Kasulikke raamatuid.

Vasta
Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Kasulikke raamatuid.

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Tõstan vana jutu siia ümber:
Pakuks luua kasulike linkide kõrvale ka teemad "Kasulikud raamatud" ja "Uued raamatud". Toksisin foorumi otsingusse "raamat" ja "kirjandus", sain hulga huvitavat infot, kuid sealt kirikuRAAMATUTE vahelt neid sõeluda on suht tüütu.
Ise pakuks, eriti virulastele, Raely Viirsalu raamatut "Külarahvas". Siselehe slõugan ütleb, et "Viru külaelu, just selline nagu ta oli. Läbi mitmete aegade."
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?159698
Mulle meeldib :wink: .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Kellelgi ehk märkamata jäänud - ilmunud on esimene tõsine Eesti ajalooatlas (Prof. A Must'a eessõna):
http://www.apollo.ee/product.php/0209151
P.S. Kas ajalooatlas ongi kaks sõna :oops: .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Vallokas
Postitusi: 74
Liitunud: Laupäev 22. September 2007, 01:32:09
Status: Eemal

Postitus Postitas Vallokas »

"Külarahvas" on tõesti meeletult hea raamat. Omal loetud ja julgen tõesti soojalt teistelegi soovitada. Nii et Ukuga iati nõus.
Ja seda ka muude raamatute kohapealt :D

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas vibu11 »

Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

Eike Riis
Postitusi: 280
Liitunud: Reede 22. Juuli 2005, 18:06:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Eike Riis »

vibu11 kirjutas:Eesti II
Võrumaa
http://www.werro.ee/werro1926/index.php?ID=35
Parem on kasutada linki www.werro.ee/werro1926 - sealt saab edasi nii raamatusse kui selle juurde kuuluvatele kaartidele.

Setumaa koguteos (1928.a) oli ka kunagi Internetist loetav (Tarkvarastuudio lehelt), aga nüüd see link enam ei tööta. Kas keegi on leidnud toimiva lingi?

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas vibu11 »

Setumaa koguteos (1928.a) oli ka kunagi Internetist loetav (Tarkvarastuudio lehelt), aga nüüd see link enam ei tööta. Kas keegi on leidnud toimiva lingi?[/quote]

Täiesti õudne! Ei ole leidnud. Kuigi suutsin nüüd esmakordselt endale ära tõestada oma vanavanemate seto päritolu ja ka küla, kus elasid. Kahjuks aga mitte ei leia seda raamatut. HELP!
Jaanis Valk
http://www.ahtofilm.com" onclick="window.open(this.href);return false;

Eike Riis
Postitusi: 280
Liitunud: Reede 22. Juuli 2005, 18:06:07
Asukoht: Tallinn
Status: Eemal

Postitus Postitas Eike Riis »

Skaneeritud vanu trükiseid leiab aadressidelt:

http://www2.kirmus.ee/grafo/
http://www.tlulib.ee/grafo/

Need on osaliselt samad, mis olid varem Tarkvarastuudio kodulehel. Kahjuks ei ole seal Setumaa koguteost. On olemas Tartumaa ja Viljandimaa.

Sander
Postitusi: 80
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 20:02:07
Status: Eemal

Maakonnaraamatud koolidele - Eesti III Setumaa 1928

Postitus Postitas Sander »

Tiigrihüpe pani need vanad koguteosed PDF-s CD-le ja saatis 2004 aastal tasuta koolidele. Mul on praegu laual Saaremaa oma ja sealt karbilt loen, et tegemist on projektiga Maakonnaraamatud koolidele ja Setumaa leiab III. plaadilt - Eesti III Setumaa 1928. Tasuks mõnest sealkandi koolist küsida, kuna need saadeti vastava maakonna koolidele.

