Sider/sidar tähendus

[manic]

Kas oskab keegi öelda, mida võis 18. saj. lõpus tähendada sõna "sider" või "sidar"?

Viru-Nigula kihelkonna Pada mõisa 1782. a. hingerevisjonides on kirjas üks minu vaarisadest Sidari Simo, hiljem aeg-ajalt ka Sideri Simo, kelle järglased said 1835 perekonnanimeks "Sider".
Kuid samas Pada mõisas sai Sidari Niggola Mihkli Tomas perekonnanimeks "Arras", Sidari Niggola Mihkli Jani Tomas "Moit" ja Sidari Jani Simmo tütar või lesk Mai "Ritt".

Onomastika järgi pandi perekonnanime Sider 5 kohas (Tartumaal Rannu, Harjumaal Keila, Virumaal Simuna ja Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas) ning perekonnanime Sieder/Zieder/Siider 6 kohas (Virumaal Viru-Nigula, Haljala ja Kadrina; Tartumaal Maaria-Magdaleena ja Tartu-Maarja ning Pärnumaal Audru kihelkonnas). Loogiliselt võiksid kõik need nimed tuleneda samast tüvest.

Nii et see pidi olema üsna levinud ja laialt kasutatav sõna. Võib-olla oli sellel ka mitu tähendust, olenevalt piirkonnast?

[Assar]

Filosofeeriks natuke:
Sidder võiks tulla sõnast "side" või "sidde" -er lõpp annaks tegija nimetuse - ehk siduja või isegi sidepidaja (viimane on kahtlane, aga mine tea). Muidugi kõlab see väga sarnaselt siidri nimelise joogiga, aga selle päritolu ja ajaloolise taustaga pole ma kurssis.

Lihtsalt oletasin, kui väga palju puusse panin, võtke kui "head" nalja!

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[Riina.Kallas]

Mina ka ei välistaks siidri kui joogi tähendust. Eestis on nimedeks pandud nii "Puskar", "Viin", "Taar", "Linnas" kui "Humal", miks mitte ka "Siider". Kuigi jah, ega siinmail pole seda eelmistel sajanditel (vist) valmistatud, kuigi tegu on väga vana joogiga (Vt. www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel474_454.html).
Terv.Riina

[Uku.Velbri]

Nii vihje korras - Tallinna 10. Keskooli (Praeguse Nõmme Gümnaasiumi) kehalise kasvatuse õpetajaks oli veel vist eelmisel aastal Sulev Siider (väga vabalt võib ta seal tänagi veel olla). Järsku olete samast pudelist villitud .
PS. Ära talle maini, et mina ütlesin - ma ei viitsinud 1000 meetrit joosta 8) .
Ah, tegelt võid öelda ka.

[riinanen]

Mulle on silma jäänud, et nimedepanekul pandi sealkandis üldse palju -er lõpulisi nimesid. Nt. Ombler, Selder jne. See on puha Masingu töö ja vaev

[Kalmerm]

Tarvastu kihelkonnas Mustla aleviku kohta on selline rahvajutt, et aleviku nime valikul olnud kõne all esimese ehitaja Siideri nimest tuletatud „Siiderburg“. Sellele vaieldud vastu selle saksapärasuse tõttu ja tehtud ettepanek Siiderovski, et oleks venepärasem.
Need Tarvastu/Mustla Siiderid olid algselt pärit ilmselt Tartumaal Rannu kihelkonnast
Võimalik, et eesti Siideri eeskujuks on saksa perekonnanimi Sieder, mis küll pole eriti levinud. Saksamaal tähendas ametinimetus Sieder (ka)soolakeetjat (Saltzsieder).

[kristopaul]

Leidsin juhuslikult Radurakstist ühe Emilie Sideri, isa Jahn, ema Katre. Ehk on huvi.
http://www.lvva-raduraksti.lv/en/menu/l ... /7714.html

[Assar]

Leidsin juhuslikult Radurakstist ühe Emilie Sideri, isa Jahn, ema Katre. Ehk on huvi.
http://www.lvva-raduraksti.lv/en/menu/l ... /7714.html

See viitab vaid alguslehele muide ... ma pole märganud, et seal sirvides aadressribal midagi muutuks.

Assar

[kristopaul]

Kahjuks on see tõesti nii. Nüüd enam ei oska ma täpsemat viidet enam anda, kui et selle raamatu keskel kusagil.

[manic]

Tänud arvamuste eest!

Mul on ka esimene ja ainus seos, mis pähe tuleb, ikka jook siider. Netist kahjuks midagi asjalikku ei leidnud siidri Eestis levimise ajaloo kohta. Aga nimedepanekul võis muidugi ka tähtsam olla mõne sakslasest nimepanija suva, kui siidri seos tolleaegsete eestlastega. Kuid just see juba 18. saj. lõpus Padas kasutusel olnud liignimi Sidari/Sideri tekitab mõtte, et ehk oli ikkagi ka mingi muu tähendus. Mujal pandud nimede puhul ei tea, kas seal oli ka mingi varasem taust olemas või mitte.

