Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam

Vasta
Sille S
Postitusi: 19
Liitunud: Esmaspäev 26. Juuni 2006, 16:18:06
Status: Eemal

Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam

Postitus Postitas Sille S »

Kas keegi on uurinud perekondasid Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam, Rooson, Tönnu Jürri talu elanikke, Tönnu Märdi talu elanikke?
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuk

Postitus Postitas Kalmerm »

silmatera777 kirjutas:Kas keegi on uurinud perekondasid Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam, Rooson, Tönnu Jürri talu elanikke, Tönnu Märdi talu elanikke?
Olen pisut uurinud Tarvastu Tuuksame. Tarvastu peaks olema kõigi Tuuksamite algkodu, kuid samas ei ole nad siiki kõik omavahel suguluses.
Algne nimekuju on Tuukson (sellised isanimest mittetulenevad kummalised Mäda-, Tiirus- Kosse- Tõlla- Aru- jne son´id olid Tarvastus väga levinud)
Tuvastasin sellised Tuuksamite (Tuuksonite) harud.
1. Riibu Tuuksamid. Riibu Noore Hansu 1718- ca 1795) järeltulijad. Hiljen elasid Tuuksama talus nn Riibukülas ja samas läheduses Tossul
2. Tossu-Simmi Tuuksamid. Võivad kuidagi Riibu Tuuksamitega suguluses olla. 1850. aastatel kaks aru Tüma Andres Viira kasupojad ja Õmbleja talu Tuuksamid.
3. Ämmuste küla Miko-Peete Tuuksamid Nene nö esiisa peaks olema Miko-Peetri Aadam 1725-ca 1882. Need võib hiljem jagada kahte harru
Tartu Tuuksamid (neist ehk tuntum nooreltsurnud Estonia laulja Georg Tuksam) ja Suislepa Tuuksamid. Suislepast on pärit tuntud Nõmme notar Hans Tuksam.
4. Ülensi küla Telve Tuuksamid. Esi-isa Andres abiellus ca 1780 Lemeti Miko peremehe Ado tütre Ann'ega. 1788 või 89 asub Lemeti Mikolt Telve tallu, mille peremeheks on surmani 1808. Vanem poeg Ado võetakse 1809 soldatiks, kuigi tal oli juba naine ja poeg. Nooremad pojad Peet ja Jaak rändavad hiljem sulastena peamiselt Tarvastu Ämmuste küla taludes (Jusni Arandi, Ransu) ja saavad perekonnanimeks -Tukson, mis hiljem muutub Tuksamiks (ka Tuuksam). Nn laste loetamise raamatus esineb isegi nimekuju Tuksamson või Tuksemson ? Nende üks haru oli 1831. aastal Juhan Tuuksami hüüdnime järgi kohaliku rahva hulgas pikka aega tuntud härjapää-Tuuksamitena. (Mitte küll Tuuksamitega Telve taluga on seotud legend eksinud Napoleoni sõdurist, kes end Telve mäel varjas ja sai selle järgi perekonnanimeks Mäeots. Sellele dokumentaalset kinnitust pole saanud. Ei ole küll eriti ka otsinud).
5. Nuki Tuuksamid. Kõige arusaamatum haru, mis näib välja surevat Michel Tuksoniga 1797-1826
6. Mõnnaste Kordi Pearna Jaani lesk Marri, pojad Juhan ja Hans ning tütar Els. Vanem poeg Juhan oli abielus ja tal oli kuus last. 1844. aastal lähevad kõik need Tuuksamid (esialgne nimekuju näib isegi Taukson ? ) Tartumaale Vana-Kuustesse, kus nende järeltulijad hiljem omandavad ikkagi nimekuju Tuksam. Hiljem asuvad mõned neist ilmselt Suur-Kambjasse.
Huvitaval kombel pole õnnestunud leida tõendeid nende 6 Tuuksami haru omavahelise suguluse kohta. Nimekuju võib algselt ka erineda: Tukson, Tuksen. Hiljem, aga ühtlustuvad kõik Tuuksami´teks või Tuksam´iteks. Samas harus esineda nii ühe kui ka kahu u-ga nimekuju.
Viimati muutis Kalmerm, Esmaspäev 26. Märts 2007, 16:40:03, muudetud 6 korda kokku.
Sille S
Postitusi: 19
Liitunud: Esmaspäev 26. Juuni 2006, 16:18:06
Status: Eemal

Postitus Postitas Sille S »

Tere!
Tänan reageerimise ja informatsiooni eest! Tuuksamite liin on minu sugupuu üks kõrvalliine, sellepärast ka veel väga vähe uurinud (tegelikult sellest liinist pärineb minu informatsioon ainult vanaemalt) Nimelt tegu minu vanaema emapoolse vanaema vanaemaga, kes oli Ann Pärs (sündinud Tuuksam), kelle ema omakorda oli Ell Tuuksam. Ja abikaasa Juhan Pärs ning laps oli Liis Roosson (s. Pärs) (1891-1956). Mu vanaema on pärit Tarvastu lähedalt Tosso talus. Ega rohkem ise ei teagi. Seni olen keskendunud Kaddaku perele (vanaisa) ja Sombri ja Orro perele (minu isa poolne suguvõsa).

Parimaga,
Sille
Sille S
Postitusi: 19
Liitunud: Esmaspäev 26. Juuni 2006, 16:18:06
Status: Eemal

Postitus Postitas Sille S »

PS! Muidu http://www.history.ee/ono/ lehe järgi on nimi "tukson" pandud ainult tarvastus. Tuuksam-i või tuuksoni nimekuju ei leidnud.
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Kalmerm »

silmatera777 kirjutas:Tere!
Tänan reageerimise ja informatsiooni eest! Tuuksamite liin on minu sugupuu üks kõrvalliine, sellepärast ka veel väga vähe uurinud (tegelikult sellest liinist pärineb minu informatsioon ainult vanaemalt) Nimelt tegu minu vanaema emapoolse vanaema vanaemaga, kes oli Ann Pärs (sündinud Tuuksam), kelle ema omakorda oli Ell Tuuksam. Ja abikaasa Juhan Pärs ning laps oli Liis Roosson (s. Pärs) (1891-1956). Mu vanaema on pärit Tarvastu lähedalt Tosso talus. Ega rohkem ise ei teagi. Seni olen keskendunud Kaddaku perele (vanaisa) ja Sombri ja Orro perele (minu isa poolne suguvõsa).