Vaatasin Estrist, et Võrumaa ja Setumaa raamatud on ühele plaadile pannud ka Tartu Tarkvarabüroo Sirvi aastal 2000 ja see on vähemalt suuremates raamatukogudes saadaval

inga.ligi
Postitusi: 139
Liitunud: Neljapäev 25. August 2005, 20:17:08
Status: Eemal

Kolgaküla raamat

Postitus Postitas inga.ligi »

Hiljuti ilmus Melika Kindeli koostatud ja Kolgaküla Traktorite ja Tööriistade Muuseumi poolt välja antud raamat "Kolgaküla".
Huvitavat lugemist Kuusalu valla Kolgaküla küla ajaloost tänapäevani välja.Kõvad kaaned,180 lk,rikkalikult pilte ja elulugusid -kellel juured sealkandis - tasub kindlasti tutvuda. :)

Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Tea, kas kuskil siin juba väljahüütud, kuid kel pole, võiks uurida:
Ilmar Talve.
Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni.
Pea 700 lehekülge tõsist lugemist. Esmasirvimisel tundus see faktitulv isegi pealetükkivalt tõsine... :wink: .
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Tiiu Høvik
Postitusi: 96
Liitunud: Kolmapäev 06. Juuni 2007, 09:14:06
Asukoht: Norway
Status: Eemal

Postitus Postitas Tiiu Høvik »

Kas Eestis on üks internetti raamatupood kust saab krediitkaardiga osta - kus pole vaja isikukoodi? Arvan et isikukood on Eesti eestlastele. Ühes tahtsid passinumbrit??? Ostan raamatuid Inglismaalt ja Amerikast ja seal on krediitkaart küllalt. Mõned raamatud paistavad et oleks huvitavad aga pangasjekkidega ei taha tegelda kuna see on kallis lõbu.

Terv.

Tiiu

Sander
Postitusi: 80
Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 20:02:07
Status: Eemal

Postitus Postitas Sander »

Tiiu Høvik kirjutas:Kas Eestis on üks internetti raamatupood kust saab krediitkaardiga osta - kus pole vaja isikukoodi?
Tiiu
Apollos http://www.apollo.ee saab maksta krediitkaardiga

http://www.apollo.ee/help.php ütleb nii
"Kuidas tellida välismaale?
Valige soovitud tooted ostukorvi.
Tellimuse vormistamisel määrake piirkond, kuhu saadetist soovite. Saatekulu arvutatakse automaatselt vastavalt sellele, millisesse piirkonda tellitakse ja kui palju tooteid on ostukorvis. Saatekulude arvutamise mehhanism on kirjas eelmises punktis.
Välismaale tellides tuleb tasuda krediitkaardiga või pangaülekandega ning kätte toimetatakse saadetis postiga"

isikukoodi kohta võiks küsida järgmiselt aadressilt
info@apollo.ee

Uku.Velbri
Postitusi: 1105
Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
Status: Eemal

Postitus Postitas Uku.Velbri »

Küll juba 2006 ilmunud, kuid mulle alles täna pihkujuhtunud, teistelegi ehk muljet sisaldav kirjapanek:
Aleksei Peterson "Eesti maarahva elust XIX sajandil".
Eriti kui tahaks teada, mida vanasti tähendas matt, mõhe, mähja aeg... kirjutatu tagaotsas kõik meie eest lahtimõeldud :wink:.
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.

Kadri102
Postitusi: 364
Liitunud: Neljapäev 08. Jaanuar 2009, 22:07:01
Status: Eemal

Eesti mõisad

Postitus Postitas Kadri102 »

Kuna mulle tundub, et seda siin veel pole mainitud, siis panen kirja:

EESTI MÕISAD Eesti Ajalooarhiivi poolt koostatud ja 1994 aastal Olioni kirjastuses välja antud.
Sisaldab mõisate eesti ja saksakeelseid registreid, koos saksa- ja eestikeelsete vastetega, lisaks mõisate jaotumine maakondade ja kihelkondade kaupa. Erinevalt muudest ilmunud mõisaraamatutest palju infot ja vähe pilte.
Mulle lausa asendamatu raamat! Soovitan teistelegi! :D
Kadri

janelys
Postitusi: 563
Liitunud: Teisipäev 21. Aprill 2009, 09:40:04
Asukoht: Kadrina
Status: Eemal

Postitus Postitas janelys »

Minule on abiks olnud näiteks raamatud:
*Voldemar Vitkin "Suguvõsa uurimine" 2001 Valgus http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?7898;
*Aadu Must "Eestlaste perekonnaloo allikad" 2000 Kleio http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?4545;
Kadrina kandist (Lääne-Virumaa) head raamatud:
*Richard Tammik "Kadrina kihelkond läbi aegade" 2005 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?158231 ja
*Eduard Leppik "Kultuurilooline Kadrina" 2000 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?130996

