Naisenimi kirillitsas

[teele.vaalma]

Juba väga mitmes kord tuleb ette üks naisenimi, mida ma ei suuda ühekski minule tuntud vene ega eesti nimeks pidada.
Saaga EAA.1934.1.39:154

Isik nr 346. Ja äkki keegi suudab tõlkida ära, mis on tema nime järele paremale heledamalt kirjutatud?

Tänan ette.

[Katsa]

Mina loen välja Marva. Samasugust krõnkat on see kirjutaja kasutanud mujalgi tekstis v-tähena. Kuigi see kõlab kahtlaselt, sarnaseim vene naisenimi oleks Mavra. Tahapoole on kirjutatud "вышла замуж за" - läks mehele Jaan Tammele.

[teele.vaalma]

Aitäh. Ma kahtlustasin ka Marvat, aga ei julgenud uskuda. Mis selle eesti vaste võiks küll olla?

[Kadri102]

Ma ei ole küll mingi asjatundja, kuid mulle tundub, et seda krõnksu küll v-tähena ei loeks, sest igalpool on vene v korralikult välja kirjutatud. Pakuks nimeks äkki hoopis Marfa? Olen nagu sellist nime kuulnud. Kaadris 144 nr 78 on samasugune nimi. Kahjuks ei leidnud sealt, kuidas näiteks Timofei oleks kirjutatud, et konkse võrrelda. Tervitustega Kadri

[teele.vaalma]

Saaga EAA.1934.1.39:158
13. mehe nimes on sarnane täht suurtähena. Foma? Ja kui Marfa, siis eesti vaste oleks Marta?

[Assar]

Saaga EAA.1934.1.39:158
13. mehe nimes on sarnane täht suurtähena. Foma? Ja kui Marfa, siis eesti vaste oleks Marta?

See on põhimõtteliselt F täht. Kui täpne olla, siis sellist tähte vene keeles enam üldse polegi. Hääldus sarnane kui F, omal ajal kasutati seda peaasjalikult kreeka keelest laenatud sõnades. Kirjapilt on nagu O, mida läbib horisontaalne kriips. F läbib vertikaalne kriips.

Kui inimene on omab ortodokset konfessiooni ja on ristitud Marfa´ks, siis eesti keele vaste sellele nimele oleks Marfa.

Kui inimene omab nt. luterlikku konfessiooni, aga vene keelsed ürikud mainivad teda kui Marfat. Siis võib püstitada hüpoteesi, et ilmselt on ta luteri kirikus siiski Marta-nimeline. Seda väita saab aga ainult pärast seda, kui me leiame luteri kirikust tema sünnikande. Sinnani peamegi teda Marfaks kutsuma, sest vastupidiseid andmeid meil ju pole. Pealegi tihtilugu võib esineda ka hoopis keerulisemaid ja kohati kummalisi nimemoondamisi - kõigeks tuleb valmis olla.
Aga Martaks saame kutsuda isikut alles siis, kui meil on võimalik viidata dokumendile, kus seda inimest just täpselt nõnda kutsutakse.

Põhjendamatu nimede muutmine genealoogias ei ole hea toon. Võib olla inimene oli tõsiuskne ortodoks. Kui me tema eesnime ära muudame (st. tema identideedi), arvan ma, et tapoleks meile tänulik!

[Uku.Velbri]

See on põhimõtteliselt F täht. Kui täpne olla, siis sellist tähte vene keeles enam üldse polegi. Hääldus sarnane kui F, omal ajal kasutati seda peaasjalikult kreeka keelest laenatud sõnades. Kirjapilt on nagu O, mida läbib horisontaalne kriips.

Läbitõmmatud O peaks ikka tänapäevani slaavi F-i tähistama .

[Assar]

See on põhimõtteliselt F täht. Kui täpne olla, siis sellist tähte vene keeles enam üldse polegi. Hääldus sarnane kui F, omal ajal kasutati seda peaasjalikult kreeka keelest laenatud sõnades. Kirjapilt on nagu O, mida läbib horisontaalne kriips.

Läbitõmmatud O peaks ikka tänapäevani slaavi F-i tähistama .

Vaatasin igaks juhuks ühest 1904 aasta sõnaraamatust järele. Tänaseni säilinud F oli siis alfabeedi 21 täht ja see kadunuke oli 34 täht. Mis ka tollel viidatud lehel kirjas oli. "Foma"

Sa viitad ka teadlikult valikuliselt või. Miks sa minu teksti lõpus

F läbib vertikaalne kriips.

... välja jätsid?

[Uku.Velbri]

Vabanda, Assar, ma ei saa ise ka enam selgust, mida öelda võtsin. 11tundi järjest pildiakna taga on vist pisut liig ikka ja nii need apsud mõtlemisse tekivad .

[ainopaul]

Selle tähe nimi on fitaa ja see võeti kasutuselt 1917-18, lisaks olid veel täpiga i ja "mähkisnakki" meenutav jätt.
Tahaksingi küsida , et kuidas oleks õige kirjutada nime R?pkovskaja , kui küsimärk on "jätt" ?

[Assar]

Selle tähe nimi on fitaa ja see võeti kasutuselt 1917-18, lisaks olid veel täpiga i ja "mähkisnakki" meenutav jätt.
Tahaksingi küsida , et kuidas oleks õige kirjutada nime R?pkovskaja , kui küsimärk on "jätt" ?

See täht pidi kindlasti varem kasutusele olema võetud kui mul õnnestus see leida 1904 aasta Jurkatamme sõnaraamatust.

Kõige vanem sõnaraamat, mille oma riiulilt leian on aastast 1879 Pavlovski vene-saksa sõnaraamatu teine trükk. Ka selles on see täht juba olemas. Tuleb kohe pärast ja´d.

Kirjutamise osas ei oska midagi soovitada. Kui arvutiga kirjutada, siis ilmselt peaks uurima, kas on kusagilt võimalik hankida font, mis sisaldab vanavene kirja tähti. Ise kui arhiivst midagi ärakirjutanud olen olen võõrad tähed joonistanud (mitte kirjutanud) lihtsalt maha.

Muide selle jätiga on veel suht sarnane ka tvjordõisnakk. Ma ausalt öeldes ei teagi, mis mõju hääldusele see jätt andis. Äkki keegi teab öelda.

[ainopaul]

Ma üritasingi õelda , et KAOTATI vene tähestikust need tähed 1917.
Selle nime kirjutasin siiski Repkovskaja kuigi võiks vist kasutada ka varianti Rjepkovskaja