II maailmasõjas vangivõetu saatus - küsimus.

[ruheline]

Tere kaasfoorumlased!

Vajan endiselt abi oma vanaonu Johannes-Voldemar Tarvise (sünd.1910 Peterburis; surn.1944 sept./okt.Tallinnas(?)) elukäigu täpsustamisel.
Punaväe pealetungi eest Emajõe äärest taganenud eesti ja saksa üksused suruti Avinurme kanti kokku Narva ja Alutaguse poolt taganevate üksustega. Eesti Korpuse 1000-meheline eelsalk valmistus samal ajal Tallinna peale tungima - nimetatud Eesti Korpuse eelvägedega toimuski taganevatel eesti-saksa üksustel Avinurmes kokkupõrge, lahing. Lahingu käigus olevat avanenud peaaegu võimalus Eesti Korpuse grupeering ümber piirata ja eneste taganemisele tee avada, paraku alustas nende selja tagant segavat rünnakut punaste miinpildujaüksus ja taganemisvõimalused nurjusid. Kuuldavasti võttis Eesti Korpus Avinurme piirkonnas toimunud kokkupõrkes 17. septembril 1944 vange ja eskortis need sealt mõni päev hiljem Tallinna, sealhulgas Emajõe rindelt taganemisel juba varem haavatasaanud minu vanaonu (vanaonu Juhan oli tagalateenistuses moonavoori hobusemeheks). Kuuldavasti ei jõudnud ükski nendest Tallinna eskorditud vangidest hiljem Venemaa vangilaagritesse - mis sai nimetatud vangidest? Kus asuvad konkreetsete vangilangenute hauad? (Minu vanaonu oli vangilangemise hetkel mürsukillutabamusest jalast haavatu, arstiabi puudumisel arenes haavast tõsine veremürgistus ja ta surigi tõenäoliselt Tallinna tooduna vangilaagris juba septembri lõpul/oktoobri algupoolel 1944).
Ehk oskab mõni sündmustes osalenu toimunut kommenteerida, võibolla oskab mõni kaasfoorumlane juhtniidi pakkuda?

Tänan tähelepanu eest!

[Harri.Värs]

Rahumäele on maetud 01.01.1945 üks Johannes Tarvis. Samale platsile on maetud 1955. aastal Liso Tarvis ja 1981. aastal Elfriede Rikson.

http://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action ... lats=78364" onclick="window.open(this.href);return false;
Sealse kalmistu kontaktid saab siit: http://www.kalmistud.ee/g51" onclick="window.open(this.href);return false;

[ruheline]

Tänan Harri Värs`i !

Aga nimetatud hauas minu vanonu Juhan kindlasti ei ole, sest hauatähis on paigaldatud platsile sümboolse-mälestusliku elemendina.

Peame edasi otsima!
Tänan!

[Harri.Värs]

Mul leidub üks 1878. aastal sündinud sugulane, kes küüditati ühes peremehe naisega "kulakuna" Siberisse ja kelle surm jäeti fikseerimata.

Toimikus on paber 1955. aastast, milles peremehe naine palub, et teda saadetaks tagasi kodumaale, kuna ta on raskelt haige ja et kõik lähedased on surnud: mees suri 1951. aasta suvel, kust kohast ta selle teada sai, ei tea, sest nad küüditati eraldi ja kokku nad enam ei saanudki, aga peremehe venna kohta ei mingit märget, kui et ainult, et kõik lähedased inimesed on surnud, aga Eestis on 2 tütart, kes tema eest hoolitseks.

Igatahes lahenes lugu sellega, et Vastseliina kogudusest (aitäh koguduse sekretärile!), mille liige too 1878. aastal sündinud Gustav Jaani p. Värs oli, teatati mulle, et neil on selle kohta märge: isik on surnud 24. aprillil 1949 Siberis (ääremärkusena: 27. märtsil 00:15 lahkunud ešelon 97319 jõudis Irkutskisse Tuluni 12. aprillil 1949, kui ma õigesti mäletan).

Mismoodi see märge Vastseliina kogudusse jõudis, ei tea, kas siis äkki mõnest Siberist saadetud kirjast tuli see välja või kuidas..

Aga loo moraal on see, et igaks juhuks tasub ikka helistada-küsida...

[ruheline]

Tänan Harri Värs!

Soovitus võib muul ajal toimunu ja väiksemate paikade juures õige olla. Praegune kõneksolev hauplats on maetud isikute osas täpne - Johannes Tarvise haud on sellel platsil 100% kindlana sümboolne-mälestuslik, reaalselt asub kadunu meie perekonnale seniteadmata kohas.

Ikka on vajadus edasi otsida, ka tema vangipõlve kaaslaste saatuse seletuseks.

Tänan.