********************************

Esimese raamatu "Suguvõsa uurimine" kohta leidsin internetist küll info seal olevate vigade kohta, kuid eks seal ole ka vajalikke asju kirjas algaja jaoks. Toon need vead siinkohal ka ära:
Vead Voldemar Vitkini raamatus "Suguvõsa uurimine". Tallinn, 2001

Esitatud on fakti- ning loogikavead, pole toimetamisvigu. Tekst on lisa ajakirjas Akadeemia nr 4, 2002 ilmunud artiklile “Populaarne genealoogia. Voldemar Vitkin. Suguvõsa uurimine: Praktiline käsiraamat. Tallinn: Valgus, 2001.”

Lk 13. “Hõimluse tekkimiseks pole tähtis, kas abielu on seaduslikult registreeritud või elatakse nn. vabaabielus (elukaaslasega). Oluline on, et nendest põlvneb laps”. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 20 ütleb aga hõimluse kohta: “(1) Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. (2) Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest see on tekkinud.” Seega pole vajalik abikaasadest lapse põlvnemine, vaid ametlik abielu. Jääb arusaamatuks, millele tugineb raamatu autor.

Lk 14. “Algisa (1) tütre (3) lapsed (6 ja 7) loetakse nende isa sugukonda kuuluvaiks.” Lk 11 esitatud sugukonna definitsiooni järgi pole oluline, kas põlvnemine on isa- või emajoones, seega kuuluvad lapsed nii oma isa kui ka ema sugukonda, liiatigi on nimetatud definitsiooni järgi sugukond sotsiaalne üksus ning seega on ema- või isapoolsesse sugukonda kuulumise puhul olulisem näiteks ühine majapidamine.

Lk 16. Tingmärkide tabelis tähistab ‘o’ lapsendamist. Muude allikate põhjal tähistab see märk hoopis kihlatud olemist (pool abiellumise märgist). Puudu on märk ‘(*)’, mis tähistab paljudes allikates ristimist. Arusaamatu on 8 kasutamine abiellumise märgina. Ristatud mõõgad tähistavad ka haavatasaamist. Soovitan olla ettevaatlik tabelis toodud tähtede kasutamisel tingmärkidena (L – leer, k – krematsioon jm).

Lk 20. Raamatu teksti järgi moodustavad nii perekond kui ka pere leibkonna. Talus on siiski moodustanud leibkonna ka perekonda mitte kuuluvad isikud, seega on õigem pere ja leibkonna samastamine.

Lk 21. Soovitan võtta reservatsiooniga Taluseaduse definitsiooni, mille järgi “talupere koosseisu ei kuulu talus töölepingu alusel töötavad kodanikud, kaasa arvatud sugulased”. Seadus kehtis vaid neli aastat (1989-1994) ning seda ei saa laiendada varasematele talupidamistele.

Samal leheküljel on samastatud eellast ning kõuku. Eellase mõiste on aga laiem, kuna eellane on iga mees- või naissoost veresugulane, kes elas päisnikust varem, näiteks vanaisa õde ja vend.

Lk 23. Raamatu järgi tüvetabel “näitab ürgisa kõiki meessoost järglasi” (aluseks “Eesti entsüklopeedia”, III kd, 1934, vg 342). Rahvusvahelises genealoogias hõlmab tüvetabel ka vallalisi naissoost järglasi, kes sündides kandsid ürgisa perekonnanime.

Lk 24. Astsendorium ja destsendorium (kuigi vaevalt neid sõnu keegi eesti keeles kasutab) peaksid õigekeele reeglite järgi olema astsendoorium ja destsendoorium.

Lk 26. Sugukonnatabel ei tohiks lk 11 toodud sugukonna definitsiooni järgi hõlmata “naitumisega perekonda tulnud isikute veresugulustabeli andmeid teatava sugulusastmeni, harilikult neljandani”. Siin on jällegi aluseks “Eesti entsüklopeedia”, III kd, 1934, vg 342, kuid tuues eri allikate definitsioone, peaks autor jälgima nende vastavust teineteisele.

Lk 27. Soovitan lugejal mitte võtta tüvetabelis esitatud andmete hulka nii rangelt, kui see on raamatus esitatud, sest kõikide nende andmetega tüvetabel on rohkem perekonnakroonika kui sugupuu või tabeli moodi.

