arhiveerimine
arhiveerimine
Sugupuu uurimise käigus olen jõudnud nüüd ka sellise küsimuse ette, et kuidas oleks mõistlik arhiveerida vanu ürikuid-pilte-dokumente. Esimese mõttena tuli ette kiletaskutega kausta köita aga samas olen vähemalt piltide puhul kuulnud, et kile pole fotole sugugi hea ja pilt peaks "hingama". Kas sama käib ka paberkandjal muude vanade dokumentide kohta näiteks tunnistused, ristimis- ja surmatunnistused jm. ? Kuidas oleks mõistlik, et neid samal ajal ka hea uurida-vaadata oleks.
-
Assar
- Postitusi: 2215
- Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
- Asukoht: Viljandi
- Kontakt:
- Status: Eemal
Re: arhiveerimine
Tegelikult olin ise sama küsimuse ees. Mul on säilinud vanaisa sünnitunnistuse korduvtunnistus, millele on üritatud tuld otsa panna, aga ilmselt on kahju hakanud ja ära kustutatud. Õnneks on kannatada saanud vaid ääred ja kogu info on alles. See dokument on varsti juba 100-aastane (minu vanaisa saaks ise loetud kuude pärast 111 aastaseks). Ma lahendasin selle olukorra niimoodi, et tegin sellest dokumendist koopia - koopiategemiseks panin kilevahele, et ära ei pudeneks. Praegu asub see karbis ilma kileta. Seal rohkem asju pole ega tule. andmeid vaatan või näitan kellegile siis näitan koopiat (sellest on nii digi- kui ksero koopia).eave65 kirjutas:Sugupuu uurimise käigus olen jõudnud nüüd ka sellise küsimuse ette, et kuidas oleks mõistlik arhiveerida vanu ürikuid-pilte-dokumente. Esimese mõttena tuli ette kiletaskutega kausta köita aga samas olen vähemalt piltide puhul kuulnud, et kile pole fotole sugugi hea ja pilt peaks "hingama". Kas sama käib ka paberkandjal muude vanade dokumentide kohta näiteks tunnistused, ristimis- ja surmatunnistused jm. ? Kuidas oleks mõistlik, et neid samal ajal ka hea uurida-vaadata oleks.
Säilitamise huvides on mõtekas teha originaaldokumentidest koopiad ja kasutada neid. Kui sa Saagast välja prindid midagi, siis pole sel erilist mõtet, aga originaalide pugul küll. eks igal materjalil ole oma spetsiaalsed tingimused milles säilitada, aga üldiselt ikkagi kipub nii olema, et parem kui niiskustase on minimaalne temperatuur ei kõigu palju aasta läbi ning säilituskoht on pime. Päike ei peaks kindlasti sinu fotoalbumeid oma kiirtega paitama.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716
Assar Järvekülg
+ 372 55 32 716
-
Mardo Margumets
- Postitusi: 696
- Liitunud: Reede 26. August 2005, 00:01:08
- Asukoht: Rapla
- Kontakt:
- Status: Eemal
Re: arhiveerimine
Uurige Rahvusarhiivi lehte, sealt leiab palju huvitavat infot.
Näiteks siin on igasugu juhised http://www.ra.ee/et/juhised-4&i=4" onclick="window.open(this.href);return false;
Näiteks siin on igasugu juhised http://www.ra.ee/et/juhised-4&i=4" onclick="window.open(this.href);return false;
-
Wilholmensis
- Postitusi: 99
- Liitunud: Neljapäev 03. Veebruar 2011, 17:17:02
- Status: Eemal
Re: arhiveerimine
Kuna minu amet on ka raamatu-dokumentide restauraator, siis küsimused saatke: fraternitaslibertiti@libero.it
Vanad artefaktid säilitada happevabas keskkonnas ja looduslikus materjalis. Antud juhul siis paberümbrised. Fotod jahedas ja kuivas ning täiesti pimedas jne. Arhiveerimine on laiem mõiste, kodus on lihtsalt kodune hoiustamine. Koduses hoiustamises peab rakendama säilitamisel maksimumi aga arhiivinõuded ei saa koduselt küll täielikult saavutada.
AGa kile suhtes on tundlikud eelkõige kaasaegsed säilikud - tindiprinterige prinditud dok. ja kserokoopiad ehk koopiamasinaga kopeeritud tekstid. Arhiivi tarbeks on olemas spetsiaalsed kiletaskud, need rohkem eksponeerimise tarbeks, pikaajaliseks säilitamiseks peab olema ikkagi happevaba kartong, arhiivipaber, arhiivikarp...
Vanad artefaktid säilitada happevabas keskkonnas ja looduslikus materjalis. Antud juhul siis paberümbrised. Fotod jahedas ja kuivas ning täiesti pimedas jne. Arhiveerimine on laiem mõiste, kodus on lihtsalt kodune hoiustamine. Koduses hoiustamises peab rakendama säilitamisel maksimumi aga arhiivinõuded ei saa koduselt küll täielikult saavutada.
AGa kile suhtes on tundlikud eelkõige kaasaegsed säilikud - tindiprinterige prinditud dok. ja kserokoopiad ehk koopiamasinaga kopeeritud tekstid. Arhiivi tarbeks on olemas spetsiaalsed kiletaskud, need rohkem eksponeerimise tarbeks, pikaajaliseks säilitamiseks peab olema ikkagi happevaba kartong, arhiivipaber, arhiivikarp...