Kas 18 sajandi keskel läks perekonnanimi abielludes ka naisele ja lastele edasi kui tegemist lihtrahva seast pärit isikutega? Ja kui lastele perekonnanimi edasi läks, kas neid hakati siis näiteks täisealisena perekonnanimega nimetama (või ainult poegi?)
Endal suguvõsas 2 sellist juhtu, kus umbes 18saj keskpaigas naised abiellusid mehega, kel oli juba perekonnanimi (üks kõrtsmiku poeg, ise sulane, sel juhul oletan, et tema isal oli perekonnanimi; teine kangur).
Perekonnanimega naisel, kes abiellus talupojaga, tundub et kadus ära nii perekonnanimi kui ka muutus saksapärane eesnimi Mariks või Madliks.
Perekonnanimedest 18.sajandil
Re: Perekonnanimedest 18.sajandil
Perekonnanimed olid vabadel inimestel ja nad kandusid põlvest põlve edasi nii nagu nimed ikka. Kui vaba naine abiellus pärisorjaga, siis edaspidises elus oli ta perekonnanimeta mehe naine ja seega ise ka perekonnanimeta. Teistsuguseid juhtumeid pole mul seni ette tulnud.
Katrin H.
Re: Perekonnanimedest 18.sajandil
Tänud, panin just oma sugulasi Genisse kirja ja mõtlesin, kas panna naisele ja lastele ka isa perekonnanimi, nüüd siis tean.
Samas olen kohanud vanemates meetrikaraamatutes ka väljendit priiimees ja isegi priinaine, aga neil küll perekonnanime polnud. Kui priinaine abiellus pärisorjaga, kas ta kaotas siis oma prii staatuse?
Samas olen kohanud vanemates meetrikaraamatutes ka väljendit priiimees ja isegi priinaine, aga neil küll perekonnanime polnud. Kui priinaine abiellus pärisorjaga, kas ta kaotas siis oma prii staatuse?
Re: Perekonnanimedest 18.sajandil
Osadel vabadel polnudki mingil ajal perekonnanime. Minu ühed esivanemad said vabaks nii umbes 1750 paiku ja kirikuraamatutes on nad järgmised 60-70 aastat kirjas ilma perekonnanimeta, see tekib alles kolmandas põlves 19. saj. algupoolel.
Olen neid mööda hingeloendeid taga ajades lapanud läbi vabade inimeste nimekirju ja on jäänud selline mulje, et perekonnanimed hakkasid tekkima vabaks lastud talupoegadele millalgi siis, kui 19. saj alguses kirjutati nad massiliselt ümber linnade, eelkõige Tallinna hingekirja (vähemalt Eestimaa kubermangus see nii toimus). Enamasti moodustati see nö. perekonnanimi isanimest lõpuga -son või -sohn. Perekonnanimed olid olemas kindlasti neil vabades, kes põlvnesid sakslastest, rootslastest jne.
Ma ei oska päris täpselt öelda vaba naise staatuse kohta pärast abiellumist pärisorjaga. Lapsed olid neil üpris kindlasti pärisorjad. Ent kas ka naine - kas ta muutus mõisniku omandiks, kas teda võis osta-müüa-vahetada, kas tema suhtes kehtis kodukariõigus, kas ta võis lesestudes vabalt lahkuda?
Mul on suguvõsas paar näidet, kus vaba naine abiellub pärisorjaga. Ühel juhul on nii, et nende poeg saab perekonnanimede andmise käigus endale perekonnanime, ühtlasi kirjutatakse ta koos emaga ümber Tallinna vabade hulka. Pärisorjast isa on selleks ajaks surnud. See juhtub küll juba siis, kui pärisorjus niikuinii vähemalt seaduste alusel kaotatud on. Teine juhtum on selline, kus vaba mees võtab pärisorjast vallaslastega naise. Need vallaslapsed muutuvad seeläbi ka vabade inimeste hulka kuuluvateks. Ei ole mingit teavet selle kohta, et need lapsed oleksid tolle vaba mehe tehtud.
Olen neid mööda hingeloendeid taga ajades lapanud läbi vabade inimeste nimekirju ja on jäänud selline mulje, et perekonnanimed hakkasid tekkima vabaks lastud talupoegadele millalgi siis, kui 19. saj alguses kirjutati nad massiliselt ümber linnade, eelkõige Tallinna hingekirja (vähemalt Eestimaa kubermangus see nii toimus). Enamasti moodustati see nö. perekonnanimi isanimest lõpuga -son või -sohn. Perekonnanimed olid olemas kindlasti neil vabades, kes põlvnesid sakslastest, rootslastest jne.
Ma ei oska päris täpselt öelda vaba naise staatuse kohta pärast abiellumist pärisorjaga. Lapsed olid neil üpris kindlasti pärisorjad. Ent kas ka naine - kas ta muutus mõisniku omandiks, kas teda võis osta-müüa-vahetada, kas tema suhtes kehtis kodukariõigus, kas ta võis lesestudes vabalt lahkuda?
Mul on suguvõsas paar näidet, kus vaba naine abiellub pärisorjaga. Ühel juhul on nii, et nende poeg saab perekonnanimede andmise käigus endale perekonnanime, ühtlasi kirjutatakse ta koos emaga ümber Tallinna vabade hulka. Pärisorjast isa on selleks ajaks surnud. See juhtub küll juba siis, kui pärisorjus niikuinii vähemalt seaduste alusel kaotatud on. Teine juhtum on selline, kus vaba mees võtab pärisorjast vallaslastega naise. Need vallaslapsed muutuvad seeläbi ka vabade inimeste hulka kuuluvateks. Ei ole mingit teavet selle kohta, et need lapsed oleksid tolle vaba mehe tehtud.
Katrin H.