18. sajandi alguse kirikuraamat.

[mihklepp]

a) Leidsin vist abiellumiskande:
Tiibuse Michel (1714-...) ja Greet http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,551,163,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Arvan, et on aasta 1739.

Mis on seal (veel) kirjas?

b) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2,264,43,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Mida see tähendab? " Dn. 6 post Trinit. "

c) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,816,85,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Kes on alumise Mihkli ehk Micheli vanemad?

d) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 6,321,30,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Mis see tähendab?

Tuhat tänu abi eest!

[Uku.Velbri]

a. Loeks nagu välja sealt, et:
Michels u(nd) Greet von Peentak, Tochter Leno. Elik see on Leno sünnikanne.

b. Pakun - Dominica 6 post Trinitatis - 6-ndal pühapäeval pärast kolmainupüha. Vt. http://www.ra.ee/dgs/var/fileupl/kalender.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;.

c. Tibuse Andrus Zu Hofenbah? sein Sohn - Michel.

d. Ei tea.

[passer urbanus]

d) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 6,321,30,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Mis see tähendab?

see peaks olema mingi pühaku päev, asub 6. ja 7. "Post Trinity" vahel (1695 olid need 10 juuli ja 17 juuli: Dom Trinity oli 29 mai: http://www.smart.net/mmontes-cgi-bin/cal-form.cgi" onclick="window.open(this.href);return false;) ning "Festo Visitati Maria" järel.

"Festo Visitati Maria" peaks olema neitsi Maarja ilmutus Elisabethile, mis selle allika järgi peaks olema küll 2. juuli: http://www.polysyllabic.com/?q=calhistory/applet" onclick="window.open(this.href);return false;, seega enne 6. Post Trinity't, aga kes teab, kuidas neid päevasid täpselt arvestati erinevates kirikutes - nagu siitki näha, erinesid kuupäevad märgatavalt: http://www.newadvent.org/cathen/15480a.htm" onclick="window.open(this.href);return false;

Poenitentia tähendab iseenesest patukahetsust (http://www.newadvent.org/cathen/11618b.htm" onclick="window.open(this.href);return false;)

[mihklepp]

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,487,62,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Paluks abi väljalugemisel. Kuupäev on (1)8. veebruar 1680. Saan aru, et tol päeval registreeriti 2 sündi. Mind huvitab just a) jutt.

Aitäh abi eest!

[Mari.Sarv]

Tibusse Mart seines Sohns Hans von Pehntak, seine Tochter Ann
e. Tiibuse Mardi poja Hansu (Pehntakist) tütar Ann

[mihklepp]

Tere taas,

kirikuraamatu kanne aastast 1694:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 5,535,92,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Loen ise välja:
Tibusse marti andress zu hofenbah
a) Loen öieti?

Kuupäevaks pakun vahemikku, mis on teise ja kolmanda pühapäeva vahel pärast kolmekuningapäeva.
Tol ajal oli kolmekuningapäev pühapäeval, 03. jaanuaril 1694 ehk kuupäeva vahemikuks julgen pakkuda 10-17. jaanuar 1694.

b) Mis kanne see olla võib?

Aitäh abi eest

[Katsa]

Tibusse Marti Andreß zu Pehntak loen mina. Kuupäev on SELLE järgi 14. jaanuar. See on ristimisnimekiri ja nimetet Andres on esimeseks vaderiks Warraspeh Siimu pojale Hansule samuti sealt Pehntakist (misiganes koht see olla võiks...).

[mihklepp]

Pehntak ( ka Peentak) on Peantak ehk Peantse küla Mihkli kihelkonnas Pärnumaal.
Tänud hea lingi eest.

[Katsa]

Selle lingi kalender on kasutatav meie oludes vaid enne 1700. a. toimunud sündmuste puhul. Norras mindi Gregoriuse kalendrile üle 1700. a., meil alles 1918. Seega peaks hilisema perioodi kuupäevad ikkagi ümber arvutama.

[mihklepp]

Tere. Olen nüüd vist õigel järjel:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,771,115,0
Oskan välja lugeda ainult kirje teise osa :
... ... Sohn Michl von Peantak

a) Pakun kaheks esimeseks sõnaks Tibuse Jüri või vähemalt nende kahe sõna ekvivalendi.
b) kas see on ristimiskanne?
c) http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,378,49,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Mis on pühaks? loen ise välja Festo, aga teine sõna on arusaamatu, ehk on Pentecer ?
EDIT: Ise küsin, ise vastan - pakun pühaks Ülestõusmispüha : Festo Pentecostes
Aitäh täienduste ja paranduste eest!

