Lesknaine Mall ja tema kirikutäht

[Arvo.Jägel]

Vahelduseks Tartumaale tagasi.

Järgnevast kommentaarist Älewi Tõnu [Ailewi Tönno] sabas ei saa lõpuni aru:
Saaga RGADA.274.1.171-2:105?1596,1170,704,104,0

Oleks umbes nagu

von Schloss Oberpahlen 7 Jahr ...
Põltsamaalt 7 aasta ...

- aga viimasest sõnast ei saa aru (ehkki seda on pool lehte täis) ja eelnevas ka päris kindel pole.

[Mari.Sarv]

hier - siin

[Arvo.Jägel]

Tänan!
See annab lootust teda Põltsamaa kandist edasi kaevata, ehk aeg on juba üsna ajalooliseks jäänud - ja kardetavasti Älewi nimi ei pruugi seal ju üldse olemaski olla.

Tundub, et esmaspäeva hommikuti olen ma eriti nüri - kõige lihtsama sõna peale ei tulnud

[Arvo.Jägel]

Läänemaale tagasi.
Kui keegi viitsib umbeski öelda, kas järgnevas jutus midagi asjalikku ka kirjas on (asi pärineb 1774 adramaarevisjoni protokollist): Saaga EAA.3.1.504:12?1204,834,958,276,0

Ma ise oskan vast poole juttu välja lugeda (ilmselt vigaselt) ja sellestki mitte eriti aru saada.

Ado Hinrick sein Water Hinrico Ado
... nach dem ... ... ... von dem Alter
seiner ... Tochter nach dem Kirchenbuche
... und 60tes Jahr passiert.

Minu võsas leiduva Ado Hinriku isa Hinriko Ado elas Päärdus [Kosch] ca 1712 kuni 1787, seega tema surmast nagu juttu ei saa olla - kui see pole keegi teine.

[Mari.Sarv]

Läänemaa ... see on muidugi tore

Ma loeks siit:
Ado Hinrich sein Vater Hinrico Ado var nach dem calcul der ?mar vor dem Alter seiner aeltester tochter nach dem Kirchenbuche austellete des 60tes Jahr passiret.

ehk siis nii nagu ma aru saan:
Ado Hinriku isa Hinriku Ado vanus arvutati tema vanima tütre vanuse järgi kirikuraamatus - ta on üle kuuekümne aasta vana.

[Arvo.Jägel]

Tänan!

See jutt klapib isiku eeldatava vanusega päris hästi. Oleks selle aja kirikuraamatud kah veel säilinud...
Huvitav, et Saaga Vigala alljaotus ütleb algusaastaks 1650, aga esimene arhivaal (meetrika) seal all algab alles 1786. Kas neil on midagi veel digitaliseerimata?

Ah et Läänemaa on tore?

[Mari.Sarv]

Ja jaa, süda läheb kohe soojaks Mo vanaema vanaisa on ka muide Vigalast.

[Arvo.Jägel]

Jällegi üks Märjamaine kirje, mis segaseks jäänud:
Saaga EAA.1247.2.2
Kes suri ja kui vanalt? Ma võiksin siit isegi Maddise Jürri vanema poja välja lugeda (mis ei sobi muude andmete ja kannete loogikaga), aga samas klapiks see kirje väga hästi Maddise Jürri enda eeldatava surmaga (ta võiks sel ajal olla ca 65-70 a vana).

[Kirsti Ervola]

Pakun et surnud on Maddise Jürri, rahulikult vanadusest: an(?) alter sehr sanfte gestorben.

[Arvo.Jägel]

Tänan!
Kahju, et siit vanust ei selgu; samas pakutud tõlgendus sobib kenasti.

[Arvo.Jägel]

Vähemalt ühest sõnast ei saa aru. Jutuke ise siin (1795 loendus Keila khlk Harku vallas Alliku külas): Saaga EAA.1864.2.V-27:301?86,942,480,344,0

Minu arust umbes nii:
Thomas, war bey vorigen Revision Bediente bey den Hr Capitaine v Rudberg bey den ????
Madle sein Weib, war bey vorigen Rev: unter den Guthe Jelgimeggi

Ehk siis maakeeli:
Toomas, oli eelmise revisjoni ajal hr kapten Rudbergi teenija ???? (kuskohas)
Madli, tema naine, oli eelmise revsijoni ajal Jälgimäe mõisa all.

Kes parandaks (ma ikka teen vigu) ja eriti ütleks, mis sõna (kohanimi?) seal küsimärkide koha peal on

/edit/ Üks küsimus juurde: Kas see asi - Saaga EAA.1864.2.V-27:302?1226,702,400,98,0 - võiks olla Grosstochter ehk lapselaps (ja siis kelle)? Ma pole sellist imelooma veel näinud

[Mari.Sarv]

1. Pakuks et Kapten oli Budberg ja et see koht on Armee?
2. Paistab küll et Grosstochter - vast siis Kristjani lapselaps

[müürisepp]

See koht on Armee.

