- ja Alam-Linda ja Karsi maakonnas Uue-Estonia küla).
Nendest 12 Eesti asundustest on 5 asundust: Eesti-Haginsk, Allmäe, Liwoonia, Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik - Põhja-Kaukaasias, teised Kesk-Käukaasias wõi õigemini Musta mere lähedal ja Uue-Estonia kõige lõunapoolsemas osas.
Lühike ülewaade Kaukaasia Eesti asundus-dustest põhja poolt lõuna poole minnes.
1 (287). Eesti-Haginsk / Эсто-Хагинское
1 (287). Eesti-Haginsk (rahwa keeles Kalmuka küla), Torgowaja jaamast 60 wersta, Stawroopoli kub., um¬bes 600 hinge, kalmõkkidelt saadud maa peal. Maa pikkus umbes 8 wersta, laius 5-6 wersta.
Küla näeb oma ilusate ehituste poolest nagu wäike linn wälja. Külal on oma kirik, koolimaja, wallamaja, ruu¬mikas rahwamaja ja puiestik rahwale jalutamise tarwis. Rahwamaja on sawist wõi päikese käes kuiwatatud sawi-plonnidest üles ehitatud, näeb lihtne wälja, on aga siiski päris aja- ja otstarbekohaselt ehitatud. Seltsidest on siin hariduseselts, kes oma erakooligi ülewal pidas (külakool peale selle), ja karskuseselts.
1916 aastal on küla omale ka postkontori saanud, mille ülespidamiseks ta kolm aastat üle tuhande rubla aastas on maksnud.
2 (288). Allmäe / Подгорное
2 (288). Allmäe - Подгорное, Stawroopoli kub., 7 w. Kiani (enne Барсуки) jaamast, 1300 hinge, maad 6000 dessatiini. See on üleüldse kõige suurem asundus ; ka jõu¬kuse poolest ei jää ta teistest maha. Asundusel on oma kirik, ilus kiwist koolimaja, kus 3 õpejõudu töötawad, ja 1916. aastast saadik oma postkontor (Подгорное, Ставроп. губ.) ja krediit- ja kaubatarwitajate-ühisus. Waremini oli põllumeesteselts ja pasunakoor, mis aga mõlemad nüüd hingusele on läinud. Hariduseselts ja seltsimaja asumisel. Külast on 70 perekonda oma, wäljamõõdetud krundi peale elama asunud. Nad olla 3 aasta jooksul majandusliselt wäga tublisti edenenud.
3 (289). Liwoonia / Ливония
3 (289). Liwoonia, 25 wersta Owetshka jaamast ehk 40 wersta Armawiri linnast, Kuubani maakonnas, 1874 a. asutatud, 600 hinge, maad 2412 tiinu, selle hulgas 800 tiinu karjamaad. Asundusel on oma kirik, rahwaaed ja ilus kiwist koolimaja, kus 2 õpejõudu alaliselt töötawad. Koolimaja on wäga praktiliselt ehitatud: kummalgi pool otsas on klassi-ja kooliõpetajate eluruumid ja nende keskel saal. Siin wõi-wad lapsed wahetundidel jalutada, asunikud wabal aja! koosolekuid pidada ja pidusid toime panna. Liwoonias on palju wiljapuuaedu. Küla tänawad on laiad ja sirged, nagu uuema aja linnas. Seltsidest on siin karskuse-, hariduse- ja põllumeesteselts olemas. - чр. Безскорбяое, Ливонское, Кубанской вол.
4 (290). Eesti-Maruha / Эсто-Маруха
4 (290). Eesti-Maruha, 120 wersta Newino-mõskaja jaamast ja 70 w. Batalpaschinskist Elbrusi poole, Maruha jõe ääres, Kuubani maakonnas, umbes 200 hinge ehk 40 perek., 1872. a. asutatud, maad 650 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja.
5 (291). Hussõ-Kardonik ehk Sori küla / Хуссо-Кардоник или Овражное село
5 (291). Hussõ-Kardonik ehk Sori küla, 7 w. Maruhast ja niisama palju Newinomõskaja jaamast, 200 hinge ehk 46 perek., 1873. a. asutatud, kroonu maad 860 tiinu.
Külal on oma koolimaja ja külawalitsuse hoone. Mõlemad need külad on liig kaugel raudteest; warsti aga ehita¬takse uus raudtee Newinomöskajast Tiberdasse, mägestikku, ja siis saawad need asundused 90 wersta raudteele lähemale.
Rikkuse ja külluse poolest jääwad Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardoniku küla talud küll Eesti-Haginski, Liwoonia ja Allmäe omadest tublisti maha, kuid waesust ei ole ka mitte. Maa iluduse poolest on aga need 2 küla Põhja-Kaukaasias Eesti asunduste seas kõige ees. Maakoht on mägine, rohkesti puid ja põõsaid; kaewu ei ole sugugi tarwis, sest terwe aasta otsa jookseb mägedest rohkesti wett alla. Waade Elbrusi ja teiste igawese lumega kaetud mägede peale pakub suwel selgel päewal suurepäralist pilti. Metsad pakuwad rohkesti mets-pirnisid, ploomisid ja muud wilja ja annawad ka küttemater-jaali, kuna kolme esimese suurema küla elanikud "кизякъ'i", n. n. sõnnikust tehtud turwast põletawad.
