Talumaa ja selle hind esimesel Eesti iseseisvusajal

[eeve]

Tellisin arhiivist vanu dokumente vanavanaisa talukoha kohta.Vanavanaisa ostis Rüütelkonna möisast 30 h maad aastal 1936 ja see maksis 443 krooni ja 70 senti. Nüüd huvipärast tahaks teada , milline vöiks see rahaväärtus praeguses Eestis olla?!
Kuidas üldse oli tol ajal tavapärane,kas vöeti ka laenu vöi mitte? Kuidas teie suguvösas olid need asjad läinud?
Minu vanavanaisa laenu ei vötnud, mis mind tegelikult imestama pani, et kas siis kogus raha sukasäärde valmis?! Muidu elas ta seal talus oma sünnist saadik ja 1935 aastani oli selle maa rentnik.
Aitähh vastajatele!

[Silver123]

Tavaliselt võeti laenu nt. Eesti Maapangast, jõukamad ostsid vast kohe välja. Minu vana-vanaisa võttis samuti laenu Maapangast, laenata ei saanud, kuna kellelgi polnud suguvõsas nii palju raha. 1920-ndatel Valitsus toetas põllumeest rohkem ja anti kergemini laenu, et edendada põllumajandust. 1930. aastatel oli jällegi ettevõtluse ja tootmise arendamisel abiks ja põllumajandust toetati jällegi vähem.
Raha väärtuse kohta saaks ehk Eesti Pangast teavet.
Loodan, et väga mööda ei pannud.
Silver

[Silver123]

Lisaks veel hinnanäiteid 1932-1934:
1) petrooleum 12 senti/kg
2) leib 14-17 senti
3) lüpsilehm 40-80 kr
4) tööhobune 80-150 kr
5) kaer 8-10 senti/kg

Kuskilt olen nagu kuulnud, et väärtus oleks tänapäeval 1/10-le, aga ei anna pead selle eest. Võin vabalt eksida.

[fred.puss]

1930. aastate lõpu hinnad võib julgelt korrutada sajaga, et praegusega võrrelda. Kehtib palkade ja ka kinnisvara puhul. Tavaliste tarbekaupade tollaseid ja praeguseid hindu võrreldi just kas eelmises või üle-eelmises Eesti Ekspressis. Kes tahab, otsib ise lingi üles, küllap on see veebis ka olemas.

Kusjuures huvitav on see, et riik on meil selle ajaga võrreldes 10 korda paksemaks läinud (rääkides õhukesest ja paksust riigist). Nimelt tollane riigieelarve oli 1000 korda praegusest väiksem, muude asjade väärtus, nagu öeldud, 100 korda.

Muidu norimiseks - mina elan küll ka praegu esimeses Eesti Vabariigis. Vahepeal olid ju ainult okupatsioonid, riik on meil sama, mis 1918. a loodi, vahepeal ei ole teist loodud. Oli ainult esimene ja praegu on teine iseseisvusaeg.

[avagula]

Tagasivaatena natuke kaugemasse aega - kui talusid hakati päriseks müüma, siis anti talupoegadele laenu mõisnike krediitkassast. Paljude jaoks oli see vihma käest räästa alla sattumine - mõnikord tuli omanikuna ära anda rohkem, kui enne, ilma maad omamata.

[eeve]

Vabandust, ma mötlesin ikka ka seda esimest iseseisvus aega, ikka seda enne okupatsiooni aega.
Suured tänud vastajatele!

[andri.riid]

Toon näite talu ostmisest 1881. aastal.
hind 2796 rbl
200 rbl ettemaksuna
400 rbl peale tehingu sõlmimist
500 rbl Liivimaa krediidiseltsi poolt (see jäi võlana üles)
300 rbl iga viie aasta järel 1887 kuni 1902, kokku 1200
496 rbl aastal 1907

viimase osamakse tasumiseks võeti ühelt advokaadilt laenu 500 rbl.
Need võlgnevused (kokku 1000 rbl) olid veel tasumata aastal 1910 kui talu
läks isalt pojale. Pärast võeti veel juurde ja lõpuks tuli koht lihtsalt võlgade katteks
maha müüa.

Muidugi oli arvukalt edukamaid talupidajaid, aga pakun, et niiviisi järelmaksu ja laenude abiga ostmine oli üpris
tavaline ja jätkus ka edaspidi ning tõenäoliselt said mõisnikud inflatsiooniga kõvasti vastu pükse.