[Arvo.Jägel]

Tänan!

Mõni vihje, kuskohast ma seda armeed ja kapten Budbergi otsima peaksin?

/edit/ Huvitav, kas tegu on selle mehega: Otto Wilhelm von Budberg? Kapten ta oli ja sobivate mõisate omanik (Harku, Rannamõisa ja veel Huuksi); samas 1782 loenduses teda mõisate juures esmapilgul ei mainita. Nii et ikkagi - kuskohast umbeski peaks edasi kaevama?

[Arvo.Jägel]

Nii, järgmine tõlke-arusaamise mure. 1816 loendus, Keila, Lehola - kes on kellele kes:
Saaga EAA.1864.2.VII-87:294?320,922,1982,218,0

Hans Juhani p (peremees), 38a
tema naine Marri, 23a
poeg Hans 5a - see ilmselt Hans ja Marri poeg
tütar Jula 14a ja tütar Marri 12a - kas need võiksid olla Hansu lapsed eelmisest abielust? Sest vanuse järgi Marri lapsed nad ei saa olla (eeldan, et Marri vanus pole 10a mööda pandud)
??? tütar Tio Mart t - kes see veel on? Hansu eelmise naise eelmise mehe tütar? Kasulaps?

[Mari.Sarv]

Tiiu Martovna on jah tema [peremehe siis eeldatavalt] kasutütar - Stieftochter (st. enamasti ikka kuidagi abiellumise kaudu perekonda sattunud tütar).

[Arvo.Jägel]

Tänan!

Pagan, Keila meetrika on ikka eriliselt auklik nähtus

[Arvo.Jägel]

Seekord pole mure arusaamises, vaid vastuolude lahendamises - aga ma ei hakka uut teemat tegema.

On mul sama sündmus kahes raamatus - mahakuulutuste ja laulatuste raamatus ja lihtsalt laulatuste registris.
Mahakuulutustes on pruudina kirjas Kubja Karel Liter t Leno, snd 1828.
Abieluregistris on pruudina kirjas Leno Altam.
Leholas elasid nii Kubja Kaarli tütar Leno Nitter (snd jaanuar 1828) kui ka Leno Altam (snd ~1826).
Leno Kask surmakande alusel on tema sünniaasta ~1827.

Kas ma pean tegelikult välja otsima emma-kumma teise tüdruku abielukande või võin eeldada, et Leno Altam on kirjapanija viga?

Huvitav on veel märkida, et peale naise Leno surma abiellus Jüri Kubja Kaarli lesknaise tütrega tema järgmisest abielust

/edit/ Ise küsin, ise vastan - leidsin Leno Altami õige laulatuse üles (toimus umbes kuu aega varem) ja seega ongi kirjapanija viga. See registri kirjapanija näib üsna lohakas olema olnud, sellel kirjel oli jälle laulatuse kuupäev vale, võrreldes mahakuulutuste raamatuga

[müürisepp]

vaata sama lehe ülemist rida: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3,943,96,0" onclick="window.open(this.href);return false;

ja seda: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3,943,96,0" onclick="window.open(this.href);return false;


Ühel ajal läksid kaks Lenot mehele, jõuad sa neil vahet teha.

/ja ma loen kaldkriipse hiljem kui muud teksti/

[Arvo.Jägel]

Tänan!

Sorry, ma kirjutasin need kriipsud ka oluliselt hiljem. Ma tegelikult ei arvanud, et see lahendus nii lähedal on; ootasin pigem hinnangut registrite usaldusväärsuse kohta.

[Arvo.Jägel]

Arvamust vaja - kelle tütar on täpselt Kai?

Saaga EAA.1214.2.5:26?1135,1564,460,86,0

Ma ise loeksin välja Onsa Sare Laane Jürri Tüttar - aga see Sa[a]re Laane ei haaku Kütke küla talude nimedega eriti. Suure Jaani Jüri oleks isegi võimalik (Näljahädarevisjon 1698), aga ei klapi ju kirjapanduga. 1716 inkvisitsiooniprotokollis pole Kütke külas enam Suure nimelistki talu, Laanest ja Saarest rääkimata.

[Katsa]

Mina loen onsa Sare Jaane Jürri Tüttar Kai - õndsa Saare Jaani Jüri tütar Kai. Kumbki allikas - näljahäda komisjoni materjalid ja liiatigi 1716. a. inkvisitsiooniprotokollid - pole piisavaks tõendiks, et sähendset inimest ei eksisteerinud. Näljahädakomisjon pani kirja pigem vist ikka taluperemehed ja nende (täitmata) kohustused, 1716. a. protokollid aga kajastavad olukorda väga puudulikult. Vaat et oma pooled inimesed on jäetud kirja panemata. Pealegi oli see Jüri ju 1716. aastaks ülimalt õnnis.