Lk 30. “Eesti suguvõsauuringutes saab kõukude tabeleid tavaliselt koostada viienda-kuuenda sugupõlveni”. Ärge rõõmustage enneaegselt, kui olete leidnud oma esivanema kümnendast või ka neljateistkümnendast põlvkonnast – autori tsitaat on ligi 70 aastat vana (vähemalt kaks põlvkonda) ning põlvkondade arv oleneb ka teie enda vanusest. Seega on pigem tavatu, kui te ei saa oma kõukude tabelit koostada kaheksanda kuni kümnenda sugupõlveni.

Lk 31. On kasutatud nii sõnakuju ‘proband’ kui ka ‘probant’. Eesti keele sõnastikud selliseid sõnu ei tunne, kuid võimalik on kasutada tsitaatsõnana ‘probant’, kuna see sõna esineb vähemalt saksa keeles.

Lk 45. Esineb eksitav väide, et tervisliku seisukorra isikuandmetega tegelemine on delikaatne ning nende kogumisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduse § 2 ja 4 sätteid. Tegelikult ütleb seaduse § 2 lg 2 p 1, et seadust ei kohaldata “füüsilise isiku enda poolt kogutud isikuandmete töötlemisele isiklikuks otstarbeks” ning seega see seadus suguvõsauurimisse ei puutu, kui suguvõsa kroonikat koos tervislikku seisundit kajastavate andmetega ei plaanita levitada.

Lk 52 on kirjas, et “aastail 1931-1940 tegutses Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts”. Tegelikult tegutses neil aastail Eesti Sugukondade Uurimise Büroo, Eesti Eugeenika Selts “Tõutervis” oli asutatud juba 1924. aastal ning 1930. aastal sai selle nimeks Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts.

Lk 53. Raamatud “K. Päts. Tema elu ja töö” ning “Juhan Laidoner : Mälestusi kaasaeglasilt” ilmusid mõlemad 1934. aastal, mitte 1945. aastal. Samuti on pealkirjades tegelikult sõna ‘kaasaeglased’, mitte ‘kaasaegsed’.

Lk 62. Rootsi Genealoogia Seltsi (raamatus kui Föderatsioon, rootsi keeles Förening) laualehe nimi on AnRopet, mitte AnKopet.

Lk 68. Väide, et lühend ‘vkj’ tuleb märkida sündmuse toimumise aja ette, pole just asjakohane – praktika on peagu alati vastupidine, see märkus lisatakse sündmuse aja lõppu. Muide, “Eesti keele käsiraamat” ei luba kuupäeva kirjutamisel vormi “aasta, kuu, kuupäev”, nagu on raamatus kästud. Samuti on see praktikas vähe levinud ning võib seetõttu vääritimõistmist põhjustada.

Lk 85. Perekonnaseadus on esitatud tegelikult 1996. aasta seisuga, kuigi viidatud on 1997. a seisule. Miskipärast peale viite sel aastal sisse viidud muudatustest muid märke raamatus pole. Kehtiv tekst: http://estlex.info/estlex/kehtivad/AktT ... p?id=12647.

Lk 99. Siseministeeriumil on alates 2000. aastast perekonnaseisuosakonna asemel rahvastiku toimingute osakond, kus ka raamatus nimetatud kartoteek asub. Muide, perekonnanimede eestistamiste kohta on andmebaas olemas ka Internetis (http://www.history.ee/ono/otsing20.htmlwww.eha.ee).

Lk 197. Isikuandmete kaitse seadust on võrreldes avaldatuga muudetud viiel korral. Kehtiv tekst: http://estlex.info/estlex/kehtivad/AktT ... p?id=18735.

Lk 202. Soovitan mitte kasutada lühendeid AA Eesti Ajalooarhiivi lühendina ning RA Riigiarhiivi lühendina. Üldkasutatavad lühendid on vastavalt EAA ja ERA.

