Assar kirjutas:Selline aruteluteema tekkis, et mida üldiselt arvatakse vallaslaste probleemist. Nimelt on sellistel juhtudel märgitud meetrikasse kindlasti ema ja mõnedel juhtudel ka, et isa olevat nimeliselt SEE.
Kui tõsiselt selliseid väiteid peaks võtma. Tihtilugu ei selgu seegi, kas ema isa ütles, kes lapse isa on, või kasutati selleks teisi "allikaid". Eks paljudel juhtudel oli emal ka sundseis, kellegi nime ju pead ütlema ... muidu arvatakse, et naine on päris ...
... niikuinii arvati. Mõnedel juhtudel ju tõesti ei tea emagi, kes on tema lapse isa, aga ärme nii keeruliseks asjaga läheme.
Kuidas olete sarnased olukorrad lahendanud? Kas sellised märkused isa kohta jätate oma koduses dokumendis kuhugi märkuste alla või aktsepteerite te seda kui fakti elik lähebki isana kirja ja uurite tolle mehe esivanemad kuni Põhjasõjani välja ja kui saab siis kaugemalegi.
Noh kõige kindlam meetod suguluse kindlakstegemiseks oleks siis DNA-testiga . Et kui on sünnitunnistusele kantud väidetav isa, siis järelikult peab olema aegu hiljem ka sarnaseid geene selle väidetava isa elusate sugulastega . Ma ei tea muidugi kuivõrd jabur see mõte bioloogilisest vaatepunktist lähtuvalt oleks . Arvatavasti tuleks siis mingilt kõige vanemalt sugulaselt DNA võtta, kes sellega nõus on ja on niiöelda puhtavereline ehk siis omab täiesti kindlaid suguvõsa tunnuseid nagu kotkanina jne . Ja kuivõrd usaldusväärne see test näiteks oleks kui uurida näiteks 150 aastat tagasi sündinud vallaslapse väidetavat isadust . Võtta kirjaliku loa alusel näiteks selle vallaslapse noorimalt lapselt DNA-proov, sest mitu põlvkonda edasi võib test juba mitte enam nii "puhas" olla .
Ega arvatavasti siin muid võimalusi polegi tõe selgitamiseks . On ju ka tänapäeval võõraid lapsi suvalistele meestele tahetud kaela määrida, alimentide pärast, mida mingi võõras mees siis maksma peaks . Nii et siin võib ju nämmutada lõputult, et kuidas ikka peaks ja keda uskuda, kas isa,ema või külarahvast . Isegi võib ju sedasi olla, et osad vabameelsemad kirikuõpetajad panidki andmetesse kirja selle, kelle peale ema näitas ning peale ema südametunnistuse vanasti ju muid tõe jaluleseadmise võimalusi tegelikult ju polnudki . On ju ka tänapäeval isasid, kes ei taha omaks võtta , et temal on lapsi väljaspool abielu ning neile nii juriidilise kui bioloogilise põlvnemise alusel alimente maksta .
Muidu seda teemat võimegi lõputult nämmutama jääda, sest kindlasti võis olla pastoreid, kes karmilt kõik lastega tüdrukud litsideks tembeldas ning isegi kui lapse isa oli tõepoolest see, kelle peale ema näitas ja isa omaks ei võtnud, siis võidi sinna kirikraamatusse kirjutada ükskõik mida . Nii et kõik, mis personaalraamatus kirjutatakse ei pruugi alati tõsi olla, kuigi seda on ka äärmiselt raske hinnata kui suur osa nendes raamatutes kirjutatu vale on . Sisuliselt oli ju naise sõna mehe sõna vastu .
.