Nimede panemine, otsin sugulasi

[ebemann]

Selline pöhimötteline küsimus, ehk kellegi on rohkem kogemusi selles osas. Türi kihelkond, aga erinevad möisad ja möisaomanikud. Kui pere N°
pandi, kas need kehtisid siis ainult ühe möisa piires vöi kogu kihelkonna piires. Kui suures ulatuses vöin leida Pere N° 129 sugulasi? Ainult ühe möisa piires? Tervel Järvamaal vöi nii?
Talupojad olid ju liikuvad ja nei lapsi palju, kuidas neid leida? Kuidas nende sugulaste leidmisega on, kellel juba nimed olemas olid, aga ikkagi "nimetutega" suguluses olid?

Vöivad need 2 peret omavahel suguluses olla?

Pere N° on Wissovere külas
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2040,123,0

Pere N° on Väätsal
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1070,100,0

[maidu.leever]

Need numbrid kehtivad ainult mõisa piires. Kõik Kiidemain nimelised on selle mõisa piires N129. Teises mõisas on hoopis teine nimi N129.
Samas võisid ka sugulased saada erinevad perekonnanimed. Siis on ikka numbrid erinevad.
Antud juhul need kaks peret suguluses ei ole (vähemalt numbri järgi seda järeldada ei saa).

[ebemann]

Alumisel pildil 52 on kirjas Alexander Predik Sassa nagu krundi omanikuna ja allpool Mats Immer ja Mats Immeri weib Anna.
Mis suhetes nemad vöisid olla?
Alexander peaks olema sünnikirjade järgi 14 aastane poisike, ema nimi on Hansu tütar Hedwig Väätsalt, isanimeks on Friedrich ja poiss on unehelich.
Kas 14 aastane sai üldse peremees olla? Miks ta vöörasega koos elab? Teoreetiliselt peaks Alexandril ju mitmeid ödesi-vendi olema, neid pole kuskilt leida.
l Vana kaardi pealt vaadates tundus see krunt, ainult paljas pöllutükk olevat, vöib ju ka ainult pöllulapi omanik olla, nagu tänapäevalgi?
Vöiks see vöimalik olla, et ta elas ehk hoopiski isa ja emaga kuskil teises Eestimaa otsas ja omas pöllulappi kellegagi pooleks? Vöi ehk ostis isa oma pojale tüki pöldu "kahjutasuks".
Vöi peab arvama, kui krunt, siis oli majake ikka peal ja just need inimesed, kes kirjas on, elavad seal.

[Katsa]

Palun arvestage siiski ajaloolist tausta ka - 1835. a. polnud olemas veel mingeid krunte ja talude päriseks ostmine algas paarkümmend aastat hiljem. Vastuse sellele, kes see seltskond seal nimedepaneku raamatus on, saate 1834. a. revisjonist:
Saaga EAA.1864.2.VIII-158:89?229,810,1112,371,0

Tegemist on Mäeküla saunaga ja vabadikega selles saunas - seega pole juttu isegi mitte talust, rääkimata talu omanikust või krundist. Tol ajal oli selle maa omanik mõisnik, ja talupojad olid alles suhteliselt hiljuti muutunud mõisniku omandist vabadeks inimesteks. Väike meenutus meie rahva ajaloost siinkohal oleks ehk kasuks:

http://www.miksike.ee/docs/referaadid20 ... _liina.htm

Selles Mäeküla saunas elas saunik Jaan, kes suri 1821. a., kelle poegades Johann elab nüüd Väätsal majapidamises nr. 26, Karl võeti 1828. a. nekrutiks, ning kelle tütre Hedvigi vallaslaps Aleksander Predik elab selles saunas praegu koos praeguse sauniku Matsi ja tema naise Anniga. Miks just nende inimestega koos ja kas neil omavahel mingit sugulust on - siit ei selgu. Võib-olla on see Al. Predik lihtsalt karjapoisiks vmt. Mäeküla talus/saunas. Arvata ju võib, et teda niisama ei peetud, ikka mingit tööd ta seal tegi. Ja Hedwigi isa nimi on Mäeküla Jaan, mitte Hans. See on siingi parandatuna kirjas, kui hoolega vaadata:
Saaga EAA.1237.2.4:423?1709,259,215,54,0

[ebemann]

Katsa, südamest suurim tänu!
Kuna Hans oli tugevamalt kirjutatud, siis Jaani ei osanud isegi märgata ja Hansuga need 10 Hedwigit, mille sünnid välja otsisin, kuidagi ei passinud.
1834 aasta revisjonini ei olnud veel jöudnudki.
Teie abiga olen önneks nüüd sellest ummikust väljas!

lugupidamisega

[Katsa]

Olen aru saanud, et otsite selle Hedwigi peret?