Suguvõsa ennast ei ole veel uurida jõudnud. Üsna kauged esiisad ka - naisliini kaudu 1830. aasta abielust. Aga Pada Siderid oli päris väike suguvõsa, nii et suurem tõenäosus on, et need ettejuhtunud Siderid/Siiderid on pärit pigem neist teistest suguvõsadest.

[Assar]

Muide otsisin nüüd isegi mõnedest etnoloogia ja folkloristika alastest kodukatest ja andmebaasidest, et millal seda siidrit Eestis tegema hakati. Tulemus oli absoluutne null. Kõike leidsin puskari tegemisest kui piirituse salakaubaveoni, aga vat siidrit ei leidnud. Riina Kallase viide ei sisaldanud ka vihjet, et meie esiisad seda jooki kunagi teinud oleks.

Samas sakslased võisid seda ju teha küll. Saksakeeles on see Zider. Võib oletada, et selle joogi tegemine oli harv ja pigem juhuslikku laadi ettevõtmine - vastasel korral oleks ehk midagi asjalikku ka meie kodukatel olemas.

Assar Järvekülg

[anu.jarv]

Rõuges jälle oli Sider (Sidra) eesnimena kasutusel, kahtlustan, et see pigem mingist vene nimest tuletatud nagu kõik sealkandi kummalised eesnimed.
Hetkel ei tule meelde, kas nimetavas käändes võis vorm Sider olla, silme ette tulevad ainult "Sidra" pojad ja tütred.
Paljud sealkandi eesnimed hiljem perekonnanimena kasutuses näiteks Toots, Kersna jms.

[Kalmerm]

Küsimus pole mitte joogis vaid selle nimes. Näib, et der Zider on sakslastel suhteliselt uus laensõna prantsuse keelest. Ühes saksa leksikonis 1895. aastast on märgitud et „Cider“ on peaaegu nagu puuviljavein. Nii, et 19 saj algusel meie maal vaevalt keegi siidri nimelist jooki tundis.
Võimalik, et osaliselt on peamiselt Viru- ja Tartumaal levinud Siideri perekonnanimi vene eesnimest Sidor (kuigi eesti perekonnanimede hulgas on ka piisavalt or lõpulisi). Eesti eesnimede hulgas näib Siido või Siidor küll vga harvaesinev. Seda ka hiljem õigeusklike hulgas).
Venelastel oli Sidor eesnimena vanemal ajal vist suhteliselt levinud, millest muidu pärineb suhteliselt levinud perekonnanimi Sidorov ja ukrainlastel Sidorenko.
Lähtuvad need kõik kreeka nimest Isidor. („Iise and“. Isis oli küll algselt Egiptuse lehmapeaga emajumal, kuid tema kultus levis hiljem, hellenismiajal juba inimnäolisena ka Kreeka aladele ja veel hiljem kogu Rooma riigis).
Isidori nimelisi pühakuid oja märtreid on kokku vähemalt 7. Sealhulas Sevilla piiskop Isidor, kelle Rooma katoliku kirik nimetas interneti kaitsepühakuks.
Agios Isidoros oli või on Kreeka Chiose saare kaitsepühak ja tema nimelisi paiku on Kreekas Lesbose ja Rodose saarel.
Vene õigeusu kirikus on teada kaks Rostovi imetegija vaga hull Isidor, legendi järgi pärit Saksamaalt , astus õigeusku ja suri 1474 Rostovis.
Teine ja vene-õigeusus märksa tuntum tegelane on Tartu märter Püha Isidor. Tema legend, (kirja pandud Pihkva munga Varlaami poolt „Püha preestermärtri Isidori ja koos temaga seitsmekümne kahe märtri vaevamine“), millel ajaloolise tõega küll vähe seost, on lühidalt selline:
Isidor Teenis Tartus Nikolai ja Georgi õigeusu kirikus. Vastavalt Moskva suurvürst Ivan III ja Liivi ordu suurmeistri lepingule 1463. aastast lubasid ordurüütlid kaitsta õigeusklikke Tartu linnas. Kuid „ladinlased“ rikkusid lepingut ja sundisid õigeusklikke oma usku. Issanda ilmumise pühal Korraldas Isidor oma kogudusega Emajõel (vene k Amovža). veepühitsemistalituse (nn Jordan). . Sakslased võtsid nad kinni ja viisid raekotta linna kohtunike ette. . kus neid sunniti „ladina usku“ astuma. Isdor keeldus sellest hoolimata piinamisest ja karistuseks uputati ta koos 72 õigeusklikuga Emajõkke jääaukudesse, mille nad ise olid veepühitsemistalituse jaoks raiunud.
Surnukehad leiti kevadel kolm vahemaad ülalpool linna ühel mäel kahjustamata koos ja maeti Tartu õigeusklikud matsid austusavaldustega Nikolai kiriku juurde. Püha isidori kabel rajati küll hoopis Tartu Jumalaema Uinumise (Uspenski) katedraali juurde, mis ehitati alles 18. saj. dominiiklaste kloostrikiriku vundamendile
19. saj lõpul tehti Tartu Isidorist vene ülemvõimu sümbol Eestist , kelle kultust hakati vene kiriku ja ametivõimude poolt aktiivselt levitama. Muuhulgas on teda kujutatud Tallinnas Toompeal Aleksander Nevski katedraali põhjafassaadil.
Sellest on pikalt ja põhjalikult kirjutanud Anti Selart „Tartu märter Isidor ja tema kannatuslugu." – Akadeemia, nr. 3 (1998), lk. 501-525.