Fred Puss
fred@isik.ee
Autor on Eesti Isikuloo Keskuse juhataja
Uuritavad perekonnanimed
Viru: Balder, Kulp, Terts, Rumberg, Tänavots, Paulmann, Neugast
Saare: Juhanson, Sai, Saar, Sepp, Tuurmaa, Tuisk, Olop
Pärnu-, Võru- ja Põlva: Palu, Kütt, Mikson, Kaha, Arnim, Kriiver, Vardja
Harju- ja Viljandi: Muru, Loopere

vibu11
Postitusi: 208
Liitunud: Neljapäev 01. Veebruar 2007, 19:16:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas vibu11 »

Selline raamat siis-

EESTI ASUNDUSED JA ASUPAIGAD WENEMAAL
Kokku seadnud August Niggol 1918

Eestlased said Krimmi ja Samaraga ennemini tutta-waks ja sinna on ka esimesed Eesti wäljarändajad läinud, Kaukaasiaga aga umbes 15-20 aastat hiljemini. Seda lugu tuleb õieti kahetseda. Olgu küll, et eestlased on jõudnud Krimmis ja Samaras ilusa kodu luua, aga mõlemad on lagendikud, kus tihti mitmekümne wersta peal muud ei näe kui maad ja taewast, ei ühte puud ega põõsast, mäge ega orgu, järwe ega jõge. Kaukaasia loodus on aga wäga mitmekesine, tihti suurepärane ja paradiisliku iluga. Kau¬kaasiasse on eestlasi ka suuuemal arwul woolanud, - neid on siin ligi 6 tuhat hinge. Kaukaasias rännates ja Eesti asundusi waadates tuled tahtmata mõtte peale: kahju, wäga kahju, et aasta 30 -40 eest kedagi wäljarändamise korraldajat ja nõuandjat ei olnud. Kaukaasias wõiks palju rohkem Eesti asundusi olla ja need, kes Siberi lagendikkudele ja Wologda metsadesse on läinud, neil oleks Kaukaasias ruumi küllalt ja siin oleks igatahes parem elada ja kultuuritööd teha kui mujal. -Ja needki 12 Eesti küla, mis praegu olemas, on üksteisest kaugel, 4 (õigem koguni 6) Saksa koguduse õpe¬taja all ja 5 kubermangus (Stawroopoli kubermangus Allmäe ja Eesti-Haginsk, Kubani maakonnas Liwoonia, Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik, Musta mere kub. Punaselageda, Salme ja Sulew, Suhumi maakonnas Estonia, Ülem- ja Alam-Linda ja Karsi maakonnas Uue-Estonia küla).
Nendest 12 Eesti asundustest on 5 asundust: Eesti-Haginsk, Allmäe, Liwoonia, Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik - Põhja-Kaukaasias, teised Kesk-Käukaasias wõi õigemini Musta mere lähedal ja Uue-Estonia kõige lõunapoolsemas osas.
Lühike ülewaade Kaukaasia Eesti asundus-dustest põhja poolt lõuna poole minnes.

1 (287). Eesti-Haginsk / Эсто-Хагинское
1 (287). Eesti-Haginsk (rahwa keeles Kalmuka küla), Torgowaja jaamast 60 wersta, Stawroopoli kub., um¬bes 600 hinge, kalmõkkidelt saadud maa peal. Maa pikkus umbes 8 wersta, laius 5-6 wersta.
Küla näeb oma ilusate ehituste poolest nagu wäike linn wälja. Külal on oma kirik, koolimaja, wallamaja, ruu¬mikas rahwamaja ja puiestik rahwale jalutamise tarwis. Rahwamaja on sawist wõi päikese käes kuiwatatud sawi-plonnidest üles ehitatud, näeb lihtne wälja, on aga siiski päris aja- ja otstarbekohaselt ehitatud. Seltsidest on siin hariduseselts, kes oma erakooligi ülewal pidas (külakool peale selle), ja karskuseselts.
1916 aastal on küla omale ka postkontori saanud, mille ülespidamiseks ta kolm aastat üle tuhande rubla aastas on maksnud.

2 (288). Allmäe / Подгорное
2 (288). Allmäe - Подгорное, Stawroopoli kub., 7 w. Kiani (enne Барсуки) jaamast, 1300 hinge, maad 6000 dessatiini. See on üleüldse kõige suurem asundus ; ka jõu¬kuse poolest ei jää ta teistest maha. Asundusel on oma kirik, ilus kiwist koolimaja, kus 3 õpejõudu töötawad, ja 1916. aastast saadik oma postkontor (Подгорное, Ставроп. губ.) ja krediit- ja kaubatarwitajate-ühisus. Waremini oli põllumeesteselts ja pasunakoor, mis aga mõlemad nüüd hingusele on läinud. Hariduseselts ja seltsimaja asumisel. Külast on 70 perekonda oma, wäljamõõdetud krundi peale elama asunud. Nad olla 3 aasta jooksul majandusliselt wäga tublisti edenenud.

