isa nimi

[Päikseke]

Mis võiks olla Maria(mari) Adrianova(isa nimi) eestikeelne nimi?

[Johanna Lepp]

Mis võiks olla Maria(mari) Adrianova(isa nimi) eestikeelne nimi?

Kas sa tahad teada, mis on Adriani eestikeelne vaste? Eestis nimesid ei tõlgita ju.

[Assar]

Tegelikult eeskirjutajal on jumala õigus.
Muidugi ei tea, miks te soovite Adriani eestipärast vastet teada saada. Võimalus on alati olemas, et ta oligi ristitud Adrianiks ning siis ei peaks teie nime kindlasti mitte muutma. Kui teil on aga põhjust arvata, et ta oli ristitud näiteks luteri kirikus, siis on vähe tõenäoline, et ta Adrian oli - aga mingi tõenäosusega võis ta seda ka siiski olla. Kõige tõenäolisemalt oli ta siis Ado, Aadu vms.
Kuigi kahtlen, kas nimetatud nimed on ühte päritolu. Pigem on lihtsalt sarnased nimed, kuna igale võõrapärasele nimele ei peagi eestikeelset samatüvelist vastet olema. Mõelge kui palju peaks siis eesti keeles nimesid olema ja kui vähe meid tegelikult on.

[Päikseke]

Ega ma ei tahagi seda nime kindlasti eestistada,kui peab nii olema siis olgu .ma ei tea nendest asjadest eriti palju lihtsalt mõtlesin ,et kõik mariad on hiljem marid, anastasiad annad ja nii edasi.

[maidu.leever]

Mis võiks olla Maria(mari) Adrianova(isa nimi) eestikeelne nimi?

Kas sa tahad teada, mis on Adriani eestikeelne vaste? Eestis nimesid ei tõlgita ju.

Tegelikult eeskirjutajal on jumala õigus.
Muidugi ei tea, miks te soovite Adriani eestipärast vastet teada saada. Võimalus on alati olemas, et ta oligi ristitud Adrianiks ning siis ei peaks teie nime kindlasti mitte muutma. Kui teil on aga põhjust arvata, et ta oli ristitud näiteks luteri kirikus, siis on vähe tõenäoline, et ta Adrian oli - aga mingi tõenäosusega võis ta seda ka siiski olla. Kõige tõenäolisemalt oli ta siis Ado, Aadu vms.
Kuigi kahtlen, kas nimetatud nimed on ühte päritolu. Pigem on lihtsalt sarnased nimed, kuna igale võõrapärasele nimele ei peagi eestikeelset samatüvelist vastet olema. Mõelge kui palju peaks siis eesti keeles nimesid olema ja kui vähe meid tegelikult on.

Jääb mulje, et te pole õigeusu kogudustega kokku puutunud (mida ma ei tahaks uskuda).

Alati ei saa tõesti üheselt öelda ühe või teise nime vastet. Annan ühe lingi Ööriku Õigeusu koguduse liikmete nimekirjale aastast 1850. Seal on inimeste endised nimed ja Wene usso nimmed (vene usu nimed). Ehk on abiks Saaga EAA.2000.1.5:2

[Assar]

Alati ei saa tõesti üheselt öelda ühe või teise nime vastet. Annan ühe lingi Ööriku Õigeusu koguduse liikmete nimekirjale aastast 1850. Seal on inimeste endised nimed ja Wene usso nimmed (vene usu nimed). Ehk on abiks Saaga EAA.2000.1.5:2

Sinu tekst on kirjutatud selle eeldusega, et inimese õige nimi on luteriusu kirikus pandud nimi ja Wenne usso nimed on valed nimed, mis on hiljem pandud.

Selle väitmiseks peab olema konkreetset juhtumit puudutav eelteave. Minul seda pole, võib olla sul on.Toon näite:
Minu vaarisa oli Pavel, ortodoksi kirikus ristitud. Isa samuti tal ortodoksne Vassili poeg Boris. Vassili käis koolis Tartus keegi on õpilaste loendis tema nime tõlkinud Wilhelmiks. Kui saabus EW aeg töötas Pavel tema poeg samuti Tartus ühes äris sekretärina asjaajajana vms. Kuna aeg Wene usso nimesid enam ei soosinud kanti tema nimeks igale poole Paul - olgugi, et äri omanik oli ka venelane. Väga harva oli ta Pavel. Tean üht juhtumit, kus ühest Siberi venelasest Ivan Tambovist sai meie maal Jaan Tamm. Ilma, et mees oleks nime eestistanud.

Nii, et tahan väita, et inimese endine nimi võib olla mõnedel juhtudel ka õigeusu nimi. Ja õigeusu kiriku tegemisi võiks ka nii palju austada, et me ei tekitaks võrdust wene usso nimi = mitte õige nimi.
Enne tuleks selgitada välja isiku taust ja seejärel saab alles väita, kas ta oli luterlane, kelle nimi venestati või õigeusklik kelle nimi tõlgiti eesti keelde. Mina selliseid tõlkimisi ei poolda. Kui mu esivanemaid üsna mitme põlve jagu olid ortodoksed siis minul pole õigust neid üles tähendada Wilhelmi ja Paulina.