Kuna kolme esimese küla elanikud wähe teawad tagakiusamisest teiste rahwaste poolt, on kahe wiimase küla ela¬nikud rohkesti kabardiiniaste ja abhaaslaste (абхазы), nende kuulsate endiste rööwlite ja waraste poolt kannatada saanud. Nii mitu korda on päris päewa ajal külasse tungitud ja see ära wiidud, mis kutsumata külalistele meeldis. Kuid oma rööwliwaimu peale waatamata on Kaukaasia mägede elanik wäga sõbralik, südamlik ja lahke. Oma külas ei puutu ta sind iialgi, aga kui ta teab, et sul raha on, siis ajab ta sulle tagant järele ehk läheb kuhugi wastu ja wötab selle ära, mis ta sinu juures üleliigseks peab. Wiimast kopikat ei wõta ta mitte ja elu kallale ei kipu ta iialgi, kui sa ise enese heaga alla annad. Ka on nende kahe Eesti küla elanikud kahjuks kasakate poolt kurwastust, haawamist ja meelepaha pidanud kannatama ja ainult sellepärast, et kasakad Luteri usu pärast eestlast sakslasega ühe pulga peale seawad ja wa-het eestlase ja sakslase wahel ei tunne.
3. Musta mere äärsed ehk Lõuna-Kaukaasia Eesti asundused.
Черноморско-побережные или Южно-Кавказские Эстонские поселения.
Musta mere ääres on 6 Eesti asundust - 3 Adleri sadama ümbruses: Punaselageda,.. Salme ja Sulew, ja 3 Suhumi ümbruses: Alam-Linda, Ülem-Linda ja Estonia.
6 (292). Punaselageda - Эсто-Садокъ, 50 w. Adleri sadamast, Musta mere kubermangus ja 4 w. linnake¬sest, mida Romanowsk ehk Krasnaja Poljana kutsutakse, 1886. a. asutatud, 36 perek. ehk 210 hinge. Külal on oma kooli-, rahwa- ja külawalitsuse maja. Küla on kõrgete mä¬gede wahel kui aias, wäga ilusas kohas, ja tee Punaselage-dale kõrget Msõmta jõe kallast mööda lööb oma looduse-ilu poolest kõik teised üle, ka kuulsa Gruusia sõjatee. Punaselageda mehed on tublid jahimehed ja selle poolest kuulsad. Kümne aasta eest on ilus postimaantee Ädlerist Punaselagedale - Красная Поляна'ssе ehitatud ja nüüd sõi-dawad ka meie "Wiru weljed" nagu parunid, kuna nad waremini ainult ratsahobusega ehk jala oma mägede wahelt wälja pääsid. - чр. Красная Поляна.
7 (293). Salme, 10 w. Ädlerist, Suhumi poole minnes, 3 w. merest, Psou jõe kaldal, suure maantee ääres, mis Musta mere äärt mööda Noworossiiskist Suhumi läheb, 1884. a. asutatud, umbes 400 hinge, maad ligi 1200 tiinu. Külal on oma kooli- ja rahwamaja, ka külawalitsuse-hoone, wii-mane ühine Sulewi asundusega
8 (294). S u l e w , ligi 10 wersta Salme külast üles mägede poole minnes, ilusasse loodusesse ehitatud, mäges-tikus, ilusate lõunamaa puudega, nagu palmid, wiigipuud, pähklipuud, kastanid jne., 1884. a. asutatud, 50 perekonda ehk 250 hinge, maad 1200 tiinu. Külal on oma kooli- ja rahwa-maja, laulu- ja pasunakoor. Sulew on praegu kõige ilusam Eesti asundus üleüldse. Wankriga on sinna liig raske juure pääseda, mine jala ehk sõida ratsa. Teel ratsa sinna tuleb 12 korda ühest ja sellestsamast keerlewast jõest läbi minna ehk mõni werst kõwerat teed enam käia. Sulewi osad on: Sulewi, Troitski, Tammelageda ja Lepalageda.
9 (295). Alam-Linda ehk Kummi küla, 10 w. Suhumi linnast, 45 perek. ehk umbes 250 hinge, 1884. a. asutatud, maad 450 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja, lauluselts "Koidula" ja laulukoor. - чр. гор. Сухумъ-Кале.
10 (296). Ülem-Linda, 7 w. Alam-Lindast ja niisama palju Suhumi linnast, 1884. a. asut., 45 perek. ehk 250 hinge, maad 450 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja (uus, ilus ja ruumikas koolimaja on weel ehitusel), laulu- ja mänguselts, laulu- ja wiiulikoor. Külawalitsuse- ja rahwamaja on Alam- ja Ülem-Lindal ühine. - чр. гор. Сухумъ-Кале.