3 (289). Liwoonia / Ливония
3 (289). Liwoonia, 25 wersta Owetshka jaamast ehk 40 wersta Armawiri linnast, Kuubani maakonnas, 1874 a. asutatud, 600 hinge, maad 2412 tiinu, selle hulgas 800 tiinu karjamaad. Asundusel on oma kirik, rahwaaed ja ilus kiwist koolimaja, kus 2 õpejõudu alaliselt töötawad. Koolimaja on wäga praktiliselt ehitatud: kummalgi pool otsas on klassi-ja kooliõpetajate eluruumid ja nende keskel saal. Siin wõi-wad lapsed wahetundidel jalutada, asunikud wabal aja! koosolekuid pidada ja pidusid toime panna. Liwoonias on palju wiljapuuaedu. Küla tänawad on laiad ja sirged, nagu uuema aja linnas. Seltsidest on siin karskuse-, hariduse- ja põllumeesteselts olemas. - чр. Безскорбяое, Ливонское, Кубанской вол.

4 (290). Eesti-Maruha / Эсто-Маруха
4 (290). Eesti-Maruha, 120 wersta Newino-mõskaja jaamast ja 70 w. Batalpaschinskist Elbrusi poole, Maruha jõe ääres, Kuubani maakonnas, umbes 200 hinge ehk 40 perek., 1872. a. asutatud, maad 650 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja.

5 (291). Hussõ-Kardonik ehk Sori küla / Хуссо-Кардоник или Овражное село
5 (291). Hussõ-Kardonik ehk Sori küla, 7 w. Maruhast ja niisama palju Newinomõskaja jaamast, 200 hinge ehk 46 perek., 1873. a. asutatud, kroonu maad 860 tiinu.
Külal on oma koolimaja ja külawalitsuse hoone. Mõlemad need külad on liig kaugel raudteest; warsti aga ehita¬takse uus raudtee Newinomöskajast Tiberdasse, mägestikku, ja siis saawad need asundused 90 wersta raudteele lähemale.

Rikkuse ja külluse poolest jääwad Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardoniku küla talud küll Eesti-Haginski, Liwoonia ja Allmäe omadest tublisti maha, kuid waesust ei ole ka mitte. Maa iluduse poolest on aga need 2 küla Põhja-Kaukaasias Eesti asunduste seas kõige ees. Maakoht on mägine, rohkesti puid ja põõsaid; kaewu ei ole sugugi tarwis, sest terwe aasta otsa jookseb mägedest rohkesti wett alla. Waade Elbrusi ja teiste igawese lumega kaetud mägede peale pakub suwel selgel päewal suurepäralist pilti. Metsad pakuwad rohkesti mets-pirnisid, ploomisid ja muud wilja ja annawad ka küttemater-jaali, kuna kolme esimese suurema küla elanikud "кизякъ'i", n. n. sõnnikust tehtud turwast põletawad.
Kuna kolme esimese küla elanikud wähe teawad tagakiusamisest teiste rahwaste poolt, on kahe wiimase küla ela¬nikud rohkesti kabardiiniaste ja abhaaslaste (абхазы), nende kuulsate endiste rööwlite ja waraste poolt kannatada saanud. Nii mitu korda on päris päewa ajal külasse tungitud ja see ära wiidud, mis kutsumata külalistele meeldis. Kuid oma rööwliwaimu peale waatamata on Kaukaasia mägede elanik wäga sõbralik, südamlik ja lahke. Oma külas ei puutu ta sind iialgi, aga kui ta teab, et sul raha on, siis ajab ta sulle tagant järele ehk läheb kuhugi wastu ja wötab selle ära, mis ta sinu juures üleliigseks peab. Wiimast kopikat ei wõta ta mitte ja elu kallale ei kipu ta iialgi, kui sa ise enese heaga alla annad. Ka on nende kahe Eesti küla elanikud kahjuks kasakate poolt kurwastust, haawamist ja meelepaha pidanud kannatama ja ainult sellepärast, et kasakad Luteri usu pärast eestlast sakslasega ühe pulga peale seawad ja wa-het eestlase ja sakslase wahel ei tunne.

