Postitus
Postitas vibu11 » Pühapäev 18. Oktoober 2009, 12:06:10
Aurulaev (SS) NAUTIC
ehitatud 1920 Ameerikas
suurus
2049 bruto-register-tonni
1167 neto- register-tonni
laev kuulus A.S Eesti Laevandusele
kodusadam- Tallinn
Svenska Dagbladet 26.1.40- artikkel
PÄEVALEHT 07.02.1940
20.01.1940 oli Nautic Norra rannast umbes 200 meremiili kaugusel, s.t umbes 400 kilomeetri kaugusel. Kella 3 paiku öösel hakkas vesi teadmata põhjustel laeva masinaruumi jooksma. Esimesena märkas masinaruumi voolavat vett III mehaanik O.Rahu, kes sellest kohe teatas I mehaanikule Jürgensile. Kaptenit informeeris laeva lekkimisest laeva vahitüürimees. Vesi tungis laeva tugeva jõuga. Kohe pandi tääle kolm pumpa, mis töötasid hommikul kella 9ni. Kuna aga vaatamata pumpamisele tungis vett ikka veel ohtralt sisse, siis katelde lõhkemise kartuses tuli kateldel aur välja lasta. Merel oli torm ja "Nautic" mille masinad seisid, hakkas vajuma ning keeras end lapiti laintesse. Kella 9-10 vahel andis kapten Kriisk käsu tüürpardapaat laine poolt küljest sisse lasta. Päästepaati asusid 10 meest ja naiskokk Juuli Just I tüürimehe U.Pilveti juhtimisel. Peale seda lasti varsti ka teine paat vette. Sinna asus 11 meest ja kajutiteenija Leida Weitper. kapten Kriisk koos raadiooperaator Reitakiga jäi laeva.
Appihüüded saadeti välja juba kell 9 hommikul ja kapten koos raadiooperaatoriga jäid veel "Nauticu" raadioga töötama. "Nauticu" appihüüde peale vastasid Bergeni raadiojaamad, kes teatasid, et 3 laeva saadetakse merehädalisi otsima ja tehakse kõik, mis võimalik "Nauticu" meeskonna pääsemiseks.
Umbes kella 10 paiku sõitis üks laev "Nauticust" umbes 5 miili kauguselt mööda.
"Saatsin paadi I tüürimehe Pilveti juhatusel laevale vastu lootuses, et viimane võtab meid peale. Paat jõudis umbes kahe miili kaugusele tundmatust laevast. Paadist lasti ka rakette. Laev peatus. Nägime seda, et laeva lipp oli punase põhjaga ning mingid märgid selle sees, kuid kindlasti ei võinud otsustada, mis riigi laev see oli," rääkis "Nauticu" kapten.
"Tundmatu laev aga merehädalisi peale ei võtnud, vaid sõitis edasi!!!"
Esimene paat tahtis pöörata tagasi laeva juurde, kuid tugev torm ei võimaldanud seda. Paat asus teele kokkulepitud suunas Norra ranniku poole ja mõlemad paadid kohtusid 6 päeva pärast Norra rannikul.
Kuna "Nautic" hakkas kiiresti vajuma, asus ka kapten koos raadiooperaatoriga päästepaati. Kaasa võeti ka fotoaparaat, millega tehti veel haruldane ülesvõte vajuvast laevast.
Esimene öö päästepaadis oli merehädalistel väga raske taluda. Möllas 8-9 palline lõuna torm ja lained ähvardasid iga hetk paati matta. Inimesed olid läbimärjad ja külmetasid tugevasti. Neid triiviti, tormiankrud sees, lainete mängukannina kogu öö. Kui meeste tuju hakkas langema, lõi tulihingeline kapten laulu lahti, mis mehi ergutas. Vahetevahel lasti õhku rakette, petrooleumiga niisutati villatoppisid ning pandi aeru otsa põlema. Ükski laev aga "Nauticu" päästepaate ei märganud.
Kõige rohkem tunti muret kajutiteenija pärast, kes osavõtmatult istus paadis ja ähvardas ära külmuda. Kõiki püüdeid teda ergutada pareeris ta stoilise rahuga: "Olen valmis põhja minema, ärge mind segage!"
Raske oli ka 60 aastase I mehaaniku Jürgensi seisukord. Vanal mehel hakkasid käima südamekrambid, mis talle lisaks kange külmaga tekitasid suuri kannatusi.
kaptenil olevat juba laevalt lahkudes kindel veendumus, et kõik pääsevad. Kaasa võttis ta laevadokumendid ja oma talismani- abikaasa ja laste sisseraamitud pildid. Nõõd on sel talismanil klaas purunenud. Laeva jäi umbes 7 naelsterlingit hõberaha, mille kaasavõtmine oli tõlikas. Seekordne reis pidi kaptenil olema viimane.
