Aurik "ESTONIA"

Meremehed, laevnikud
Vasta
vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Aurik "ESTONIA"

Postitus Postitas vibu11 »

Siia siis hakkaks kribama aurik "Estonia" kohta käivat materjali.
Aurik Estonia sõitis kolmekümnendate aastate lõpus viimase laevana Tallinna-Stockholmi liinil.
Tallinna ja Riia vahet käis samal ajal aurik Eestimaa.

Ajalugu:
KONG GUDROD 1910 Det Nordenfjeldske
SS Kong Kudrod ehitati 1910 ja ta hakkas tegema reisi- ja kaubavedusid marsruudil Hamburg-Soome.
1920 liikus Oslo ja Ida-Norra kandis. Aasta lõpuks oli vaja asendada SS Haakan Athelstadi tema reisidel ja Gong Gudrod valiti teda asendama.
Alates 1929-1935 oli laev enam-vähem püsivalt reservlaevaks.

Pilt
Foto pärit oletatavasti aastast 1918


Pilt
Foto aastast 1930 laev sama nime all


Pilt
postkaardi võib soetada- http://vintage-postcardshop.com/


Aastal 1936 Müüdi Eestisse.
ESTONIA 1936 Parnu Laeva
Pilt

MONKEDAMM 1954 S.Stein
OVERBECK 1963 Lubeck Line
BOOM 1967 F.Carron
EFTYCHIA 1968 G.Tzortzis et al
PHAEDRA 1970 G.Tzortzis et al
edasi teadmata



POSTIMEES
30.04.1936
Uus reisjatelaev "Estonia" algab ühendusepidamist.
Mai keskpaiku alustab ühendusepidamist Tallinna-Stockholmi liinil Eesti uus reisijatelaev. Laev sõidab Tallinnast välja kolmapäeval kell 16 ja Stockholmist laupäeval kell 13. Alates juunikuust peab laev samal liinil ühendust kaks korda nädalas: Tallinnast igal esmaspäeval ja neljapäeval kell 16 ja Stockholmist igal kolmapäeval ja laupäeval kell 13.
Sõiduhind (söögita) on:
I klass- 35 kr.
II klass- 25 kr.
III klass- 20 kr
vahetekk- 15 kr
tekk- 10 kr.

Ühendust Tallinn-Stockholmi liinil jätkab ka samale laevaseltsile kuuluv "Kalevipoeg", ja nimelt kord nädalas.
Pilt
fotol KALEVIPOEG
"Kalevipoeg" sõidab Tallinnast välja igal laupäeval kell 16 ja Stockholmist mais kolmapäeviti kell 19 ja alates juunist neljapäeviti kell 12.
Sõiduhind:
I klass- 30 kr.
II klass- 20 kr.
tekk- 10 kr.



POSTIMEES
27.05.1936
Proovisõit Tallinna reidil. Laev mahutab 250 reisijat ja kaupa.

Juba aasta keskel ei suurnud Stockholm-Tallinna laevaliinil sõitev laev "Kalevipoeg" täita tõusvaid nõudmisi. Laevaselt oli sunnitud endale muretsema uue laeva. Leiti kohane laev, nimega "Estonia", mis osteti meie ametivõimude soovil ühelt Norra laevaseltsilt. See laev, mis ehitatud Trondheimis 1910, pidas omal ajal ühendust Norra põhjasadamate vahel, on varustatud jäätugevdustehaja võib nii ühendust pidada ka talvel. Laev on kaks korda suurem, kui endine laev ja kõigile eestlasile tuntud "Kalevipoeg". Laev on nii kiire, et katab Tallinn-Stokholmi vaheosa 19-20 tunniga. Laevaliini omanikud, arvestades liiklemise nõudeid ja solmas pidades endise liinilaeva "Kalevipoja" puuduseid, otsustasid ostetud laeva ümber ehitada uuemaaja nõuete kohaselt. Ümberehitus läks maksma 30 000 krooni, mille saavutuseks oli aga, et laeval on 20 I klassi kabiini- 39 kohta, 10 II klassi kabiini- 36 kohta ja 2 III klassi kabiini- 22 kohta. Vahetekil on 70 kohta ja tekil 80-90 kohta, nii et laev võib mahutada 250 reisijat, kuna endised laevad, nagu "Kalevipoeg", võisid mahutada ainult 150 reisijat.