Parimaga,
Sille
Tere !
Kaddakutest ei tea kahjuks midagi (ühed olid vist Suislepas ?) sellepärast väike lisandus Tosso talu ja Tosso Tuuksamite kohta.
Ega ma Tarvastu topograafiat eriti hästi ei tunne.
Tean ainult seda Tossu talu, mille lauda katus (mida kunagi olen ehitanud) paistab Viljandi poolt sõites paremat kätt enne Simmihärmat.
Tegelikult peaks neid Tossusid sealkandis (Ülensi külas) kokku neli olema, vähemalt oli 19. saj lõpul ja 20. algul. Need olid Tossu I, II, III ja IV vastavate numbritega 93-96. Rahva hulgas olid nad tuntud täiendnimedega, mida ma numbritega ei oska siduda.
Viljandi poolt tulles vasakul Veski talust (M. Veski sünnikoht) ida poolepool asus Saate-Tossu. See oli Tossu taludest vist suurim ja jõukam.
Teisel pool teed asuvad siis Lammas-Tossu Viljandi pool ja Mustla pool (Larmi+) Tossu (19./ 20. saj vahetusel sai selle talu peremeheks Juhan Viidik Holstre Turva talust). Neist kuhugi taha (lõuna poole ?) jäi Simmi-Tossu, mis peaks olema Tossu IV (96).
Üks Tossu Tossu-Tõnso) oli veel Mustla külas, mille asukohta ma ei tea.
Teie vanaema vanaema Ann peaks pärit olema nn Lammas-Tossult.
Ann Tuuksami (Pärs) ema nimi peaks olema Els ( mitte Ell), kelle neiupõlvenimi oli Tehvand. Els oli abielus Andres Tuuksamiga, kes oli (vist 1860. aastatest) Lammas-Tossu rentnik. Neil oli mulle teadaolevalt neli last, vanemast nooremani (Liis, Tõnis, Ann ja Andres, kes sündis detsembris 1869.
Anne on sündinud enne 1869. aastat, aga täpsemalt ma ei tea.
Juhan Aavik oma mälestusteraamatus „Muusika radadel I” (Ortoprint-Toronto 1959), lk 106-108 on pikalt meenutanud Lammas-Tossu Vana, priinimega Tuuksam. (Haavikud elasid siis naabertalus Tossul, mille peremees oli Juhan Viidik). Tegemist ei saa olla kellegi muuga kui nimetatud Andres Tuuksamiga. Seda enam, et juttu on ka tema samas talu pidavast keskealisest pojast Tõnisest (see peab olema aastatest umbes 1888-91)
Andres Tuuksam oli sündinud 1829 ja oli peres vanim laps, tema vennad olid Karl ,sünd 1831, Mats 1838-74 ja Eva, sünd 1848.
Nende vanemad olid Tõnis Tukson (Tuuksam) (sünd 1803) ja Reet (sünd 1806).
Tõnis Tuuksami vanemad olid Ri(i)bo Hans 1772-1820, kes 1816 sai perekonnanimeks Tukson ja tema naine Ell
Riibo Hansu vanemad olid Ribo Jaak 1746-1806 ja Arja Matsi Liis 1754 - ?
Riibo Jaagu vanemad olid Riebo Noor Hans (sünd 1818 ?) ja Nudi Jaagu Marri
Riibo Vana Hans käis vist Rootsi sõjaväes, olen unustanud infoallika. Tema eluaega jäi 1710 aasta katk ja 1697 aasta nälg, mis just Tarvastus eriti laastav oli. Mässeli külas (ehk Mustlas) suri nälga 34 inimest, seahulgas ka Rüpo (Riibu) Jaan naise ja pojaga ja Rüpo Tõnno koos naisega. Tollal oli Riibu talusid vist kolm ja pole õnnestunud selgitada millisest oli pärit Riibu Vana Hans.
Kuid see pole veel kõik. Äärmiselt huvitav isik on Ann Tuuksami (Pärs) vanem õde Liis.
Teadaolevalt läks ta Tallinna (teine Tuuksam Tallinnas) ja on ilmselt see Louise Tuuksam, kes 1885 aastal laulatati Tallinna (saksa) Oleviste koguduses näitleja Karl Steetz´iga. Abielu polnud õnnelik ja üsna varsti järgnes lahutus. Tallinna Linnaarhiivis on olemas vastav lahutustoimik põhjalike andmetega. Lahutustoimiku põhjal näib Liis või Louise aruka, haritud ja kindlameelse naisena, mida aga ei saa öelda tema sakslasest mehe kohta.
Jääb vaid kurvastada, et see huvitav Tuuksamite suguvõsa minu isaliini Tuuksamite hulka ei kuulu.

Kalmer Mäeorg
Viimati muutis Kalmerm, Reede 30. Märts 2007, 15:49:03, muudetud 2 korda kokku.
Loidap
Postitusi: 7
Liitunud: Teisipäev 27. Veebruar 2007, 04:42:02
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Loidap »

Kas keegi on kuulnud sealsest Raja talust (Väike-Suislepas kuskil) kus Johan Loidap elas oma äia ja ämmaga ning kasvatas üksi last, sest mõlemad naised surid vähki noorelt ning tulevikus ostis Lihulasse maad juurde ning tegi sinna söögisaali, nö kohvik-restoraan, nagu ta seda ühes kirjas nimetas. Kui keegi midagi kuulnud, siis kirjutage.

Ette tänades,
J. Loidap
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Kalmerm »

Loidap kirjutas:Kas keegi on kuulnud sealsest Raja talust (Väike-Suislepas kuskil) kus Johan Loidap elas oma äia ja ämmaga ning kasvatas üksi last, sest mõlemad naised surid vähki noorelt ning tulevikus ostis Lihulasse maad juurde ning tegi sinna söögisaali, nö kohvik-restoraan, nagu ta seda ühes kirjas nimetas. Kui keegi midagi kuulnud, siis kirjutage.

Ette tänades,
J. Loidap
Raja talukoht Vana-Suislepa mõisa järgi asus Järvekülas või Järveküla külas, mida vahel on nimetatud ka Obriku külaks. (AIS-is on küla ekslikult nimetatud mõisaks (ERA, f 62, n 27 s 6389). See oli umbes 6 ha suurune asundustalu numbriga A-9 See talu asus ja asub vist praegugi umbes 2 kilomeetrit ida pool Viljandi Valga maanteest (või Mustla –Rõngu maanteest) Unametsa külast (bussipeatuse) juurest.
Lõunas oli Raja A-9 naabriks Roosioru A-21 (Uue-Suislepa mõisa järgi) ja põhjas oli naabriks Sillaotsa A-20. talu (Uue-Suislepa mõisa järgi) Läänes piirnes raja Kordi põlistaluga Unametsa külas, kus kunagi elasid minu esivanemad Mägid. Sellised andmed annab AIS. Tegelikult peaksid kõik nimetatud neli talu asuma siiski Vana-Suislepa mõisa maadel. Üks osa Järveküla maadest Võrtsjärve ääres Annioja suudmes kuulus aga hoopis Tarvastu mõisale.
Kaubandus-Tööstuskoja Ettevõtete registris (ERA, f 891, n2, s 29055) on olemas Juhan Loidapi söögisaali registreerimistoimik. Samuti on Eesti Maapanga arhiivis olemas Juhan Loidapi laenutoimikud Audru vallas (1936-41,;ERA, f 3653, n5, s.791) ja Lihula (Veltsi) vallas asuvata objektide (? ) eest (1940. a. ; ERA f 3653, n4, s 3922).