[Arvo.Jägel]

Tänan!

Ma kahtlesin ka Jaane ja Laane vahel - no ei saa nende tähtede loogikale alati pihta. Kuna varasemat pidevat meetrikat pole, siis ilmselt jääbki see teema lahtiseks. Viidatud sündmus ja isikud isegi on üsna kahtlase tõenäosusega haru kaevamise tulemus.
Ei ole jah neis vanades protokollides (eriti 1716) kõiki talusid, aga tavaliselt mõnes mingi vihje ikka on. Arusaadavalt ei saa selle alusel suguvõsa ehitada, aga vahel aitavad nad mõnda fakti teise nurga alt näha.

Keila kihelkond on mulle siiamaani kõige hullem närida olnud oma aukliku meetrikaga. Tõsi, kui mõnda naaberkihelkonda vaadata, siis näikse olukord veel hullem olema - 17xx ürikuid mõnes üldse polegi

[Arvo.Jägel]

Võrumaa ja Räpina fookuses. Üle hulga aja jäin hätta - pisut liiga palju juttu, millest kahjuks erilist arusaamist ei sünni, vast keegi hea hing aitab otsa peale:
Saaga EAA.1269.3.2:137?209,1140,870,291,0

Ma ei oota sõnasõnalist tõlget - ma pigem sooviks sisust üldiselt aru saada.

[Kirsti Ervola]

Hargi Jaani ja Kadde abielu on lastetu, ja Eva on nende adoptiivlaps. Eva vanemad on Pallo Johann ja Els, kes on Põlva kihelkonnast, Kirrenpä mõisa Warbuse külast jalga lasnud ja elab Jusa Merti juures Palo mõisa Pahtpä(?) külas. Vader Oina Mert, samast külast, tõrjus ristsel lapse isa häbematu kõrvale.

Hargi Jaan und Kadde haben von 7 Jahren ab, bis hierzu keine Kinder gehabt, sondern das Kind Eva ist gezeugt von Pallo Johann und dessen Weib Els, welche beyde als Läuflinge aus dem Warbuschen Dorfe unter dem Guthe Kirrenpä in Pölvfschen Kirchspiel, von Pfingsten ab, sich im Pachtpäschen Dorfe unter Pallamois dieses Kirchspiels, bey Jusa Mert aufgehalten haben. Oina Mert, aus letzt benanten Dorfe, als Pathe des Kindes, hat die frechheit gehabt, bey der Taufe den rechten Vater zu verhelen(?), und Hargi Jaan einzuschieben.

[Arvo.Jägel]

Suur tänu!
Üsna veider, et ristimisel nad siiski vanematena üles tähendatud...

Kogu lugu paraku küll palju selgemaks ei saanud, pigem vastupidi. Mure on selles, et neid Hargi Jaane ja Kaddesid on seal Pahtpääl mitu komplekti.

[Arvo.Jägel]

Jätkuvalt Räpinas.

Midagi uut ja arusaamatut - mis juhtus Liisuga 1823 märtsis? Ära ta ilmselt ei surnud, leeriskäimise jaoks on 13 aastat ka vähevõitu (1823 leerilaste loetelu Räpinas ka ei paista olema):
Saaga EAA.1269.1.796:187?968,391,208,49,0

[Katsa]

Sai katekismuse?

[Arvo.Jägel]

Tänan!, aga mida see sisuliselt tähendab? Et talle anti tähtis raamat lugemiseks? Teda hakati õpetama? (Mul see vanarahva tegemiste loogika pisut lünklik ikkagi.) Leeri teda vaevalt 13 aastaselt võeti - aga kes teab muidugi. Allpool on sarnane märkus ka 12-aastase Eeva juures.
Lugemise koha peal on tal mingid kolm kriipsu, huvitav mida see tähendada võiks, head või halba?

[Katsa]

No ta pidi selles eas juba vallakoolis käinud olema või parasjagu seal õppima. Minu teada oli tavaks jagada talupoegade lastele koguduse kulul katekismusi, Uut Testamenti jne. ja tihtipeale pani kirikuõpetaja ka kirja, kes sellise lugemisvara saanud oli. Vallakooli õppetöö korralduse kohta näiteks SIIN. Kuivõrd koolis õpetati katekismust, siis selle andmine õpilasele on üsna loogiline ju?

Neid kriipse seal ei oska tõlgendada, sest Räpina luteri kogudus on minu jaoks võrdlemisi tundmatu maa. Igal pastoril oli oma "käekiri", millest arusaamiseks peab tavaliselt põhjalikumalt uurima, mida ja kuidas ta kirja panna tavatses.