Peale selle on laeval veel söögisaal, kohvik-restoran, daamide ja suitsetamise salongid ning baar ja einelaua ruum III klassile ja vahetekile. Kõik ümberehitused, mis ette võetud laeva juures, on teostatud kodumaa tööjõududega ja kodumaa materjaliga. Viimaseks on enamasti tarvitatud AS Lutheri vineeri. Uudisena ja esmakordsena meie liinilaevadel on raadiotelefoni ühenduse seadeldis, mis võimaldab igal reisijal igal ajal ühendusse astuda telefoni teel omaste ja tuttavatega. Kahjuks peab see sündima ainult Soome raadiojaama kaudu, kuna meie oma telefonikorraldus ei ole suutnud veel sedavõrd ajanõuetega kaasa sammuda.

Uus laev ei ole ette nähtud mitte ainult liinilaevana, vaid ka kaubalaevana, sest ta võib võtta kaasa kuni 1000 tonni kaupa.

Teisipäeval korraldati Pärnu laevaühisuse "Schmidt & Co." poolt ajakirjanduse ja ametivõimude esindajatele laevaga tutvumiseks sõit Tallinna reidil, et demonstreerida laeva merekõlbulikkust, mis juba paika pidanud mitmekordsetel Tallinn-Stockholmi sõitudel. Tallinn-Stochkolmi liin uue laeva omamisega on võitnud välismaalaste, eriti aga rootslaste silmis suure poolehoiu, eriti oma hea seadeldise ja meeskonna ning teenijaskonna vastutulelikkuse poolest.

Laeva, mille omanikuks on Pärnu laevaselt, juhib
kapten Gehhardt, endine Eesti mereväe ohvitser, Eesti vabadusristi kavaler, kes muuseas põlvneb vana balti kunstniku Gehhardtite perekonnast.

Uus laev tahab ennast rakendada mitte niivõrd reisiveo teenistusse, kui just Eesti-Rootsi vahelise turismi ja vastatsikuse tutvunemise teenistusse. "Estonia" on õieti pioneer meie laevaliikluse alal, ja kuna laevameeste arvates tulevik kuulub just kindlatele laevaliinidele, siis võib arvata, et kogemused, mida annab uus Eesti laev, võivad kasuks tulla kogu meie laevandusele.


POSTIMEES
26.03.1936
Rootsi ja Balti riikide vaheline turism elavamaks. ETA. Stokhomist, 26.märtsil. Teisipäeva õhtul siin peetud Balti riikide aktusel Rootsi riigiarhivaar Curman märkis oma kõnes muuseas, et Rootsi ja Balti riikide vahelised suhted arenesid möödunud aastal normaalselt. Seejuures tähendas Curman, et Rootsi-Eesti vaheline turistide liiklemine on möödunud aastal rekordiline. Eestit külastas 2500 rootslast. Käesoleval aastal muutub ühendus Stokholmi jaTallinna vahel veelgi paremaks, kuna sellel liinil hakkab ühendust pidama uus aurik "Estonia".



Päevaleht
12.12.1939

Laupäeval kell 4 p.l lahkus Tallinna sadamast 186 reisijaga pardal Pärnu laevaärile kuuluv reisijateaurik "Estonia", et sõita Stockholmi.
Reisikava kohaselt pidi laev jõudma Rootsi vetesse pähapäeva hommikupoole ja Stockholmi kella 12 paiku päeval. Laevalt, mil olid raadio saate- ja vastuvõtuseadeldised, ei saabunud mingit teadet sihtsadamasse jõudmise kohta. Samuti ka Rootsi merevõimud ei teadnud midagi avaldada laeva saatusest merel.
Laupäeva õhtul oli "Estonia" raadioühenduses meie raadiojaamadega ja teatas, et jätkab sõitu. Sellest ajast kuni eile õhtuni polnud saadud laevast mingit elumärki, vaatamata sellele, et morsejaamad ja riigi ringhäälingu saatejaamad püüdsid korduvalt laevaga ühendusse astuda.
....
Lõppeks eile õhtul saabus teade, et pühapäeval kella 12 paiku lõunal on "Estoniat" nähtud Gotlandi läheduses asetseva väikese saare Gotska Sandoni juures sõitmas kursiga lõunasse. Kuna laev raadiokutsele ei vastanud ja polnud selle läheduses märgata ka ühtki sõjalaeva, siis arvati Rootsis, et laevale on asunud Saksa priisimeeskond, kelle käsutuses oli ka laeva raadioseadeldis. Seetõttu polnud ka "Estonial" võimalust anda mingit teadet teda tabanud saatusest.
......
"Estonia" pardale asus Tallinna sadamas 186 reisijat, neist poolakaid 110, kelle reisueesmärgiks oli Stockholm. Viimased asusid teele Kaunasest, kust transiitreisijatena olid hankinud enestele piletid sõiduks läbi Läti ja Eesti. Peale mainitute leidus reisijaskonna hulgas ka rootslasi ja lätlasi, samuti ka üks soomlane ning terve rida eestlasi.

