Vakuraamatust

[lkristiinal]

Tere!

Palun abi sellega, mis on kirjutatud vakuraamatusse:
1. Saaga EAA.567.2.1133:5?786,1291,383,106,0 - Sellest ei saa ültse aru "Hoft L???"
2. Saaga EAA.567.2.1133:5?1301,1355,1086,160,0 - ise veerisin midagi ”Sind vomutlih mit ihren Familien unter die ??? der Hofslante aufgenommen”
Ja veel üks sõna revisjonist:
3. Saaga EAA.1865.3.211/6:10?742,653,106,63,0

Ette tänades,
Kristiina Kallas

[Kirsti Ervola]

1: Hofs Bauern, mõisa talupojad
2: kõik nemad on mõisaväe hulgas: sind sämtliche mit ihren Familien unter die erste Klasse der Hofsleute aufgenommen.
3: krüppel, vigane

[lkristiinal]

Tänan sind, Kristi!

Kuid nüüd tekkis seoses nr 2-ga uus küsimus: miks puudusid andmed koormiste (kui on õige sõna) andmise kohta? Saan aru, et nad olid tulnud mõisast, said rajada uued talukohad ja nimetada need enda nime järgi, ning talu peremeestena hakkab nende nimi figureerima juba 1775 paiku. Kuid palju nad koormsit maksid?

Veel oleks vaja lahket abi tõlkel, et kuhu see märge viitab: Saaga EAA.1286.1.367:121?44,892,111,36,0
Ja mida tähendab see väike x märk abielumeetrikas: Saaga EAA.1286.2.8:37?1312,1517,27,27,0

Ette tänades,
Kristiina Kallas

[Kirsti Ervola]

Ma ei tea kas saan küsimusest täiesti aru, aga selle a.1806 revisjoni järgi nemad pole minu arust (enam) peremeehi, aga mõisa töölisi; kaks põllumeest, üks mölder, Hofs Müller, ja neli metsavahti, Hofes Buschwächter. Koormisi neil ei siis ole.

Arvan et lühend viitab uue personaalraamatu leheküljele, N(eues) P(ersonal) B(uch). Väike x:a tähendust ei tea.

[lkristiinal]

Tänan sind Kirsti!

Kuid nüüd on asi valesti, sest Henrichist (varem Õisumõisa kokk Henrich) sai enne 1795 aasta revisjoni oma ameti järgi nimetatud talu, Kokka, peremeheks ja hakkati edaspidi personaalraamatutes nimetama kui Kokka Henrich'it. Seega olen päris kindel, et liikumine toimus hoopis teises suunas: mõisast talupidamisse. Sama kehtib ka Nahkseppa Henn'i kohta, kelle talu 1758 aasta vakuraamatus Õisus, Dorf Sojewa's veel ei ole - ka tema tuli mõisast taluperemeheks.

Mitte ei saa aru ?!? Ehk kellegil on mõni sarnane kogemus?

[Katsa]

Ma arvan, et see Koka talukoht polnud mitte klassikaline talu koos haritava maa jm. sinna juurde kuuluva talusaaduste tootmisega.

Analoogiliselt metsavahtide, möldrite, kõrtsmike jmt. rahvaga - nad on tavaliselt vakuraamatus kirjas ilma maata ja vastavalt ilma koormisteta talupoegadena. Nende kohustuseks ongi olla metsavaht, olla mölder, olla kõrtsmik jne. Nähtavasti see Koka oli lihtsalt (endise) mõisa koka elukoht, oma elatist teenis pere mõisas mingeid põllutöid tehes - kuivõrd nad on kirjas kui mõisa talupojad. Aga nad ise ei tootnud mitte midagi, ega olnud neil ka (põllu)maad - tulbas "maa rahaline väärtus" on neil tühjus.

[lkristiinal]

Tänan Katsa!

Katsa, kas sina oskad öelda, et mida tähendab see väike x märk abielumeetrikas: Saaga EAA.1286.2.8:37?1312,1517,27,27,0

Ette tänades,
Kristiina Kallas

[lkristiinal]

Ja tekkis veel üks küsimus - mida nad sulastega talus tegid, kui neil maad ei olnud?