1816. a. revisjoni ajal elab ta oma ema-isa-vendade juures samas Mäeküla saunas:
Saaga EAA.1864.2.VII-133:81?380,927,1942,193,0

1811. a. revisjoni ajal on isa Jaan koos poegadega samas saunas, kuid siit selgub, et ta tuli mõisast:
Saaga EAA.1864.2.VI-65:39?258,466,907,169,0

Mõisa all on tema kohta märkus siin (ta on mõisa Kletenkerl - aidamees ja ära sinna sauna läinud 1799):
Saaga EAA.1864.2.VI-65:22?271,276,770,84,0

1795. a. revisjonis on ta koos oma noore naise Mariga mõisa all, lapsi veel ei ole:
Saaga EAA.1864.2.V-55:156?1300,621,992,221,0

Jaan on olnud 1782. a. revisjoni ajal Peningi mõisa all, naine Mari on olnud Väätsa mõisa hajatalus nr. 16.

Hedvigi sünnikanne neile andmetele toetudes on üsna kergesti leitav – tal on olnud ka kaksikõde, nagu näha:
Saaga EAA.1237.2.4:47?92,586,1047,169,0

Jaan Peningi mõisa all 1795. a. revisjoni järgi:
Saaga EAA.1864.2.V-29:370?1221,870,705,125,0

Ja 1782. a. revisjoni järgi:
Saaga EAA.1864.2.IV-1:147?299,530,801,58,0

[ebemann]

Suurim tänu! Mu ema on ka kaksiklaps, teie abiga siis saime teada, kust see päritud on. Ma ei tea kas ma tohin veel tülitada, aga järgmine probleem on tema poja Alexander Sasßa nimega. Nagu aru olen saanud, sai Alexander omale 1835 aastal perekonnanime Sasßa. Ja hilisem kasutusel olev nimi on Soosß, Soost, Sost, Saks.
Nimi Soost on samuti onomastika andmeil 1835 aastal pandud nimi, aga hoopiski Virumaal, Kadrina khk.Tödva-Könnu kandis?
Kust see teine nimi tulla vöib?
Kas ehk teine perekonnanimi on vallasisalt saadud vöi Hedwigi abielu töttu? Uster nimel ei tohiks olla mingit sidet Soostiga. Selle all nimi Sohst, keda sealt siiski söjaväkke ei vöetud, Rakveres?
1842 aastastl läheb ta Väätsalt söjaväkke:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1126,92,0

samal ajal Rakvere kandis ja isanimega Ferdinand (äkki kirjutamise viga):
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1070,112,0

aisi andmetel:
Sõjavägede Staap > Sõjavägede Staabi kantselei > 17. Ohvitseride teenistust... > Uster, Aleksander - Friedr... ?
Leidandmed ERA.495.1.284
Pealkiri Uster, Aleksander - Friedrich Jaani p


Siin ta esimene abielu lahutatud Liisa Kleinbergiga Mexhoffist, nimi Sost (ja on majaperemees Tallinnas?)
Küsimus,kuidas saab 21 aastane saunikust pärit noormees majaperemeheks? Vöi on möeldud ainult eluaset Tallinnas.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA. ... 1904,596,0

Soosß, Alexander unter Leetz geboren.Leetse alt pole midagi leidnud ja kaldun arvama, et kirikuöpetja kuulis ehk valesti.
Eriala Hornist-pasunapuhuja, vöi meie möistes laeval sidemees, sel ajal, kui just söjaväemuusik ei olnud.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 05,350,-90

Siin on kogu pere Soost, pärast söjaväeteenistuse löppemist nähtavasti.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1790,408,0

1 laps Friedrich
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA. ... 1663,275,0

2 laps, Julius Johannes
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA. ... 1724,270,0

3 laps, Alexander Ferdinand
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA. ... 2210,223,0

4 laps, Elwine Elisabethi sündimine, nimega Soost
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA. ... 2100,298,0

Sama, Alexandri tütar, minu vanaema, abiellumine, nimeks Sasß
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 4,666,96,0

Abiellumine 2 naisega - Liso Blaubergiga, kus ilusti tema mölemad perekonnanimed kirjas on
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1722,578,0
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,759,144,0

siin jälle Leno Blauberg + 3 naine Ann Erstling
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1790,408,0

See nimekiri sai väga pikk, aga äkki oskaksite möne vea ära parandada.

Ette tänades ja suure lugupidamisega

[Katsa]

See on Teil segamini nagu puder ja kapsad ju.

Sassa ja Soost on kaks erinevat nime, mis pandi - üks Väätsal Järvamaal, teine Kõnnus Virumaal. Ärge laske ennast neist Virumaa Soostidest segada, see on täiesti erinev perekond, kellel pole Teiega arvatavasti mingit pistmist. Ja veel vähem on pistmist selle Usteriga - see on lihtsalt suvaline noormees Virumaalt, kellel oli õnnetus samuti nekrutiks valitud olla. Nagu ka Teie osutatud Aleksander Ferdinand Sohst Rakverest Virumaalt. Teie Aleksander Friedrichipoeg Sassa on sama leheküljel allpool, kenasti Väätsa mõisast Järvamaalt nagu olema peab - pole ta kuhugi Rakverre sattunud:
Saaga EAA.178.1.3819:8?64,1454,1136,64,0

Esimene abielu - aga kust te võtate, et ta on majaperemees? Ma ei leia ühtki viidet sellele. Tema Wohnort on Reval, aga see ei tähenda kaugelti, et ta omab kinnisvara Reval-is. Seal on kirjas, et ta on Hornist - nagu ka kirikutähel, millega ta Paidesse tuleb. Seega soldat. Et Tallinna kirikuõpetaja kirjutab Waetz asemel Leetz, on täiesti võimalik eksitus. Üks Tallinna pastor on tõenäoliselt palju rohkem kuulnud ja kokku puutunud inimestega Leetsest kui Väätsast.