Lugupidamisega
Kalmer
Sille S
Postitusi: 19
Liitunud: Esmaspäev 26. Juuni 2006, 16:18:06
Status: Eemal

Postitus Postitas Sille S »

Suur tänu põhjaliku ja inspireeriva vasuse eest. Asun kohe täienenud infoga jälgi ajama. Aitäh!
Sille
Viimati muutis Sille S, Teisipäev 29. Märts 2011, 12:32:03, muudetud 1 kord kokku.
Loidap
Postitusi: 7
Liitunud: Teisipäev 27. Veebruar 2007, 04:42:02
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Loidap »

Aitähh minugi poolt :D Kavatsen suvel selle talu üles otsida, sest sealt kõik alguse saigi. Suured suured tänud.

Jane
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuk

Postitus Postitas Kalmerm »

silmatera777 kirjutas:Kas keegi on uurinud perekondasid Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam, Rooson, Tönnu Jürri talu elanikke, Tönnu Märdi talu elanikke?
Kuna Tarvastu kohta midagi uut ja huvitavat ei lisandu, siis lisan täienduse samas küsimuses. (Ilmselt on see juba uurimise käigus suures osas juba ka selgunud).
Tarvastu koguduse persomnaliraamatute (1288-1-270,274,275,276)
järgi elasid selliste perekonnanimedega isikud 1833 järgmistes taludes:
I Kaddak´ud Tarvastu kihelkonnas:
1. Tarvastu Mõisas Mõnnaste külas Pokka (Mardi) ja Tammelaane talus
2. Kuressaare mõisa Oina talus
3. Vana-Suislepa mõisa Kivilõppe küla Tõnno Jüri talus.
II Roosonid (pärast eestistamist Rohtla)
1. Tarvastu mõisa Riuma küla Mulgi (Mulgi-Andrese) talus.
III Uibo (Uibu)
1. Vana-Suislepa, küla ja talu teadmata.

IV Müür
1 Tarvastu mõis, Ämmuste küla Simmijurako talu (üür või Maurer ?)
2. Kuressaare mõis, Kuressaare küla, Jurako II talu
3. Vana-Suislepa mõis, Kivilõppe küla, Kivi Matsi, Matsi Mardi ja Lenniko taludes
4. Vana-Suislepa mõis, Mõisaküla, Tinni talu.

V Nuut
1. Vana-Suislepa mõis, Unametsa küla, Nuudi talu.

VI Ralja
1. Vana-Suislepa mõis, Unametsa küla, Kaubi talu
2. Vana-Suislepa mõis, Kivilõppe küla, Matsi Mardi talu

VII Tukson, Tuksam, Tuuksam
1. Tarvastu mõis Ülensi küla, Kupataja, Telve (Nenna Lemeti) ja Kõõsi talud
2. Tarvastu mõis, Ämmuste küla, MIkko Peetre ja Pilluse talud
3. Tarvastu mõis, Mustla küla, Riibu (Riibu Jaagu) talu
4. Tarvastu mõis, Pikru küla ?, Tossu talu
5. Tarvastu kirikumõis, Otsa talu
6. Vana-Suislepa mõis, Unametsa küla, Varese talu
7. Vana-Suislepa mõisas.
Tafenau
Postitusi: 6
Liitunud: Reede 14. Oktoober 2005, 23:33:10
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuk

Postitus Postitas Tafenau »

silmatera777 kirjutas:Kas keegi on uurinud perekondasid Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam, Rooson, Tönnu Jürri talu elanikke, Tönnu Märdi talu elanikke?
Mul on natuke materjale Kadakute, Müüride, Tuukamite ja Roossonide kohta
Forsteriana
Postitusi: 32
Liitunud: Pühapäev 15. Juuli 2007, 00:09:07
Status: Eemal

Postitus Postitas Forsteriana »

silmatera777 kirjutas:Tere!
Tänan reageerimise ja informatsiooni eest! Tuuksamite liin on minu sugupuu üks kõrvalliine, sellepärast ka veel väga vähe uurinud (tegelikult sellest liinist pärineb minu informatsioon ainult vanaemalt) Nimelt tegu minu vanaema emapoolse vanaema vanaemaga, kes oli Ann Pärs (sündinud Tuuksam), kelle ema omakorda oli Ell Tuuksam. Ja abikaasa Juhan Pärs ning laps oli Liis Roosson (s. Pärs) (1891-1956). Mu vanaema on pärit Tarvastu lähedalt Tosso talus. Ega rohkem ise ei teagi. Seni olen keskendunud Kaddaku perele (vanaisa) ja Sombri ja Orro perele (minu isa poolne suguvõsa).

Parimaga,
Sille
Oled keskendunud Orro perele? Nimelt mina ka isa poolt Orro (isa mul pärit Mäetaguselt, Ida-Virumaalt, Peipsi lähistelt), äkki on miskitki pidi sugulus.
Tema isa nimi oli Elmar-Rudolf Orro ja neid oli peres kokku 4. Tema isa oli aga Jüri Orro.
Väga palju ma neist küll kahjuks ei tea. Olen mitu korda plaaninud koos isaga tema sünnipaika minna, aga ikka pole veel jõudnud. Kui sa ehk tead sellistest nimedest midagi, siis anna mullegi teada. Oleks ülimalt tore:)
Sille S
Postitusi: 19
Liitunud: Esmaspäev 26. Juuni 2006, 16:18:06
Status: Eemal

Postitus Postitas Sille S »

[quote="Forsteriana
Tema isa nimi oli Elmar-Rudolf Orro ja neid oli peres kokku 4. Tema isa oli aga Jüri Orro.
Väga palju ma neist küll kahjuks ei tea. Olen mitu korda plaaninud koos isaga tema sünnipaika minna, aga ikka pole veel jõudnud. Kui sa ehk tead sellistest nimedest midagi, siis anna mullegi teada. Oleks ülimalt tore:)[/quote]

Tere!
Minu Orro asuvad küll Ida-Virumaal, kuid veidi põhja pool (Viru-Nigula, Semmi küla) ning nimedest on ikkagi seni põhinimed olnud Tomas, Mart, Johhan, Johannes, Jan Orro. Võib-olla kuskilt päris kaugelt võib ju mingi sugulusaste esineda, kuid pean tunnistama, et väga kaugele mina hetkel pole veel jõudnud. Aga eks näha ole:)
Sille
Sille S
Postitusi: 19
Liitunud: Esmaspäev 26. Juuni 2006, 16:18:06
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuk

Postitus Postitas Sille S »

Tafenau kirjutas:
Mul on natuke materjale Kadakute, Müüride, Tuukamite ja Roossonide kohta
Tere!
Ma oleksin nendest materjalidest väga huvitatud. Kas oleks võimalik neid kuidagi jagada?
Parimaga,
S.
Viimati muutis Sille S, Teisipäev 29. Märts 2011, 12:19:03, muudetud 1 kord kokku.
Eve Resev
Postitusi: 75
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 19:03:07
Asukoht: Tartumaa
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuk

Postitus Postitas Eve Resev »

Kalmerm kirjutas:
silmatera777 kirjutas:Kas keegi on uurinud perekondasid Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam, Rooson, Tönnu Jürri talu elanikke, Tönnu Märdi talu elanikke?
Olen pisut uurinud Tarvastu Tuuksame. Tarvastu peaks olema kõigi Tuuksamite algkodu, kuid samas ei ole nad siiki kõik omavahel suguluses.
Algne nimekuju on Tuukson (sellised isanimest mittetulenevad kummalised Mäda-, Tiirus- Kosse- Tõlla- Aru- jne son´id olid Tarvastus väga levinud)
Tuvastasin sellised Tuuksamite (Tuuksonite) harud.
1. Riibu Tuuksamid. Riibu Noore Hansu 1718- ca 1795) järeltulijad. Hiljen elasid Tuuksama talus nn Riibukülas ja samas läheduses Tossul
2. Tossu-Simmi Tuuksamid. Võivad kuidagi Riibu Tuuksamitega suguluses olla. 1850. aastatel kaks aru Tüma Andres Viira kasupojad ja Õmbleja talu Tuuksamid.
3. Ämmuste küla Miko-Peete Tuuksamid Nene nö esiisa peaks olema Miko-Peetri Aadam 1725-ca 1882. Need võib hiljem jagada kahte harru
Tartu Tuuksamid (neist ehk tuntum nooreltsurnud Estonia laulja Georg Tuksam) ja Suislepa Tuuksamid. Suislepast on pärit tuntud Nõmme notar Hans Tuksam.
4. Ülensi küla Telve Tuuksamid. Esi-isa Andres abiellus ca 1780 Lemeti Miko peremehe Ado tütre Ann'ega. 1788 või 89 asub Lemeti Mikolt Telve tallu, mille peremeheks on surmani 1808. Vanem poeg Ado võetakse 1809 soldatiks, kuigi tal oli juba naine ja poeg. Nooremad pojad Peet ja Jaak rändavad hiljem sulastena peamiselt Tarvastu Ämmuste küla taludes (Jusni Arandi, Ransu) ja saavad perekonnanimeks -Tukson, mis hiljem muutub Tuksamiks (ka Tuuksam). Nn laste loetamise raamatus esineb isegi nimekuju Tuksamson või Tuksemson ? Nende üks haru oli 1831. aastal Juhan Tuuksami hüüdnime järgi kohaliku rahva hulgas pikka aega tuntud härjapää-Tuuksamitena. (Mitte küll Tuuksamitega Telve taluga on seotud legend eksinud Napoleoni sõdurist, kes end Telve mäel varjas ja sai selle järgi perekonnanimeks Mäeots. Sellele dokumentaalset kinnitust pole saanud. Ei ole küll eriti ka otsinud).
5. Nuki Tuuksamid. Kõige arusaamatum haru, mis näib välja surevat Michel Tuksoniga 1797-1826
6. Mõnnaste Kordi Pearna Jaani lesk Marri, pojad Juhan ja Hans ning tütar Els. Vanem poeg Juhan oli abielus ja tal oli kuus last. 1844. aastal lähevad kõik need Tuuksamid (esialgne nimekuju näib isegi Taukson ? ) Tartumaale Vana-Kuustesse, kus nende järeltulijad hiljem omandavad ikkagi nimekuju Tuksam. Hiljem asuvad mõned neist ilmselt Suur-Kambjasse.
Huvitaval kombel pole õnnestunud leida tõendeid nende 6 Tuuksami haru omavahelise suguluse kohta. Nimekuju võib algselt ka erineda: Tukson, Tuksen. Hiljem, aga ühtlustuvad kõik Tuuksami´teks või Tuksam´iteks. Samas harus esineda nii ühe kui ka kahu u-ga nimekuju.
Lisan ühe lingi, mis jäi kogemata ette, aga järsku on abiks
http://www.eha.ee/saagatest/browser.php ... 8d8f9506df
Seal on üks Tarvastust pärit Tuuksam

Edu!
Eve Resev
ainopaul
Postitusi: 57
Liitunud: Laupäev 13. Mai 2006, 17:08:05
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas ainopaul »

Tere!
Otsin informatsiooni Kadak kohta, kes abiellus Marie Maasikuga. Tean vaid niipalju et ta oli kooliõpetaja.
Anne Räpp
aare.viirlaid
Postitusi: 6
Liitunud: Reede 15. Mai 2009, 12:04:05
Asukoht: Ida-virumaa, Iisaku
Status: Eemal

Postitus Postitas aare.viirlaid »

Forsteriana kirjutas:
silmatera777 kirjutas: Seni olen keskendunud Kaddaku perele (vanaisa) ja Sombri ja Orro perele (minu isa poolne suguvõsa).

Parimaga,
Sille
Oled keskendunud Orro perele? Nimelt mina ka isa poolt Orro (isa mul pärit Mäetaguselt, Ida-Virumaalt, Peipsi lähistelt), äkki on miskitki pidi sugulus.
Tema isa nimi oli Elmar-Rudolf Orro ja neid oli peres kokku 4. Tema isa oli aga Jüri Orro.
Väga palju ma neist küll kahjuks ei tea. Olen mitu korda plaaninud koos isaga tema sünnipaika minna, aga ikka pole veel jõudnud. Kui sa ehk tead sellistest nimedest midagi, siis anna mullegi teada. Oleks ülimalt tore:)
pakun kontakte ORRO -> KLEMETS -> EELMETS perekondade järeltulijatega.
Aare.
nõmmekoda
Postitusi: 2
Liitunud: Laupäev 06. Märts 2010, 09:41:03
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam

Postitus Postitas nõmmekoda »

Tere, olen uus kasutaja, otsin oma juuri.
Kalmerm on teinud ära suure töö Tarvastu Tuuksamite jälgi ajades.
Ta on kirjutanud:
3.Ämmuste küla Miko-Peetre Tuuksamid. Nende esi-isa peaks olema Miko-peetri Aadam 1725-82. Need võib hiljem jagada kahte harru:
Tartu Tuuksamid(nimekaim Estonia laulja Georg Tuuksam) ja Suislepa Tuuksamid. Suislepast on pärit tuntud Nõmme notar Hans Tuksam...