Nii algasid laupäeval laevaga reisi:
TANNER, Felix (A.S Tartu Panga direktor)
HANSEN, Theodor ("Port-Kunda" sirektor)
PÄRLI, Edgar (Stockholmi Eesti saatkonna sekretär)
KÜTTIS, Nikolai (endine suusasportlane ja metsatööstuse ametnik)
RÄTSEP, Ilmar (12a)
RÄTSEP, Olaf (14a. Mõlemad Ameerikas elutseva eestlasest-kunstniku Hilda Rätsep-Nymani pojad, kes käisid Tallinnas Tõrvand-Tellmani inglise kolledzhis ja kellede Ameerikasse tagasisaatmist nõudis nüüd nende ema)
RAUD, Villibald (Kaubandusatašee Londonis. Temale oli varutud laevale koht, aga viimasel hetkel pidi sõidust loobuma ettetulnud takistuse tõttu)
KIMBERG (laeval 4 liikmeline perekond)
hr. LAANE
hr. PALTSER
mag. ADOLFSON
hr. BISBING

ENGELBERG (meremees)
KLIPPBERG (meremees)
TREIKELDER (laevaomanik)
hr. GARBARINI (arvatavasti itaallane)
PILLMANN

Peale nimetatute algasid "Estoniaga" veel oma reisi välisvetes seisvatele Eesti laevadele Tallinnast pealemunsterdatu laevapersonaalid:

Aurik (SS) VEGA
(hiljem jäljetult kadunud)

I tüürimees
SCHMUUL, Hans

II tüürimees
SCHMUUL, August

III tüürimees
IRDT, Andres

I mehaanik
SCHÖNBERG, Artur

assistent
LILIENTHAL, Karl

madrused
BRIHDIN, Karl
ALBO, Eduard


laevapoisid
MURUVEE, Mihkel
KUBITS, Martin


kokk
ÕIGLAS, Ruth

kütja
SCHULMAN, Issia



Aurik (SS) MARE meeskond
(langes Norra vallutamisel sakslaste kätte. Mis hiljem juhtus, pole teda)

I mehaanik
BARLO, Alfred

II mehaanik
RAND, Andres

laevapoiss
LAIDVEE, August

kütjad
GOLD, Elmar
SAAVO, Enn
TAMM, Anton
RAA, Elmar


kokk
KELPING, Ernst

madrused
SIGUS, Peeter
JENSON, Aleksei


kajutiteenija
MALTON, Ludvig


Aurik ARGOSE meeskond:

II mehaanik
PRUUL, August

II tüürimees
BAUM, Georgi

assistent
VILLEMI, Billu

madrus
BERG, Ulrich

tekipoiss
SIMSON, Ahto



Aurik MARGO meeskond

kapten
GILDEMANN, Herbert

trümmer
KAELEP, Augustin

tekipoiss
SUTT, Taavet



Aurik KERI meeskond

II tüürimees
JALAJA, Aleksander

tekipoiss
JÄRVESTE, Robert


Aurik MARVI peale sõitis
kokk
LESS, Marie

Aurik ANU peale
kajutiteenija
JOOST, Dorothea

aurik NAISSAARE peale
madrus
PILLMANN, Mart

Panama aurik JENNY peale
madrus
KUUS, Voldemar


Panama auriku GUNNY peale sõitis peaaegu terve meeskond:

I tüürimees
MÕTTUS, Arseni

masinamees
KOLK, Jaan

madrused
KAUS, Hindrik
JÜRGENSON, August
MÄLL; Johannes


tekipoisid
AARMANN, Felix
LILLEMÄGI, Eduard


kütjad
MEINDOK, Paul
TÄNAV, Orest
VILIDO, Viktor


trümmer
TEDREKEN, Johannes

kokk
LANGE, Ernst


Reisiaurik "Estonia" juhtkonda ja meeskonda kuulusid:

kapten
YLLO, Johannes

I tüürimees
LOOTSMANN, Karl

II tüürimees
PONN, Herman

I mehaanik
SUURMANN, Jakob

II mehaanik
TIIDT, Felix

III mehaanik
PÕLD, Aleksander

raadiotelegrafist
PEKKER, Jaan

madrused
PAOMEES; Anton
PÄRN, Julius
SÕEL, Juonas
LOSSMANN, Alfred
KAEV, Johannes
VÄHI, Herbert
SOOSALU, Raivo


puusepad
TOON, August
KIIL, Benjamin


kütjad
LUIK, Hain
LING, Johannes
SAAR, Johannes


ökonom
LOORBERG, Elisabeth

kokad
KRUUSMANN, Alide
JEVGENJEV, Mihhail


kokaabi
JEVGENJEV, Linda

kelnerid
ADRIKORD, Antonia
SIEGER, Viktor
TAMM, Raimund
KOOR, Melanja


kajutiteenijad ja käägipersonal
LÄNEBACH, Marta
RANNU, Hilda
PERTEL, Linda
MÄTTIK, Nadezda
LUTHER, Erna
KATVEL, Helmi




POSTIMEES
14.12.1939
"Estonia" on Swinemündes.
Eesti saatkonna telegramm Välisministeeriumile.
Astuti samme laeva kinnipidamise põhjuste selgitamiseks.