11 (297). Estonia, 22 w. Suhumist, Tiflisi poole minnes, 1881. a. asut., üle 400 hinge, maad umbes 1000 tiinu. Külal on 2-klassiline koolimaja, ühes ka palwemaja, külawalitsuse- ja rahwamaja. Hariduseselts on asumisel. Pea - sissetulekuallikaks on siin kari ja wiljapuuaiad, Põhja-Kaukaasias aga põld. Ka tubakat hakatakse wiimasel ajal kaswatama, sest see annab kõige paremat sissetulekut - 800-2000 rbl. dessatiini pealt enne sõda, kui wähegi õnnes¬tab ; nõuab aga suurt hoolt ja asjatundmist, millega asunikud seni weel pole harjunud. Nende kolme asunduse ja ka kolme eelpool-nimetatud asunduse talud on üksteisest eemal, oma maa peal, ja kõik kuus nagu suured lilleaiad. Üleüldse peab ütlema, et Musta mere äärsed asundused on kõige ilusamad. Kuskil ei ole seda looduse ilu ja mitmekesisust näha, kui siin, kus linna uulitsal palmid, oleandrid, küpressid ja teised lõunamaa puud kaswawad, aias wiinamarjapuud, kirsid, ploomid, aprikoosid ja persikud rohket saaki tõotawad, kaugemal lumemäed walenda-wad, mäed ja orud igal pool sulle ilusat waadet pakuwad. Wahest kodumaa ja asunduste looduse wahel annab ilusat tunnistust Suhumi eestlaste laul: Ei kuused, ei kased Ei kaswa me maal. Meil siiski kenad seedrid Ja mirdid, palmipuud. Kõik oleks ilus ja armas, kui mitte külmtõbi, malaaria, kliimaga harjumata sisserändajaid ei waewaks. Tema ohwriks on pea pooled esimesed Eesti asunikud langenud. Alles nüüd ei ole ta enam neile nii kole, kuid teeb siiski küllalt waewa. Uue-Estonia asundus. Kuues Kaukaasia Eesti asundus on Uue-Estonia küla, Karsi maakonnas. Reis sinna on kõige raskem, aga ka kõige huwitawam. Wõib sõita Baku kaudu Tiflisi ehk raudteega Wladikawkaasi ja sealt otseteed Gruusia sõjateed mööda Tiflisi, et sealt jälle raudteega Karssi minna. Selle kuulsa ja kõige toredama tee pikkus on 200 wersta. Olgu tähendatud, et ligi 70 wersta tõuseb tee, 35 wersta õige järsku kuni üleminekuni (перевалъ), kus tee jälle mäest allapoole läheb. Kõige kõrgemas kohas, Krestowõi Pere-wal'i ümbruses, on weel juunikuus suured lumehanged tee ääres, aga all Tiflisis ja Gruusia endises pealinnas Mtshetis (Мцхетъ) müüakse juba maasikaid, persikuid, aprikoosisid ja kirssisid.
12 (298). U u e - E s t о n i a küla on 4 wersta Karsi linnast, kindluse maa peal, 1886. a. asutatud, ligi 300 hinge. Kõige lõunapoolsem asundus üleüldse. Külal on ilus uus kooli- ja palwemaja, mõlemad ühe katuse all, mis 1912. a. sisse õnnistatud ja 11.028 rubla maksma läinud. - чр. гор. Карсъ, Ново-Эстонiя. See on koguni isemoodi Eesti asundus ja läheb teistest mitmetpidi lahku. Eestlased elawad nagu mutid maa all; elu¬majad on madalad, kiwist ja mullast wõi päewa käes kuiwa-tatud sawist, nagu neljanurgelised hallid kastid, mida ainult poole wersta peale ära näed. Küla wälimus ja ümbrus on õige õudne, sest suure külma pärast tihti öösel ja suurema kuumuse pärast päewal ei edene puud sugugi, aga kaunis ilus puhtus ja maitserikas, kuigi lihtne tubade sisseseade ja kau¬gemal walendawad lumemäed wähendawad õudset tundmust tublisti ja teewad oleku kaunis meeldiwaks. Siin on waeseks jäänud Eesti wäljarändajad asunud, kes koguni kroonu kulul siia on toodud. Elujärg on esiotsa õige wilets olnud, kuid wiimasel ajal tublisti paranenud ja õige mitmed perekonnad pärast jõukaks saanud. Aga sõda on Uue-Estonia asundusele raskema hoobi annud, kui ühelegi teisele Eesti maanurgale, ja nende haawade parandamise peale kulub küll mitu aastat ära. Maa on kind¬luse omandus; teda oli külal 1770 dessatiini, aga umbes pool maad on kindluse tarwiduste peale tagasi wõetud. [/img]
.
.