3. Musta mere äärsed ehk Lõuna-Kaukaasia Eesti asundused.
Черноморско-побережные или Южно-Кавказские Эстонские поселения.
Musta mere ääres on 6 Eesti asundust - 3 Adleri sadama ümbruses: Punaselageda,.. Salme ja Sulew, ja 3 Suhumi ümbruses: Alam-Linda, Ülem-Linda ja Estonia.


6 (292). Punaselageda - Эсто-Садокъ, 50 w. Adleri sadamast, Musta mere kubermangus ja 4 w. linnake¬sest, mida Romanowsk ehk Krasnaja Poljana kutsutakse, 1886. a. asutatud, 36 perek. ehk 210 hinge. Külal on oma kooli-, rahwa- ja külawalitsuse maja. Küla on kõrgete mä¬gede wahel kui aias, wäga ilusas kohas, ja tee Punaselage-dale kõrget Msõmta jõe kallast mööda lööb oma looduse-ilu poolest kõik teised üle, ka kuulsa Gruusia sõjatee. Punaselageda mehed on tublid jahimehed ja selle poolest kuulsad. Kümne aasta eest on ilus postimaantee Ädlerist Punaselagedale - Красная Поляна'ssе ehitatud ja nüüd sõi-dawad ka meie "Wiru weljed" nagu parunid, kuna nad waremini ainult ratsahobusega ehk jala oma mägede wahelt wälja pääsid. - чр. Красная Поляна.

7 (293). Salme, 10 w. Ädlerist, Suhumi poole minnes, 3 w. merest, Psou jõe kaldal, suure maantee ääres, mis Musta mere äärt mööda Noworossiiskist Suhumi läheb, 1884. a. asutatud, umbes 400 hinge, maad ligi 1200 tiinu. Külal on oma kooli- ja rahwamaja, ka külawalitsuse-hoone, wii-mane ühine Sulewi asundusega


8 (294). S u l e w , ligi 10 wersta Salme külast üles mägede poole minnes, ilusasse loodusesse ehitatud, mäges-tikus, ilusate lõunamaa puudega, nagu palmid, wiigipuud, pähklipuud, kastanid jne., 1884. a. asutatud, 50 perekonda ehk 250 hinge, maad 1200 tiinu. Külal on oma kooli- ja rahwa-maja, laulu- ja pasunakoor. Sulew on praegu kõige ilusam Eesti asundus üleüldse. Wankriga on sinna liig raske juure pääseda, mine jala ehk sõida ratsa. Teel ratsa sinna tuleb 12 korda ühest ja sellestsamast keerlewast jõest läbi minna ehk mõni werst kõwerat teed enam käia. Sulewi osad on: Sulewi, Troitski, Tammelageda ja Lepalageda.

9 (295). Alam-Linda ehk Kummi küla, 10 w. Suhumi linnast, 45 perek. ehk umbes 250 hinge, 1884. a. asutatud, maad 450 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja, lauluselts "Koidula" ja laulukoor. - чр. гор. Сухумъ-Кале.


10 (296). Ülem-Linda, 7 w. Alam-Lindast ja niisama palju Suhumi linnast, 1884. a. asut., 45 perek. ehk 250 hinge, maad 450 tiinu. Külal on oma kooli- ja palwemaja (uus, ilus ja ruumikas koolimaja on weel ehitusel), laulu- ja mänguselts, laulu- ja wiiulikoor. Külawalitsuse- ja rahwamaja on Alam- ja Ülem-Lindal ühine. - чр. гор. Сухумъ-Кале.


11 (297). Estonia, 22 w. Suhumist, Tiflisi poole minnes, 1881. a. asut., üle 400 hinge, maad umbes 1000 tiinu. Külal on 2-klassiline koolimaja, ühes ka palwemaja, külawalitsuse- ja rahwamaja. Hariduseselts on asumisel. Pea - sissetulekuallikaks on siin kari ja wiljapuuaiad, Põhja-Kaukaasias aga põld. Ka tubakat hakatakse wiimasel ajal kaswatama, sest see annab kõige paremat sissetulekut - 800-2000 rbl. dessatiini pealt enne sõda, kui wähe