Välisministeeriumile saabus eile meie Berliini saatkonnale telegramm, milles teatatakse, et aurik "Estonia" asub Swinemünde" sadamas. kahesõnaline telegramm kinnitab juba varemalt eraviisiliselt saabunud teateid ja võtab aluse kuuldustelt, mis tekitasid muret laeva saatuse pärast.
Välisministeerumi väliskaubandus osakond asus telefoni teel ühendusse saatkonnaga lähema informatsiooni saamiseks. Nagu kuuldud, on saatkond juba astunud vajalikke samme Saksa võimude juures, et selgitada, mis põhjusel Eesti laev kinni peeti. ka on tehtud korraldused laeva reisijate heaolu eest hoolitsemiseks. Täna viibib Eesti peakonsul Treude Hamburgis, kus ta isiklikult asub korraldama "Estonia" vabastamise üritust.



POSTIMEES
07.02.1940
Eile õhtul kell 19.45 jõudis Tallinna sadamasse Thomas Clayhills Son laevakontori aurik "ESTONIA"

kapten
KRABO

juhtimisel. laev tuli Stockholmist ja tõi kaasa 20 reisijat, peamiselt meremehi, 167 kotti posti ning 138 tonni mitmesugust segakaupa.


ESTONIAGA jõudsid eile kodumaale

HALLIK, Linda
VIIN, Triin
JAROVSKY, Jakob
ALLIK, Teodor
LIIVAMÄGI, Paul
ELLIP, Ferdinand
VIILUP, Peter
CYLPHE, H
MÕTUS, Arseni
TREIAL, Elmar
ÜKSIK, Leander
TASSA, Agathe
SAAR, Richard-Oskar
KRIISK, Karl
PENTSOP, Friedrich
VENTA, Elmar
SAAR, Joosep
MALMRE, Eduard
VALDEMAR Voldemar-Helmut
LEIT, Maria
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;
sookas
Postitusi: 5
Liitunud: Teisipäev 29. Detsember 2009, 21:23:12
Status: Eemal

Re: Aurik "ESTONIA"

Postitus Postitas sookas »

Mida on teada nendest laevameeskonna liikmetest kes ei naasnud tagasi veebruaris 1940?Pean silmas Estonia madrust Herbert Vähit.
ruheline
Postitusi: 159
Liitunud: Pühapäev 08. Veebruar 2009, 12:14:02
Status: Eemal

Re: Aurik "ESTONIA"

Postitus Postitas ruheline »

Tere!

Otseselt ei tea madrus Herbert Vähi edasisest käekäigust, aga oletan, et ta võis end lasta munsterdada mõne neutraalse välisriigi lipu all sõitvale laevale - näiteks Rootsi, Panama vms. riigi lipu all sõitvale laevale. Taoline teenistuskoha vahetus eestlastest meremeeste seas oli eriti intensiivne 1941. aasta kevadsuvel. Meremeeste sihiteadlikud kohavahetused algasid vaikselt juba II maailmasõja eel, 1937...1938. aastatel , baaside lepingu sõlmimise paiku 1939. aastal ning nende arvukus kasvas laevade natsionaliseerimiste aegu 1940 suvel. Sellest teenistuskohtade vahetamisest teeb oma raamatus "Taastatud logiraamat" juttu ka Hamlet Tiits (nõukogude poolelt vaadatuna). Natsionaliseerimiste aegu katsuti oma laevu toimuvast protsessist eemale saada - seepärast hakkasid välisvetes viibivad endised Eesti laevad, millistel oli vähegi võimalust, end endise meeskonna koosseisuga võõrriikide lippude alla ümber registreerima, või müüdi kiiresti maha ja meeskonnad siirdusid muudele alustele. Suur osa meremeestest keeldus ka puhkenud II maailmasõja tingimustes merd edasi sõitmast ja nad vahetasid elukutset.
Simona K
Postitusi: 40
Liitunud: Reede 02. September 2011, 13:59:09
Asukoht: Pärnu
Status: Eemal

Re: Aurik "ESTONIA"

Postitus Postitas Simona K »

Reisilaev "Estonia" meeskond:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.3799.1.1837:543" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.3799.1.1837:544" onclick="window.open(this.href);return false;
Vasta

Mine “Merendus”