[Päikseke]

Sorry ma väljendasin selle isa nime suhtes end halvasti vist..Ma tõesti ei ole nende nimeasjadega kursis ja ma ei taha kedagi solvata.

[maidu.leever]

Alati ei saa tõesti üheselt öelda ühe või teise nime vastet. Annan ühe lingi Ööriku Õigeusu koguduse liikmete nimekirjale aastast 1850. Seal on inimeste endised nimed ja Wene usso nimmed (vene usu nimed). Ehk on abiks Saaga EAA.2000.1.5:2

Sinu tekst on kirjutatud selle eeldusega, et inimese õige nimi on luteriusu kirikus pandud nimi ja Wenne usso nimed on valed nimed, mis on hiljem pandud.

Selle väitmiseks peab olema konkreetset juhtumit puudutav eelteave. Minul seda pole, võib olla sul on.

Ei ole kunagi väitnud vene usu nimed=valed nimed. Aga usuvahetusel ju nimesid muudeti ehk peaks olema mingi vaste. Mihkel ei saanud üldiselt nime Anton või Pjotr, enamusel juhtudel ikka Mihail.

Assar. Vt. ka viewtopic.php?p=12618. ehk seal viidatud säilikule.

[Uku.Velbri]

...Nii, et tahan väita, et inimese endine nimi võib olla mõnedel juhtudel ka õigeusu nimi. Ja õigeusu kiriku tegemisi võiks ka nii palju austada, et me ei tekitaks võrdust wene usso nimi = mitte õige nimi.
Enne tuleks selgitada välja isiku taust ja seejärel saab alles väita, kas ta oli luterlane, kelle nimi venestati või õigeusklik kelle nimi tõlgiti eesti keelde. Mina selliseid tõlkimisi ei poolda. Kui mu esivanemaid üsna mitme põlve jagu olid ortodoksed siis minul pole õigust neid üles tähendada Wilhelmi ja Paulina.

Olen siin Assari toetaja. Inimese nimi on see, mis talle tema vanemad andsid ja punkt. See mis meie arvame või tahame arvata, ei oma mitte mingit kaaluühikulist väärtust. Austame oma eesminejate tahet, sest me ei tea ju miks või mis oludes nad oma kaldumised vormistasid. Wene usso nimede meeleheiteline maakeelde panemine on mo meele järgi rohkem nigo häbi oma esade perast. Ja see on see eestlase vajadus midagi alati tõestada või siis varjata, ehk siis mentaalne probleem .

Edit: Alustasin oma kirjatükki enne Maidu viimst posti.

[maidu.leever]

Uku vt. Saaga EAA.5258.1.19:94?470,1716,428,94,0

Seal on kirjas ... Maria (Mari) Adrianovna ...
Ka teistel nimedel on "eesti" "vasted" v.a. isanimed (meetrikaraamat on aastatest 1870-1879, konkreetne lehekülg aastast 1873). See ei tähenda veel, et isad olid kõigil "venepäraste" nimedega.

[Uku.Velbri]

Sorry ma väljendasin selle isa nime suhtes end halvasti vist..Ma tõesti ei ole nende nimeasjadega kursis ja ma ei taha kedagi solvata.

Sa ei suudagi kedagi solvata. Meil käib siin lihtsalt võidukatsumine, kes teab tõde teistele paremini selgeks kirjutada. Ja vaidlemine on kasulik, sest selle hõlma seest võib tõde vahel ilmavalguse kätte sattuda 8) .

[Umbero]

Nimest:
Revolutsioonieelsel Venemaal oli eesnime andmine rangelt reglementeeritud. Lapsele võis anda ainult kirikukalendris sisalduva nime. Praktikas nägi see välja nii, et vastsündinu sai nime vastavalt sellele, millise pühaku austamise päeval ta ilmavalgust nägi. Suurem osa muistsetest nimedest (nii läänemere-soome kui ka vene) arvati paganlikeks (vanadest vene nimedest olid pühakupäeva saanud vaid Vladimir ja Vsevolod). Mainitud olgu, et slaavi kirik mõnede pühakute austamiseks kalendris mitu päeva, sageli isegi väga palju päevi on andnud. See annab aluse ja ka seletuse ühtede ja samade nimede erakordselt laiale levikule. Nii esineb näiteks Ivan kirikukalendris koguni 170 päeval aastas. (Schlimpert/Schultheis 1988: 34)
http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?id=50&teema=2

[Uku.Velbri]

Uku vt. Saaga EAA.5258.1.19:94?470,1716,428,94,0

Seal on kirjas ... Maria (Mari) Adrianovna ...
Ka teistel nimedel on "eesti" "vasted" v.a. isanimed (meetrikaraamat on aastatest 1870-1879, konkreetne lehekülg aastast 1873). See ei tähenda veel, et isad olid kõigil "venepäraste" nimedega.

Kõik õige, olid paralleelnimed ja kui need raamatutest leiduvad on, siis tuleb need ka puusse üles tähendada. Minu sõnavõtmine taunis nimede vägisi tõlkimist. Nagu varemgi välja hüütud, pooldan ma nimede puusse lisamisel nende algvormi, elik siis sellist, mis sünnikandes kirjas.