Ma ei oska öelda, miks Sassast saab lõpuks Soost koos vahepealsete variantidega. Kuid üldiselt ei ole mingi haruldus, et nimed pärast nimedepanekut veel mitu muutust läbi tegid. Minu omagi suguvõsas mitu juhtu, kus esialgsest 1835. a (või Liivimaal 1826. a.) pandud nimest saab aja jooksul mingi tuletis.

Teie Sassale pakun ühe teooria - Al. Sassa oli lapseohtu poiss võõras peres, kui talle nimi pandi. Oletan, et kuna ta nimi oli Aleksander, siis külas hüüti teda Sassiks või Sassaks - ja nimede üleskirjutaja niiviisi poisile perenime valiski. Võimalik, et täiskasvanuna tahtis Aleksander vabaneda poisipõlve hüüdnimest, mis nüüd oli saanud ta perekonnanimeks ja hakkas kasutama Soss/Soost jne. hääldust/varianti. Ja seepärast ongi hiljem kiriku personaalraamatutes kirjas Aleksander Soost, genannt Sass.

Kuidas asjad tegelikult olid - kes seda enam teab...

[ebemann]

Suurim tänu, Katsa, köigi seletuste eest!
Suurte otsimiste tulemusena ei saa ma hästi klaariks, nende erinevate ja vastukäivate vanuste suhtes. Ei tohi vist eriti palju sellel tähelepanu pöörata. Ise arvan, et sünnid ja surma kuupäevad on vist siiski köige öigemad, muu vahepealne köigub vist inimese välise vaatluse tulemusel?
Hedwig on ju sündinud 25.06.1797.
Nüüd leidsin ühe Hedwigi abielu 1829 aastast, kus kirjas, et on ainult 28 aastane!
Siin on ühtteist kirjas, mida täiesti välja lugeda ei oska ja paluksin abi.
Aru saan, et abiellub 30 aastase Jacob Hansuga, xxx? Paide invaliidide commandopunktis.
Hedwig 28a., surnud Mäkülla Jaani tütar Väätsalt, edasist ei saa enam aru, oletan ainult et ehk oli see ta eelmine mees?( Wäljavahi Tönno Väätsalt)?

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1220,233,0

Lugupidamisega

[ebemann]

Eespool oli kirjas, et Jaan on 1821 surnud, seega peaks ca. 55aastane olema.

Siin paistab mingi önnetu juhtum olevat, kahjuks ei oska välja lugeda, milles asi ja kas see mulle sobiks, Jaani nimi on nagu keskel.
Paluks väga tölget.
Andmeid kontrollides, teisi sobivaid Jaane ei leidnud aastatest 1820-1823.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,877,176,0

Ette tänades

[Katsa]

Tolleaegsetes meetrikates, kui pandi kirja vanus, tuleb seda võtta kui umbkaudset. See abielukande ajal peaks Hedwig olema 32-aastane. Julgen väita, et 4 aastat eksimist on täiesti tavaline ja ilmselt on tegemist ikka selle "õige" Hedwigiga.

Jagob Hans tundub olevat "trummilöja" - mina loen igatahes nii välja.

Wäljawahhe Tönno on pruudipoolne tunnistaja laulatusel - Zeuge der Braut.

Mäeküla Jaani surmakanne see küll pole. Siin sureb hoopis 16-aastane Pärna Jüri poeg Hans Lõõlast (?). Tema sureb puuraiumisel saadud vigastuse tõttu, selle vigastuse tekitas samas talus elav Jaan.

Hingeloendis kirjasolev surma-aasta ei pruugi samuti olla kuigi täpne. Seega tuleks üle vaadata kõik aastad pärast eelmist hingeloendit, mil ta veel elus oli. Tõenäolisem on, et ta suri siiski küllalt palju aastaid enne järgmist, s. o. 1834. a. hingeloendit. Võimalik, et tegelik surmaaeg jääb perioodi, mille kohta Türi surmameetrikad puuduvad - nagu ma aru saan.

[ebemann]

Suurim tänu, Katsa. Otsin edasi!

[ebemann]

Mida see sulgudes söna vöi lühend tähendada vöiks?

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2,137,63,0


Tänu ette!

[Katsa]

"eksind" - Hedwig oli ju vallaslapsega naine.