"Olen paljudest hädaohtudest pääsenud, pääsen ka nüüd," kinnitanud ta.
Suurt rolli päästmise juures mänginud päästepaadid, mis ehitatud Ameerikas ja olid erakordselt tugevad. Nad ajasid end kui luiged jonnakalt lainte harjadele, mis tavalised paadid oleks kohe uputanud. Isegi norralased käisid neid vaatamas ja imestamas.
Reutersi agentuur teatas 21. jaanuaril, et üks aurik on "Nauticu" mehed päästnud. See ebaõige teade pidurdas ka Norra päästelaevade otsimist. varustus oli päästepaatides. Toiduaineid oli küllaldaselt, piiritust, sigarette ja tuletikke laialt. kapten kartis vaid, et joogiveest tuleb puudus. Seetõttu määras ta teisel päeval igale inimesele päevaseks normiks 300 gr. vett. Seda oli küll vähe, kuid mereseadused on karmid ja otstarbekad. Veetagavara oli kindla valve all ning kapten mõõtis 3 korda päevas igaleühele 100gr. vett. Kellel külm hakkas, see tegi endale aerude juures sooja. Vägagi tragi olevat esimeses päästepaadis kokk Juuli Just, kes mehiselt aerutanud ja end kõigiti meeste väärilisena ülal pidanud.
Palju kannatusi valmistasid meestele lumetormid ja rahepagid, mis tugeva tuulega piitsutasid lõikavalt külmaga võitlevaid mehi. Paadid täitusid tihti veega, kuid ammutati jälle tühjaks. Lumi ja rahe tulid aga merehädalistele omamoodi õnnistuseks. Lumi ja sõrmeotsasuurused raheterad korjati hoolega kokku, ning kuna suhkrut oli laialt, valmistati sellest jäätist. See aitas kustutada piinavat janu, kuid mõjus meeste kõridele.
"See oli tõeline taevamanna," tähendas I tüürimees Pilvet.
Meeksond oma varandusest midagi kaasa ei saanud võtta, küll aga oli aega end soojalt riietada. Kuivõrd masendav ja erutav oli siiski olukord, näitab see, et alles Norra rannikul selgus, et üks mees oli unustanud endale jalga tõmmata aluspükse. Ta jalad said seepärast tugevasti külmetada ning mees viibib praegu Norra haiglas.
Kuna auriku hukkumiskoht on peaaegu ühekaugusel nii Norra rannikust kui ka Gotlandi saartest, võeti kurss Norra rannikule. maha tuli sõita 200 miili, mis tormi ja tugeva külmaga paistab võimatuna ja tavaliste päästepaatide juures oleks ka olnud võimatu. Rohkem loodeti päästmisele mõne möödasõitva laeva poolt. See lootus aga ei täitunud ja kannatuse karikas tuli tühjendada lõpuni.
Kui torm teisel päeval vähe järele andis, heiskasid "Nauticu" paadid purjed.
"Nüüd jooksis paat nagu noor röövel," pajatas kapten Kriisk, "ning tuli purjesid vähendada."
Kui tuul liiga tugevaks läks, lasti purjed jälle maha ja töötati aerudega. Tugeva lainetuse käes murdusid õnnetuse tagatipuks ka mõlemal paadil roolid. See oli väga raske õnnetus, kuna nüüd tuli tormises meres kurssi hoida ainult aeruga. Ühel mehel, kes kaua aeruga roolis, võttis külm käe ära.
Merel viibiti päästepaatides 5 pool päeva.
Esimeses paadis olid peamiselt nooremad mehed, kes külma enam talusid. Seepärast oli nende tervislik seisukord ka parem, kui teises paadis, kus olid enamuses vanemad mehed.
25. jaanuaril keskpäeval hakkas maa paistma. See tõstis kohe meeksonna tuju, mis oli juba õige räbal.
Teine paat kapten Kriiski juhatusel jõudis välja Rjonnok? maja juurde. Paadile sõitis vastu tuntud Norra päästepaatide julge juht Nielsen-Hauge päästekutter "Haugesundil". Merehädalised toimetati Kjonnons kõigepealt kaupmees Johanssoni majja, kus neile anti kuuma piima, suua, süüda ning hõõruti külmunud liikmeid lumega. 8 meest toimetati kohe haiglasse.
Vana mehaanik Jörgens, kes kannatas peale külma veel südamekrampide all, elustus pääsemisel niivõrd, et maale jõudses lausus: "Kapten, kas saaks pudel õlut?" Kapten Kriisk andis kõigile soovijaile tugeva klähvi piiritust, mis mehi elustas. Ühele mehele, kes kogu aeg merel kannatas janu all, lubas ta nõõd, et joogu niipalju kui tahab.