Tuntud Nõmme notar Hans Tuksam (1885-1971) on siinkirjutaja vanaisa, minu isa Ivar Tuuksami(1931, elus) isa. Hansu perenimi oli algselt ikkagi Tuuksam 2-uu-ga, 1902 aastast, kui vanaisa asus õppima Tartu seminari, kadus perenimest 1 u-täht, kuna paberivärk käis vene keeles. Hiljem, 1938 või 39 võttis ta algse nimekuju tagasi ja elas sellega üle 30 aasta veel.

Enne surma, arvatavasti 1969-70 paiku palus keegi tal oma elulugu kirja panna, sündmusterohke see tal ju ikka oli. Kahjuks jõudis ta märkmeid teha 1910-nda aastani.Kuid usun, et kellelgi võib sugulaste otsimisel nendest märkmetest siiski abi olla. Alljärgnevalt toon ära Hans Tuuksam-Tuksami 1970 paiku kirjutatud tekstilõigud:

Olen sündinud 17.12.1885 Viljandimaal,Vana-Suislepa vallas Tohvre talus. Selle talu omanikuks oli minu emapoolne vanaisa Hans Mikk. Ta suri 1897 ja talus hakkas peremeheks tema poeg, minu onu Peeter Mikk.
Vanaisal oli 3venda ja 2 õde. Vend Märt oli varakult surnud, teda ma ei näinudki,tema naine elas edasi Tilsi talus.Vend Jaak omas maja ja kaupluse Tohvre talu krundil maantee ääres.Tema poeg Juhan oli minu ristiisa,suri noorena tiisikusse;tema tütar Anu-minu ristiema.Kolmas vanaisa vend Juhan elas Tartus ja töötas kingsepana.Temal oli poeg ja tütar.Sedapoega nägin ma viimati 1934,elas vist Raasikul.Tütar oliabielus kooliõpetaja Kivisillaga(end. Jürisson).
Üks vanaisa õde Anu oli V.-Suislepa Nõgla talus perenaiseks ja teine Partsi talus.
Minu emapoolne vanaema Liis Mikk,sündinud Märtson,oli pärit UUe-Suislepa valla Ligimetsa talust,mis asub Suislepa-Pikasilla maantee ääres.See vanaema suri 1905.Temal oli 2venda,kellest üht ma nägin.Teine,kes talus peremeheks oli jäänud,oli surnud, teda maei näinud.Tema pojal Johannes Märtsonil oli vanal vene ajal Valgas apteek ja ta oli 1917 a revolutsioonini 15 aastat Valga linnapea.Tal oli 2tütart ja poeg.1918 kolis perekond Tartusse.Vana Märtson oli kod.Eesti ajal pidevalt riigivolikogu liige. Selle perekonnaga on mul kontakt olemas.Märtsoni mõlemad tütred on hambaarstid,poeg töötas advokaadina Tõrvas.Vana Märtson suri1935,poeg perega oli 1941 küüditatud.
Minu onu Peeter Mikk suri 1927 ja Tohvre talu hakkas pidama tema poeg Richard Mikk,kes praegugi seal elab.Vanemad pojad Juhan ja Hans olidsurnud.Onutütar Minni oli abielusV.-Suislepa Varese talu omaniku Juhan Nurmega.Ta suri1932,jättes järele tütre Leida,kes elab Tartus ja on abielus Pihlapiga.Teine onutütar Anna on abielus Peeter Ungeriga.Nad elavad Aakre kn. Tinnijaagu talus Võrtsjärve kaldal. Lapsi neil ei ole.
Minu emal oli õde Liis,kes oli abielus Kaarel Nukkaga. Neil oli poeg Johannes,kes teenis ratsaväes ja olevat surnud. Minu ema Anu oli sündinud11.10(ukj)1862 ja ta suri 7.03.(ukj)1905.
Ruumipuuduse tõttu jätkan järgmises sõnumis
Jaak Tuuksam sünd.02.11.1964
jaak@nommekoda.ee
5267497
nõmmekoda
Postitusi: 2
Liitunud: Laupäev 06. Märts 2010, 09:41:03
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam

Postitus Postitas nõmmekoda »

Hans Tuuksami(1885-1971) ülestähendused jätkuvad:

Minu isa Jaak Tuuksam(28.10.1861(vkj)-17.05.1922(ukj)
abiellus 9.10.1883vkj
minu ema Ann(Mikk) Tuuksamiga(29.9.1862vkj-22.2.1905vkj.)
neil oli 3poega,mina ja mu 2 venda, kes surid varakult.
Juhan Tuuksam(2.101895-21.1.1898vkj)
Jaak Tuuksam(20.5.1897-14.2.1898vkj.)
Isa abiellus uuesti 7.8.1905vkj
Ann(Rips)Tuuksamiga(1879vkj-1963ukj) Ann oli pärit Vooru vallast.
neil oli poeg Paul Tuuksam,kes suri 11-aastasena.(31.7.1908vkj-17.3.1920ukj)

Minu isa poolne vanaisa Märt Tuuksam oli pärit Tarvastu vallast Lohu talust .See talu asub Mustla linna lähedal.Seda vanaisa ma ei näinud.Ta oli võetud 19-aastaselt sõjaväkke ja vabanes sealt, kui oli 44-ne. Vabanenuna asus ta elama V.-Suislepa valda Koordi tallu,kus ta õde perenaiseks oli.Sest vahepeal oli Tarvastu mõisnik von Mensenkampf Lohu talu kellelegi teisele ära andnud.
Vanaisal oli 1vend ja 1õde.Vend,nimega Tani,oli olnud Soe kõrtsimees.Soe kõrts asus Tarvastu ja V.-Suislepa valla piiril, Viljandi-Pikasilla maantee ääres ja see koht kannab praegu seda nime.Tanil oli poeg Mats, kes pidas Tartus restorani.Teda ma nägin,külastas meid kord Suislepas.
Koordi talus vanaisa abiellus.Minu isapoolne vanaema Mall(Ruusmann) Tuuksam oli sündinud 1834. Ta jäi varakult leseks,elas aga Koordi talus edasi,kasvatades poega,kes oli vist paari aastane, kui isa suri. Hiljem,kui minu isa oli abiellunud,elas ta meie juures kuni surmani dets.1918.