[Katsa]

Tolleaegsed meetrikad on just sellised nagu just see pastor vajalikuks pidas kirja panna. Tuli järgmine pastor - pani asju kirja sootuks teisiti... Seepärast ei pruugi kõik ristikesed, märkused ja tähistused hilisematele lugejatele arusaadavad olla. Tont teab, mida see pastor seal abielumeetrikas tähistas - võib ju olla, et üksiti iga tähistatud laulatust uurides selgub mingi ühine asjaolu. Võib-olla on see tähistus seotud mingite atestaatidega, mis laulatuse juurde käisid, võib-olla tähistab laulatamise eest raha maksmist või võlgu olemist, võib-olla veel midagi...

Mida tegid sulastega möldrid, kõrtsmikud, sepad jmt. küla asjamehed, kes maad ei harinud? Ega ma täpselt tea, aga oletada ju võib. Mittetootval talul võis siiski olla mingi põllumaa ja kariloomad omaks tarbeks - need vajasid ka kantseldamist-harimist. Ka ilma maata majapidamises oli tõenäoliselt vaja teha mitmesuguseid töid - olgu või küttepuude tegemine, hoonete ehitus- ja remonttööd vmt. Need sulased ei pruukinud olla pidevalt talus tööl, nad võisid olla hooajatöölised - suilised või päevilised, nagu neid nimetati. Ka võib olla, et mõisa talupojana ja olles kohustatud mõisas mingeid töid tegema, saatis peremees sulase tööle, mitte ei käinud ise. Mõisa seisukohalt oli arvatavasti olulisem see, et töö oleks tehtud, mitte see, kes neid töid tegi.

Põlise linnavurlena ei oska ma ilmselt kogu talumajapidamise eluolu ette kujutada, aga natuke oletada ju võib

[lkristiinal]

Tänan Sind, Katrin!

See abielu on mulle väga tähtis ja sellepärast võttan igast kriipsust kinni
Võiks arvata, et see Nahkseppa Marguse sulane Henn on minu eelisa, kuid mul on sügavad kahtlused, et see on tema. Kas ta ikka abiellus oma onu lesestunud naise May'ga, kes oli temast 13 aastat vanem? Ja kas ta ikka oli oma ema uuele abikaasale Margusele sulaseks? Ning kui ta juba Kokkale oli kolinud, siis miks abiellus ta 3 aastat hiljem minu eelemaga kui "Nahkseppa Henn". See, miks ta oma vanaisa tallu läks on arusaadav, sest seal oli peremeest vaja (täisealised mehed surid seal järjest väikese ajavahemikuga). Pealegi on 1816 aasta revisjonis orvuks jäänud May ja Henni poeg kirjas oma poolvenna Henrich'i juures, kui tema vend - mitte kui Nahkseppa (nüüdseks Kokka) Henn'i pojana. Sama käib 1834 revisjoni kohta. Kuid laps kaasatakse ikkaga Nahkseppa (nüüdseks Kokka) Henn'i laste nimekirja vaherevisjoni ajaks 1826, mil pannakse perekonnanimesid.
Pealegi on selle orvukese Henn'i abielumeetrikas kirjas, et tema isa oli "Kokka peremees Henn", kuid teistel lastel on kirjas, et isaks on "Henn Kokk". Ja orvuke Henn ei abiellunud esimesena - muidu oleks sellest võinud tuleneda kirjapildi erinevus.
Katrin, mis sina arvad, kas need 4 poisslast Kokka talus on vennad: Saaga EAA.1865.3.213/7:4?104,1503,665,229,0 ? "Orvuks" kutsusin neist esimest.
Ei tea, kust kinnitust saada...

[Katsa]

Selle pildi järgi ma küll kahtlen selles, et kõik need neli meesterahvast lihased vennad on. Esimene Henn on Hennu poeg. Järgmised on ka Hennu pojad, ent Hans on kellegi Hennu 1. poeg. Ma arvaksin, et järelikult mitte sama Hennu, kelle poeg on esimene Henn. Uh, keeruliseks läks see sõnastus, aga mõte on vist arusaadav?