>mõnikord tuli omanikuna ära anda rohkem, kui enne, ilma maad omamata

Tänapäevane laenuga korteri ostja maksab ka tõenäoliselt suuremaid laenu- ja intressimakseid kui ennem üüri.
Mõte on ju milleski muus.

>Kusjuures huvitav on see, et riik on meil selle ajaga võrreldes 10 korda paksemaks läinud.

Siis ei makstud pensione; haiguste ravi ja koolihariduse eest tasumine olid ka ilmselt teistmoodi organiseeritud. Muidugi ka tarbiti vähem - aeti palju lihtsamalt läbi. Inimene vajas raha vähem, seega oli riigil ka vähem mida maksustada. Elustandardid ei ole võrreldavad.

[avagula]

"Mõnikord" all mõtlesin ma pigem seda, et kui olid järjest kehvad aastad, siis fikseeritud makstava summa tõttu ei jäänud omale söögikski.

[Andrus A]

30ndate lõpus oli ministri palk 400kr/kuus. Ühe tuttava ema oli hambatehnik, kes teenis ca 300kr/kuus. Minu vana-vanaisa oli meremees Inglise laeval ja teenis palka naelades. Tema saatis igas kuus koju keskmiselt 150krooni eesti naelasid kuus. Vanaisa väitel oli 100kr/kuus selline palk maal, millega täiesti vabalt ära elas. Ühe tuttava sõnul maksid tema vanemad nii tema, kui õe õpingute eest põhikoolis 30ndate lõpus kokku 50 kuni 60 kr/kuus.

[avagula]

Oli kunagi juhus, kus mees (hm, kui ma ei eksi, siis mu vanaonu) praalis kõrtsis, et läheb Tallinnasse ja võtab 100 krooni kaasa. Joomavennad otsustasid siis asja enda kasuks lahendada ja lasksid ta varitsusest maha. Kohtus selgus, et mehel oli taskus ainult 1 kroon olnud. Ju siis oli 100 krooni selline raha, mis kuriteole ajas. Oli edev poiss olnud, esimesena vallas omale mootorratta ostnud.

[Andrus A]

Üks ammu siit ilmast lahkunud tuttav rääkis suurest loteriivõidust, mis talle 30ndatel osaks oli saanud. Võiduks oli 10 000 senti. Selle raha eest ostis ta endale jalgratta (ei teagi, kas kasutatud või uue) ja jäi veel ülegi.

[mzk]

Just täna leidsin oma vanaisa maja kindlustuspoliisi, kus see oli 1932a hinnatud 500 kroonile, kindlustatud oli 300 krooni peale. See ilmselt ei sisaldanud maa väärtust. Kokkuvõttes võin arvata, et 1:1000 hind on võibolla natukene vähe, aga mitte ka oluliselt rohkem.

[fred.puss]

1932. a hinnad olid loomulikult midagi muud, kui 1939. a omad. Oli ju veel majanduskriisi lõpp. 1939. a kohta kehtib küll väga hästi 1:100.

Kindlustussumma muidugi on midagi muud, kui kinnistu väärtus. Maja ilma kinnistuta ju osta ei saa. Ma usun, et kuna kindlustussumma võis sõltuda hindamisväärtusest, siis võis ka viimane olla tegelikust madalam, et kindlustus üldse võimalik oleks (st tehti soodushind, vormistati asju tegelikust erinevalt, et kindlustusturg ikka elus püsiks).

[vellotou]

See järgnev on kopia ühest kohtuse esistatud dokumentist mis näitab mis mõned asjad maksid 1891 aastal.

Rehnung 11 IV 1891
Mis minul ****** *** käest pärida on

Kolm päeva on ***** Tori kohtus käimisega ära
wiwitanud ja kaks päeva Audru kohtus käimisega
see aeg on weski seisnud ja seega minule kahju teinud
iga päewas 1 rubla – 5 rub
3 lammast on sui minu maapeal karjatud 1 rub 80 kop
3 lammast on talwe 3 nädalad minu põhuga sõõdetud
5 kopik nõuan päewas iga lamba eest 3 rub 15 kop
7 wakka kartohwlid on minu maapeale tehtud 5 rub
2 ttla woid on minu käest laenatud 50 kop
402 toopi happut piima iga toop 2 kopik 8 rub 4 kop
Raha olen ***** ***** laenanud 3 rub 20 kop
3-4 toopi wiina olen ****** laenanud 38 kop

Summa 27 rub 7 kop
Peale selle on ********* minu käest saanud rohkeste
Kaks wakamaad heinamaad ja mõned peenrad
Kapsa maad
####### ########## X X X
Et ta kirjutada ei mõista ta tõmbas kohtu ees kolm risti