Austatud foorumi külastajad, see on praegu kõik, mis vanaisa on kirja pannud meie suguvõsast. Seoses ülaltooduga sooviksin teada:
1.Kas keegi oskab kaardi peal näidata,kus asuvad(asusid) Lohu, Tohvre,Tinnijaagu,Varese,Koordi,Tilsi,Nõgla,Partsi,ligimetsa talud ja Soe kõrts?
2.Kas nn.Tartu Tuuksamid on Tani-Matsi järeltulijad? Kas saab nendega kuidagi ühendust?
3.Kes olid Märt ja Tani Tuuksami esiisad kuni Miko-Peetre Aadamani?
4.Millisesse Tuuksamite klanni kuulub Anna Tuuksam, Jaani tütar, sünd.8.10.1892,ristitud,25.10.1892,õnnistatud 30.5.1910 Tarvastu kirikus, abielujärgselt Ann Aardemäe, surnud15.8.1972.?

Olen ette tänulik ja ootan tagasisidet kas foorumis või e-posti teel jaak@nommekoda.ee võitel. 5267477
Lugupidamisega Jaak Tuuksam.
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam

Postitus Postitas Kalmerm »

Tere!

Proovin praegu vastata Teie 4. küsimusele.

Ann Tuuksam Jaani ja Mari tütar sündis 8 oktoobril 1892 Uika (?) talus Leebikul Helme kihelkonnas ja ristiti 25. oktoobril 1892 Helme kirikus. (http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1296.1.411:46" onclick="window.open(this.href);return false;
Leeris käis ta küll 1910 Tarvastus http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1288.3.63:100" onclick="window.open(this.href);return false;, siis märgitakse tema elukohana Jänesse (Jänessa) talu Tarvastus.
Ilmselt olid nad juba hiljemalt 1902 Tarvastusse tagasi tulnud, kuna Ann´e (Anna) poolõde Mari käis siis Tarvastus leeris.
27 märtsil 1912 laulatati Tarvastu kirikus Hendrik Korka ja Anna Tuuksami abielu. (http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1288.1.289:38" onclick="window.open(this.href);return false;) 1935 aastal võtsid Anna ja Hendrik Korka oma perekonnanimeks Aardemäe.

Ann (Anna) Tuuksam oli Jaan Tuuksami 5 ja noorim laps ja ainuke laps Jaan Tuuksami teisest abielus Mari Katusega (1853-1913), kes oli Andres Katuse tütar Matsiku talust Riuma külast Tarvastust) Isa Jaan Tuuksami abielust (Mari Kallasega) olid Ann´el poolõed Els ja Mari. Jaani ja Mari kaks esimest last Mari ja An olid surnud paari aasta vanuselt.

See Jaan Tuuksam sündis Tarvastus Riibul 1852. aastal olles Riibu Jaagu peremees Andres Tuuksami ja tema naise Anne 14 lapsest 13.
1803. aastal sündinud kaksikute Andres ja Tõnis Tuuksami isa oli Riibu (Ribo) Hans (1772-1820), kes juba 1816. aastal sai perekonnanime Tukson. (Teiste Tuksamite /Tuksonite esivanemad said perekonnanimed ilmselt pisut hiljem.) Andrese ja Tõnise ema nimi oli Ell.
Ribo Hansu isa oli Riibu Jaak (1746-1806) ja ema Arja (Harju) Matsi Liiis. (Riibu Jaagu oletatav vend Riibu (ka Pallo) Hans (1753-1816) elas ka Ämmuste külas Miko Peetri talus, kuid Miko Peerti Adoga sugulust pole õnnestunud tuvastada.
Riibu Jaagu (oletatav) isa oli Riibu (Riebo) Noor Hans (sünd 1718. a. ) ja ema Nudi Jaagu Marri.


Lugupidamisega
Kalmer Mäeorg
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam

Postitus Postitas Kalmerm »

Üritan vastata 3. küsimusele.

Algaksin vanimast mulle teadaolevast.
Ämmuste külas asuva Miko Peetri peremees Adam (ka Ado) sündinud ()1725 surnud peale 1782. aastat). Tema naine oli Pilli Urble (ilmselt hilisem Pilluse) Andrese tütar Mari ( ca 1731)

Nende lapsed olid:
1. Jaak (1750-1783) naine Pikkeri (Pikru) Haigi Els ( 1757) Nende lapsed: Leno ( 1773), Ann ( 1784), Jaan (1789) ja Ado ( 1782, suri ilmselt lapsena)
2. Mall (1751) läks mehele Kõ(õ)si talu sulasele Andresele
3. Ell (1756) läks mehele Ülensi küla Lusika talu peremees Jaanile
4. Liis ( ca 1766)
5. Ado (1768-1815) tema naine Epp ( ca 1791).
Nende lapsed:

5.1. Mats Tukson ( 1801), 1834 elab Mustla külas Rähni talus. Tema naine Ann (1812). Nende poeg Karl (1836, naine Miina Virulane ( 1842 Kärsa mõisas),Lapsed: Anna Rosalie ( 1874), Adolfine Sophie (1877) abiellus Jaan Kallasega Häädemeestes, Ella Katarine ( 1879); Georg Aleksander (1883). Pärast Georgi sündi asus perekond elama Tartusse. Georg oli laulja ja näitleja „Estonias“ ja suri 1930 algul vallalisena tuberkuloosi. Tema koostas vist ka ühe esimese põhjalikuma saksa-eesti sõnaraamatu. On ilmselt ainuke Tuuksam, kes kasutas veel 1920. aastatel mõnikord algset perekonnanime vormi „Tukson“
5.2. Ado Tukson (1806 -1840) 1834 elab ühes Riibu (Ribo) taludest numbriga LXXV) Naine Ell (1808). Nende lapsed: Jaak ( 1830) ja Ann (1832)
6. Leeno ( 1775 ?)
7. Tanni vahel ka Tönnis, (1774-1835), naine Kert ka Kärt (1778-28.05.1836).
Nende lapsed:
7.1. Anno ( 1802)
7.2. Ado ( 1803) Asub elama Suisleppa. Naine Ann (1803-1854) ja Ewa Makson (1826). Lapsed: Hans (1828-1834 rõuged) Jaak (1829-1903) abielus Anno Tepmanniga; elasid Vana-Suislepal Varese talus, pärast veel kaks korda abielus; Jaan (1831 (?)-1874), naine Ann Pallo; hiljem Mari ?; Lapsed: Mats (1858), Maria (sünd 1862), abiellus Juhan Kelduga; Jaak (1864); Liis ( 1863); lähevad koos emaga Tartusse; Tanni (1834), Mai (1836), Anno (1839-1840), Mart (1841-1855), Juhan (1845), Jaak (ja surnud 1856), Marri (1858); Madli (1864), Liis (1868) ja Epp (1871).
7.3 Märt (20.10.1809-1864 ?) 1831. a võeti nekrutiks, abiellus 1860 Mall Ruusmanniga (14.03.1832-1918). Nende poeg Jaak (28.10.1861-22.02.1922)
7.4 Tanni (27.03.1819-27.03.1874) Ilmselt esimene Tarvastu Tuuksam Tallinnas (elas Tallinnas 1840. aastatel), 1848 läks tagasi Tarvasusse ja oli kõrtsimees Soel. Tema naine Mari Luht (1822-1855) ja Mari ( 1833-?). Lapsed: Hans ?, Mats I (1856-1858 ?), Mats II (1859); Mari (1862), Liis (1863 ?). 1877 läheb lesk Mari koos lastega Tartusse.
7.5 Ado II (ilmselt Adam vms, aga tema päritolu vajaks veel täpsustamist). (1815 või 1817 ?, surnud 1869) Naine Leeno (1826). Ado (1806) 1834 elab Mustla külas Ribo (Riibu) talus nr LXXV. Naine Ell (1808).
---
Sündimist tähistavad tärnid muutusid kopeerimisel ruutudeks, aga loodetavalt on andmed muidu enamvähem arusdaadavad.