[lkristiinal]

Nii minagi arvan... alguses paistis, et orvukene Henn (esimene neist nimekirjas) on minu eelisa poeg, kuid kõik märgid näitavad nüüd vastupidisele. Mul kaugelt sugulase isa oli teinud sugupuu ja oli samamoodi orvukese Hennu minu eelisa Hennu 1-seks pojaks kirjutanud... Jah, sugupuu oli ebakorrektne nagunii (puudulikud lapsed, valed sünniaastad jne.), kuid kui mul on õigus praegu, siis minu "kaugelt sugulane" polegi verekaudu suguluses... vähemasti mitte teadaolevate andmete põhjal, sest tema põlvneb just orvukesest Hennust.

Kutsun seda Hennu "orvukeseks", kuna ta kaotas ema varakult ja isa identiteet on hetkel ebaselge... Neil ju kõigil nii sarnased nimed, et kui seletama kellegile hakkad siis ei saa arugi, kes kelle isa-ema-poeg jne on

[Katsa]

Noh, mulle tundub, et isikuid on võimalik tuvastada küll.

Nahksepa Marguse sulane Henn abiellus 1808 juunis Koka Maiga, kes ilmselt oli Koka perenaine, eelmise peremehe vana Hindriku poja Hindreku naine ja kellel oli revisjonide järgi poeg Hindrik (või Henrich või misiganes kirjapilt kasutusel oli) ja tütred Mai ja Ann.

See, et naine oli mehest vanem, pole üldse oluline - kui talu oli jäänud peremeheta, siis lesestunud perenaine läks mehele sobivale vallalisele mehele, ja ega neid sobivaid ju jalaga segada ega valida eriti olnud (valikuvõimalus piirdus enamasti samas mõisapiirkonnas elavate vallaliste meestega, kelle hulka vähendas omakorda regulaarne nekrutiks võtmine). Sellised abielud olid nähtavasti ennekõike praktilistel kaalutlustel sõlmitud liidud.

Seega siis sellest Nahksepa talu Hennust sai Koka peremees Henn. See liikumine kajastub ka revisjonides ja sealt ilmneb, et too Henn oli Nahksepa peremehe Hennu poeg ja Nahksepa Hansu vend. Et ta abiellumise ajal on Nahksepa Marguse sulaseks märgitud, pole iseenesest ka üldse mitte kummaline - see Margus oli ju mujalt tulnud uus peremees? Nähtavasti oli Paistu pastoril kombeks kajastada kannetes pigem töösuhet kui sugulussuhet (Knecht vs. Stiefsohn). Selline sugupuu-uurimise seisukohalt täiesti masendav komme oli näiteks ka Viljandi, Halliste jt. selle kandi koguduste pastoritel.

Koka Hennul ja Mail sündis 1810 poeg Henn Saaga EAA.1286.2.8:191?1205,891,1034,117,0, Mai suri veebruaris 1811 Saaga EAA.1286.2.8:310?119,1622,675,59,0 ja juulis 1811 abiellus Koka Henn järgmise naise Eevaga Saaga EAA.1286.2.8:38?1208,853,776,112,0. Jällegi täiesti tavaline nähtus, et uus naine võeti paar kuud pärast eelmise surma - sest eelkõige vajadus tingis. Viimane kooslus kajastub ka revisjonides.

See, et too orvuke Henn on 1811 ja 1816 Hindriku vend, on iseenesest ju õige - mitte alati ei täpsustatud revisjonis seda "pool"- suhet. Tuleb arvestada seda, et revisjoni üleskirjutaja oli enamasti sakslasest asjamees, kes ei pruukinud sugugi mitte tunda neid, keda ta üles kirjutas. Seetõttu ei saa eeldada, et ta kõiki suhteid õigesti kajastas. Nähtavasti on hilisemad vastuolulised kanded revisjonides tingitud sellest, et 1811. a. on see orvuke Henn märgitud Hinriku pojaks, mis ilmselt ei ole õige - Hindrik oli ju surnud enne Hennu sündi.

Seega siis ma arvan, et see orvuke Henn on poolvend neile ülejäänud Hennu poegadele (emad on erinevad).

[lkristiinal]

Tänan Sind Katrin!