[koreinik]

Siidra (Genitiiv) on tõesti tavaline Rõuge nimi. Siidraid on praegugi rohkelt. Ilmselt on Nominatiiv siis Sidor v Sider vms.

[ellen]

Siider nimi pärineb Elistvere mailt. Algselt kasutusel ka Sider. Hiljem muutis osa nime Siidraks. Suguvõsa oli suur. Ka Sulev Siideri vanaisa oli sellest suguvõsast, tema oli minu vanaema vend.

[manic]

Mulle tundub, et ma leidsin selle nime veelgi varasemal ajal kasutusel olnud variandi.
Viru-Nigula meetrika, sünnid 1715, parempoolse lehekülje esimene sissekanne:
Saaga EAA.1231.2.2:41

Pada mõisas sündinud Tio isa ja üks vaderitest.
Kas võivad need olla Siitari Jürg ja Siitari Tomase naine Maj? Või siiski Sutari? Või hoopis Piitari / Putari?
Kahjuks ei oska praegu öelda, kas nende puhul on tegu mõne 1782. aastal Pada mõisas Sidari nime kandnud inimese esivanematega.

[avagula]

Mul sattus Tarvastu vallas Vooru mõisas ette üks kauge esivanema tütrega abiellunu (1737) - Sidri Ado poeg Juhan. seega võis tal ikka talu nimena mingi tähendus tolleaegses keeles olla. Üks võimalus on ka pärinemine vanast vene nimest Sidor.

[avagula]

... mis iganes ka selle germaani vaste võiks olla...???

[Kalmerm]

Mul sattus Tarvastu vallas Vooru mõisas ette üks kauge esivanema tütrega abiellunu (1737) - Sidri Ado poeg Juhan. seega võis tal ikka talu nimena mingi tähendus tolleaegses keeles olla. Üks võimalus on ka pärinemine vanast vene nimest Sidor.

Näib, et 40 aastat varem 1697. aastal on Sidri (Siidri) Voorus juba talu nimi.
Tarvastu kihelkonnas 1697 aasta nälga surnute nimekirjas märgitakse muuhulgas Voor (Woro) külas:
Sidej Siimu naine ja tütar
Sidej Jürj naine ja tütar.
Ilmselt polnud Jüri ja Siimu isa nimi Sidej, aga talu nimi võis tõesti tuleneda varasemast ajast ehk tõesti Sidori nimest. (17. sajani alguse kohta on Vooru elanike ja talude kohta on mingid andmed olemas. Kui koopiad üles leian ja neist midagi huvitavat siis võin teatada).
Pole filoloog ega nimeuurija ning ei oska öelda, kas nimekuju "Sidej" on juhuslik moonutus või näitab see midagi.

[avagula]

Päritolu võib olla ka saksakeelsest sõnast 'Siedler' - asunik.

[ellen]

Tean niipalju, et Mihkel Siider, sünd.1815, oli Voldi mõisa sepp, kellele mõisnik olevat kinkinud vabaduse, elas oma majas Elistvere järve ääres. Temal oli 7 last, üks poegadest oli ka Voldi mõisavalitseja. Sidertest on juttu ka O.W.Masingu suguvõsa tutvustavas raamatus, ilmunud 1920-30 aastail.Seal oli kirjas, et üks Sideritest on tulnud vist Venemaalt.

[Avo.Kiisk]

Onomastika andmebaasist puudub nime Sider (hiljem ka Siider) panek Läänemaal, Karuse kihelkonnas, Tuudi mõisas. Digisisu EAA.1864.2.VIII-184:45 nr 17. Jurri Sider.
Mees ise sündinud hoopis Martna kihelkonnas, Suure-Rõudes. Isa nimi Kustas Kiisk Nendel aegadel vahetati üldse kuidagi palju talupoegi Tuudi ja Suure-Rõude mõisade vahel.

[Highlander]

Tean niipalju, et Mihkel Siider, sünd.1815, oli Voldi mõisa sepp, kellele mõisnik olevat kinkinud vabaduse, elas oma majas Elistvere järve ääres. Temal oli 7 last, üks poegadest oli ka Voldi mõisavalitseja. Sidertest on juttu ka O.W.Masingu suguvõsa tutvustavas raamatus, ilmunud 1920-30 aastail.Seal oli kirjas, et üks Sideritest on tulnud vist Venemaalt.

Tere!

Kas jutt on http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,2119,62,0 ? Ehk siis sündinud http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1159,199,0 ?

Parimat