Tervitades
Kalmer Mäeorg
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam

Postitus Postitas Kalmerm »

Kuna Tarvastu kihelkond erinevalt teistest Viljanimaa kihelkondadest püsib foorumis rahus ja vaikuses kirjutaksin vahelduseks pisut Soe kõrtsidest.
Soe kõrts asus Tarvastu kirikust või omaaegsest kiriku kõrtsist (või Mustla keskusest, tolllasest Mustla kõrtsist 4 km) umbes 3 km Mustla Pikasilla teed mööda kagu pool. Mustlast ca 7 minutit bussiga sõita on bussipeatus ja ühtlasi ka küla, mille nimi on Vambola. Veel aasta ehk paar tagasi oli sellel paigal ajalooline nimi Soe, mis asendati lähiajaloolise nimega Vambola. Nimelt oli Soe ca 1949-1990 sealkandis tegutsenud Vambola kolhoosi keskus (keskasula). Viimasel ajal jutumärke ei armastata aga see Vambola tuleks vähemalt kolhoosi nimena ikkagi jutumärkidesse panna. Sest see pole mingi kohanimi vaid lähtud Andres Saali rahvusromantilisest (pseudo)ajaloolisest jutustusest „Vambola“ (esmatrükk 1889). Selliseid „Vambola“ kolhoose/sohvoose oli Eestis ehk viis või isegi rohkem. Rahvusromantilistest kirjandus- või ka ajalootegelastes olid ühismajandite nimena soositud veel Tasuja, Lembitu. Koidula, Koidu (see seostus vist rohkem just punase koiduga), aga mitte Aita, Leile, Uudu, Meeta, Panda või ka Villu. Soe – Vambola juhtum on vist ainuke ja ainulaadne juhus Eestis kui ajalooline kohanimi on asendatud kuulsusrikka kolhoosi nimega. (Raplamaal näiteks Kasti elanikud ei võtnud omaks „koleda“ ajaloolise nime asemele uhket ja kaunikõlalist Tasujat. (Tõsi, Tarvastu Koidu küla nime ajalooline päritolu
on ka pisut kahtlasevõitu .) Kohanimi Soe peaks tulenema hundi lõunaeesti nimest - susi (omastav soe). Vambola bussipeatuse juures tee ääres asubki kunagine Vambola kolhoosi keskus, mis ehitati 1980. aastal Soe kõrtsihoone laiendusena. Millal kivist Soe kõrtsihoone ehitati seda ma ei teagi. Tarvastu Soe nime on esmakordselt märgitud ilmselt 1747. aasta Tarvastu vakuraamatus Pikru küla all. Seega on Soe kohanimi 200 aastat vanem, kui Vambola. Seejärel kaob aga Tarvastu Soe kõrts hingeloendeis ja personaalraamatuis kuhugi ära. Ämmuste külas on küll kaks Soe talu aga need peaksid mujal asuma. Küll aga esineb vähemalt 1811-1858 Vana-Suislepa mõisa all Unametsa külas Suurkõrtsi kõrts või siis Suur kõrts nr 63. 1826. aastal elavad seal kõrtsmik Toffer Mädda oma perekonnaga ja veel Nürsid ning Mässakud. 1837. aastal asub Toffer Mädda ünber Tartumaale Karlovo mõisa. 1858. aastal ongi Suure kõrtsi kõrtsmikuks Tanni Tuuksam.
Ilmselt on see Vana Suislepa Suur kõrts seesama, mida 1833. aastal sisse seatud personaalraamatus nimetatakse Soe kõrtsiks. Kõrtsmik Toffer Mädda nime seal, küll enam ei esine. Vana-Suislepa Soe kõrts asus Tarvastu mõisa Soe vastas sael mõisa piiriks olevast Kivilõppe ojast ida poole. 1900 aasta Liivimaa aadressraamatus märgitakse Vana-Suislepa Soe kõrtsi. Tarvastu mõisal on aga kõrtsid ilmselt ära unustatud. Vähemalt Mustla kõrts pidi tollal ikka olemas olema.
Soe kõrts on tunnustatud ka arhitektuurimälestiseks aga see Soe asub hoopis Võrumaal. Sõmerpalu vallas. Üheks Soe küla nimemuutuse argumendiks oligi Muhulaste imelised seiklused kunagi nõuka ajal, kes mandrile Tarvastu Soele tahtsid tulla, aga jõudsid hoopis Võrumaale ja seejärel juba Võõpsu kanti.

Kalmer
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam

Postitus Postitas Kalmerm »