Vett oli järel veel 15 liitrit. Mees jõi peaaegu poole sellest ära.
Edasi viidi merehädalised Kristiansundi linnakesse, kus neile kai peale vastu oli tulnud sadu inimesi, peaaegu kogu linna rahvas, et tervitada surmasuust pääsenuid. Haigete jaoks oli vastas ka 4 autot, milledega haiged toimetati kohe haiglasse. Raskemad haiged, nende seas ka 18 aastane laevapoiss R.Tatter ja kajutiteenija Leida Weitper, kanti autosse kanderaamidel. Noor naine oli pealtnäha meelemärkuseta olekus ja alles hiljem sosistas ta: "Kus mina olen? Ema, ema!"
Esimene päästepaat tpprimees Pilvetiga jõudis Norra randa Eletringeni juures, kust merehädalised Norra Punase Risti päästepaadiga toimetati Kristiansundi. Olgugi, et mõlemad päästeapaadid pika teekonna tõttu olid teineisest lahutatud, saabusid nad Ktistiansundi 5 minulitlise vaheaja järele.
Eriti suurt abi pakkus Kristiansundi Briti konsul Loenneehen, kes "Nauticu" meeste eest isalikult hoolitses. kristiansundis paigutati haihlasse 9 inimest. Haiglasse jääjatel olid külmunud peamiselt jalad, mis päästepaadis said märjaks. kohaliku haigla arsti dr. Hartmani hoolitsusel suudeti vältida ka algul paratamatuna paistnud varvatse amputeerimine mitmel mehel. nimetatud inimesed viibivad praegu Norra haiglas. Millal nad kodumaale saabuvad, pole teada.
Tervemad mehed elasid hotellis, kuna kapten Kriisk võeti vastu külalislahke konsuli poolt. Siis hakati ka korraldama kodumaale sõitu.
14 meest eesotsas kapteniga sõitsid Trondheimi kaudu Stokholmi. Seal asus meeskond aurik "Abrukale", kuna kapten Kriisk saabus eile auril "Estonial" Tallinna.
Näib, et saatus nagu kiusaks "Nauticu" mehi. "Abruka" alustas Stokholmist reisi Tallinna reedel kell 6 p.l., seega üks päev varem, kui "Estonia", kuid pole veel tänaseni saabunud Tallinna. "Suur Tõll" otsis "Abrukat" neil päevil Eesti vetes, kuid teda ei leidnud. "Abruka" asukohta on ka raske kindlaks teha, kunna sellel puudub raadiosaatejaam. Mõningatel andmetel olevat "Abruka" jõudnud Wisby sadamasse Gütlandi saarel.
...................
vestlusel hukkunud "Nauticu" kapteniga selgub, et vana meremees pöörab nüüd selja meresõidule. Üleelatud raskused, praegune ebanormaalne ja metsik olukord sõja ajal, kus ei tunnistata enam merel inimlikke reegleid ja lennukuid tulistavad isegi kaitsetuid meremehi päästepaatides- ei meelita teda enam sõitma.
"Olen juba küllalt kaua merd kündnud, küllap saan ka maal hakkama," kinnitab kapten Kriisk, "see oli surmasõit küll, kui tagantjärele mõelda, aga peaasi, et jõudsin randa kogu meeskonnaga. Laevalt, millega 11 aastat on sõidetud, on ju loomulikult kahju lahkuda, kuid inimelu on ikkagi kallim kui kõik laevad ja varandused."
Laeva hukkumise põhjuste kohta ei osanud kapten midagi kindlat vastata. Laeva hukkumine tundub väga salapärasena. Kuidas võrdlemisi uuele laevale tekkis merel lekk, mis hukutas laeva, on mõistatus. Ka miin ega torpeedo ei võinud see olla, kuna siis oleks kuulda olnud plahvatust. Norra lehed kirjutasid pikalt ja laialt auriku hukkumisest ja oletasi mingit sabotaashitehnikat, mis toimetati kusagil sadamas.
07.02.1940
Maa Hääl
Kapten Kriisk:
"Nautic" oli laadungis väljunud Norrast. 20. jaanurail kell 4.30 hommikul, mil merel möllas tugev torm, panime tähele, et laev hakkas lekkima. Esimesena tungis vesi masinaruumi. Katsusime laeva vee peal hoida, panime kolm pumpa tööle. Pärast 3 tundi kestnud rasket tööd sai meile selgeks, et "Nauticu" seisukord on lootusetu ja laeva ühes meeskonnaga ähvardab hukkumine. Kell 8 hommikul saatis "Nautic" välja hädaignaali SOS.