LOHU

Lohu talu tekkelugu on mõnevõrra segane. Hingeloendites 1795-1858 ja ka tollastes Tarvastu kiriku personaalraamatutes Lohu talu Mustla külas ei märgita. Hilisem Lohu on kõigis kirjalikes allikates veel üks Riibu taludest numbriga 75. Ilmselt oli see Riibu 4 talust lõunapoolseim (Praegune nn. Riibu küla jääb Lohult umbes kilomeeter Mäe tänavat pidi põhja poole)
Võimalik, et seda Riibu talu hakati rahvasuus juba varem Lohuks või siis näiteks Riibu Lohuks kutsuma. Teiste Riibu talude suhtes on Lohu ehk pisut lohus, aga üldiselt on seal päris tasane maa. Tõenäoliselt sai Lohu talu oma uue nime , selle esimese perekonnanimega peremehe järgi. Hiljemalt 1816. aastast oli Riibu 75 peremees umbes 1772. aastal sündinud Peep Jaani poeg.
1826. aasta paiku võtab või saab ta perekonnanimeks Lohk. 1834. aastal ta enam peremees pole ja elab koos perega naabertalus Riibu nr 76. Riibu 75 peremees 1834. aastal oli Riibu 75 (Lohu) peremees Ado Tanni poeg Tuuksam (Tuksam, Tukson), kes aga juba 1837 läheb Vana-Suislepa mõisa. Tema isa Tanni suri 1840. aastal vist Riibul. Talu järgmiseks peremeheks sai Juhan Parts, kes oli varem Pikru külas asuva Kalkunu talu peremees. Kirjalikes allikais märgitakse Lohu talu nime esmakordselt vist alles 1865. aastal, millal see oli renditalu. (Ilmselt eraldati sellest hiljem Nurmelohu, Piirilohu ja teisi maakohti).
Lohu asub praegu Tinnikuru külas. Mustlast piki Kuressaare tänavat Kuressaare mõisa poole viimane ristmik Mustla aleviku piirides. Kuresaare ja Mäe tänava ristmikult vasakule ehk lõunasse pöörates (Mäe tänava osa, mis Kuressaare tänavast põhja poole jääb tänavana tuvastatav pole, rohkem nagu muldkattega rohumaa ja maa on seal üpris madal ja tasane, et mingit mäge on sealt raske leida). Mäe tänavat pidi lõunasse suunduda, siis Kuresaare tänavast ca 150 meetrit lõpeb Mustla alevik (endine linn) ja sellega ka Mäe tänav. Tee läheb küll edasi Kuresaare küla keskuse poole (mis varem oli rohkem tuntud küll ehk Kitsi nime all. Seal on Aino Tamme, Mari Raamoti ja Martin Kleini sünnikohad ja Laikivi.) Umbes 250 meetrit Kuressaare tänavast vasakult paistavadki Lohu hooned. Lohust lõuna poole jäävad veel Lohupõllu, Nurmelohu, ja Piirilohu. Viimane on ilmselt nime saanud Tarvastu Kuressaare mõisa piiri järgi. Lohu talust või taludest lõunas, üle Raaga (Mustla) oja algasid juba Kuressaare mõisa Sääsle talu maad. (Kunagi Poola ajal ja 17. saj algul oli olemas Sääsle küla, Poola allikates Saslo, mis aga kadus. Kunagise Sääsle küla maadele tellis 17. saj lõpul Kuressaare mõis. Küla nimest säilis vaid talu nimi, mis küll 18. saj lõpul on tundmatuseni moonutatud: Sisea, Seksel. Rahvapärimuse kohaselt võis seal kohata Sääsle Toomast tokiga ).
Kui tekkis Mustla alev ja linn jäi pisike lohu Lohu koht selle piiridest välja ja praegu on see ebamäärase Tinnikuru küla piiridesse arvatud.
Kusagil Tarvastu ja Kuressaare mõisa piiril asus ka paik, mida nimetati Puujalalohk. (Sellest räägitakse, "et säält vanal ajal üks inimene villast lõnga pidi taevasse olla tõmmatud.") Puujalalohu asukohtaei oska aga tuvastada.

Kalmer
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuksam

Postitus Postitas Kalmerm »

Tarvastu meetrikaraamatud 19. sajandi algusest on suhteliselt lohakalt täidetud ja ebaülevaatlikud, aga näib, et mõned Tuuksamite (Tuksamite) harud on kokku viidavad hoopis naisliini pidi. Võis olla nii, et vahel oli perekonnanimede panekul/võtmisel olulisem väimeheks olek, mitte lihased õed ja vennad. Ehk siis abielus olevad õed ja vennad (näiteks Riibu talus) võisid saada sama perekonnanime. Suure-Jaani kihelkonnas tuleb seda küll ette ja seal on see ka päris kergesti tõestatav.
ralka
Postitusi: 10
Liitunud: Esmaspäev 28. Märts 2011, 18:23:03
Status: Eemal

Postitus Postitas ralka »

Alustuseks tahan tänada selle teema eelnevate postituste autoreid, on olnud huvitav ja silmaringi laiendav lugemine.
Ise olen Nõo kihelkonnas elanud Tuuksamite järglane. Saagast Nõo kirikuraamatutest jälgi ajades olen jõudnud järgmiste isikuteni:

Karl Tuuksam, Andrese poeg sündinud Tarvastus 1 märtsil 1833 - tema naine - Ann Tuuksam, neiupõlvenimega Tuul sündinud Tarvastus 25 märtsil 1838,
nende poeg - Andres Tuuksam sündinud Tarvastus 4 august 1862

andmed olen saanud järgmiselt lingilt:
http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=17 ... d29a008c8c" onclick="window.open(this.href);return false;

Oleksin väga tänulik kui keegi suudaks mind siit edasi aidata.
Kalmerm
Postitusi: 366
Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Re: Perekonnad Kaddak, Rohtla, Uibo, Müür, Nuut, Ralja, Tuuk

Postitus Postitas Kalmerm »

Riibu (Ribo) Jaagu poeg Hans (1772-1820) abiellus nov 1797 Kägara Andrese Elluga (surnud 25.04.1849). Nende esimesed lapsed olid kaksikud Tõnnis ja Andres (sündinud 31. juulil 1803). 19. mail 1803 sündis Hans, 11. juulil 1811 Mari, 14. märtsil 1815 Anno (Anu) ja 29. jaan 1818 Juhan. Perekonnanimede panemise ajal said nad nimeks Tukson (mis hiljem märkamatult ja sujuvalt muutus Tuksamiks või Tuuksamiks)
Andres Tuksonist (sünd 31. juuli 1804) sai Riibi Jaago talu (LXXVI) peremees. 1826 aasta septembris abiellus Andres Jaani Andrese Hansu tütar Annega. Neil oli kokku 14 last. Esimmene laps Tõnis sündis 1830. aastal ja suri mõne päeva vanuses. Lapsena surid veel 5 laps Jaak, 6. laps Ado ja ilmselt ka 11. laps Liis, sest noorim laps, kes sündis 1854. aastal sündinud tütar sai samuti nimeks Liis. 8 laps poeg suri sündides. Karl või Kaarel Tukson oli kolmas laps, kes sündis 1. märtsil 1833, Tema ristiisa, kelle järgi ta võis nime saada oli Riibu Kaarel, kes ilmselt polnud sugulane.
Vanim poeg (2. laps) Juhan (sünd 26. märtsil 1831) sai hiljem Tuuksama rendikoha sulane (See oli mingis seoses ilmselt varasema Riibu-Jaagu taluga). 4. laps Andres (sündinud 1834 abiellus Ann Saarega ja oli Tarvastu kirikumõisa Otsa talu rentnik. Nende järeltulijatest on pisut rohkem andmeid. Teiste laste kohta: Jüri (sünd 6. aug 1837), Marri (sünd 1842), Reet (sünd 1844), Liis (sündn 1. dets 1847), Ann (sünd 1850), Jaan (sünd 1852) ja Liis (sünd 1854) elukäigu kohta mul andmeid pole. Ilmselt oli see noorim tütar Liisa see Luise Tuksam , kes hiljem Tallinna elama asus. Pean kontrollima.
Vasta

Mine “Tarvastu kihelkond”