Appihüüde peale teatas Bergeni raadiojaam et ta teeb kõik, mis võimalik, et merehädalisi päästa. Hiljem teatad sama raadiojaam, et Bergenist on saadetud v'lja 3 päästelaeva. Kuna "Nauticu" seisukord muutus järjest raskemaks, siis tegin korralduse kahe päästepaadi vette laskmiseks ja meeskonna paati asumiseks. Ühte paati asus 12, teise 13 laeva meeskonnaliiget, nende hulgas kaks naist-
Merel oli tugev lainetus, möllas lumetorm, oli kplm. Viis ja pool ööd-päeva olime oma paatidega mässava mere mängukannideks.
Kuna meeskonnal laeval lahkumisel õnnestus kaasa võtta ainult seljariided ja õige vähesel arvul toiduaineidm siis saime tugevasti kannatada külmast ja näljast.
Pärast pikka ka vaevarikast triivimist tormisel merel jõudsime lõppeks Norra randa. Umbes paar-kolm miili rannast eemal sõitis meile vastu üks Norra Punase Risti päästepaat ja võttis mõned meeskonnaliikmed üle oma paati.
Kristiansundis randumisel selgus, et 8 inimest on saanud niivõrd raskel kujul külmast kannatada, et nad tulid paigutada haiglasse.
Külmas kannatada saanud olid "Nauticu" 1. mehaanik Jürgens, 3. mehaanik Rahu, raadiotelegrafist Reitak, kütja Olup, tekipoiss Tatter ja Sepp ning kajutiteenijad Veiper ja Vestman. Külm oli neil ära võtnud jalad, mis selle tagajärjel üles paistetasid. Haigestunud meeskonnaliikmed paigutati Kristiansundi haiglasse.
Aurik "Nautic" vajus ühes laadungiga põhja. Nagu hiljem selgus, oli Bergenist meile vastu saadetud 3 päästelaeva, kuid päästjad olid tormist kantud meie positsioonist eemale, mistõttu mei ei leidnud.
Norras võeti eesti meremehed vastu väga sõbralikult. Kojusõidul oli meil valida kahe Stockholmist väljuva eesti laeva vahel- "Abruka" või "Estonia". Mina asusin koduteele "Estoniaga", meeskond läks "Abrukale", mis välja sõitis päev enne "Estoniat".
Sõit "Estoniaga" õnnestus hästi. Kahjuks ei olnud aga minu meeskonna liikmetel sedavõrd õnne. Teatavasti sattus "Abruka" jäässe ja oli seepärast sunnitud ajutiselt Wisby sadamas varju otsima. Mul on väga kahju, et minu laeva meeskond, kes juba niikuinii oli palju vintsutusi üle elanud, veel kojusõidul pidi kauemaks teele jööma, kui mina."
Mis puutub telegraafiagentuuri poolt antud telegrammi 26. jaanuarist, nagu oleks üks Norra päästelaevade seltsile kuuluv laev osutunud eesti auriku "Nauticu" meeskonna päästjaks,, siis märkis kapten Kriisk, et see teade pole õige. Nagu juba ülalpool tähendatud, ei leidnud Norra päästelaevad eesti merehädalisi merelt, välja arvatud vaid Norra Punase Risti päästepaat, mis tuli "Nauticu" merehädalistele vastu ainult paar-kolm miili Norra rannast eemal, kuna "Nauticu" hukkumine leidis aset 200 miili rannast.
"Nauticu" raadiotelegrafist on päev enne katastroofi olnud raadioõhenduses ühe suurema eesti aurikuga.
Norrast lahkudes on kapten Kriiski külastanud Kristiansundis haiglas olevaid "Nauticu" meeskonna liikmeid. Meeste tervis paraneb jõudsasti ning arsti arvates võivad nad juba nädalapäevade pärast haiglast lahkuda.
Meeskonnaliikmed:
kapten
KRIISK, Karl (üle 30 a. merd sõitnud, millest 11 aastat NAUTICUl)
I tüürimees
PILVET, U
II tüürimees
LAAK, W
III tüürimees
PÄRMIK?, J
I mehaanik
JÜRGENS (60a)
II mehaanik
MÄNNIK, H
III mehaanik
RAHU, O
assistent
TEMP, ?
raadiooeperaator
REITAK
vanem madrus
TUUR, U
LUKAS, J
kütja
OLUP
TATTER, J
URRONG, J
noorem kütja
MIKIVER, U
tekipoisid
KATTER
SEPP
laevapoiss
LAIGO, W
kajutiteenija
VEIPER
trimmer
VESSMAN
AAVIK, U
kokk
JUST, Juuli
kajutiteenija
WEITBER, Leida (23a)
laevapoiss
TATTER, R (18a)
Omanikud said hukuga kahju 30 000 krooni, kuna laev polnud kindlustatud.
Huku koht 62.42 N 0.43 E
Viimati muutis
vibu11, Pühapäev 28. November 2010, 13:43:11, muudetud 2 korda kokku.