[Assar]

Tere. Olen nüüd vist õigel järjel:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,771,115,0
Oskan välja lugeda ainult kirje teise osa :
... ... Sohn Michl von Peantak

See võiks olla Tib(s)o/ Tibe Jüre või midagi sarnast

[passer urbanus]

äkki midagi Tibh? Jüre Sohn

Sohn on päris kindlasti, Jüre (Jüri) samuti suht koht kindel - selle ees võib olla mingi lühendet kohanimi - ei tunne seda kanti, seetõttu ka ei paku

[passer urbanus]

See "Tib..." ja "Ju..." sõnad on seal raamatus päris levinud

Tibg ... ? Jürg? (vt. seal r all on veel mingi konks - kohe järgmisel real samuti).

Kas Jürg nimi esineb seal?
Kas mingi kohanimi algab seal Tib ...?

[mihklepp]

See "Tib..." ja "Ju..." sõnad on seal raamatus päris levinud

Tibg ... ? Jürg? (vt. seal r all on veel mingi konks - kohe järgmisel real samuti).

Kas Jürg nimi esineb seal?
Kas mingi kohanimi algab seal Tib ...?

Need välistan kindlasti, ei ole Jürg(eneid) ega Andreseid minu selles suguvõsa osas.

Seal kandis oli tollal kolm Tiibuse talu, kindlalt on mu esiisade talu Tiibuse Michli, seni kaugeim peremees sündis 1714, hetkel proovin tema isa kätte saada otsides selle 1714. aasta Michli ristimiskannet.
Teades, et igas põlvkonnas on esinevad sellised nimed nagu Mihkel, Jaan, Jüri, siis peaks juu kätte saama. Kindlalt on kandiks Peantak-Peentak-Pehntak-Peantse.
Ma ei ole üldse kindel, kas need kolm Tiibuse talu olid omavahel seotud kunagi ammu. Seda vist kätte ei saagi, kuna kirikuraamatuga [ url]http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1278.2.1:1 [/url] tuleb nö sein ette aastaga 1679 ehk siis saaksin hea õnne korral teada selle 1714. aasta Michli isa sünniaasta ja Michli isa isa nime.

Aitäh tähelepanu eest.

[Mari.Sarv]

Äh, Jüri ja Jürg mu meelest pole/vähemalt ei pruugi olla erinevad nimed, vaid ühe ja sama nime variandid.

Tibs - see pikasabaga s seal lõpus minu jaoks viitab lühendile, meie pool Jaanused on lühendatud Jans
Jürge.

[mihklepp]

Äh, Jüri ja Jürg mu meelest pole/vähemalt ei pruugi olla erinevad nimed, vaid ühe ja sama nime variandid.

OK, usun
Tibs - see pikasabaga s seal lõpus minu jaoks viitab lühendile, meie pool Jaanused on lühendatud Jans
Jürge.

1679. aasta kirjes on Tiibuse nõnda kirjas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 8,415,63,0

[Mari.Sarv]

Jaanus - lihtsalt võrdluseks.

Lihtsalt s sõna lõpus näeb välja hoopis teistsugumane.

[mihklepp]

Ühe Jürgeni ma leidsin, isa peaks olema Tibusse Mats?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 7,537,60,0
Aasta on 1685
EDIT: Teine Jürgen: a) Kes on tolle isa?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 8,540,50,0
Aasta on 1686

EDIT: Kolmas Jürgen.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 5,571,42,0
Aasta on 1687
Isa on vist Tiibuse Marti Tönnis

Mari teooria kipub osutuma tõeks

[Mari.Sarv]

Esimesest loeks ma välja: Tibusse Matso Sohn von Pehntak Jürgen, sein Sohn getauft, Michel
ehk vist siis "ristitud Tiibuse Matsi poja Jürgeni poeg Mihkel"

Teise Jürgeni isa on Hanss

[mihklepp]

Esimesest loeks ma välja: Tibusse Matso Sohn von Pehntak Jürgen, sein Sohn getauft, Michel
ehk vist siis "ristitud Tiibuse Matsi poja Jürgeni poeg Mihkel"

Teise Jürgeni isa on Hanss

Vist on Tiibuse Matsi poja Jürgeni tütar ehk Mihkli õde:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1,553,55,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Tibusse Anss von Pehntak tochter Ann ehk tütar Ann
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,521,48,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Paneb pead vangutama

[mihklepp]

Seega on tollest ajast (1680-1690)välja tulnud kaks Tiibuse talu - Tiibuse Antsu ja Tiibuse Matsi, üks on veel puudu
EDIT: ka kolmas talu, Tiibuse Marti Tönnise poja Adama sünd 1689: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2,541,34,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[mihklepp]

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 6,557,43,0

a)Kes on tolle Liso isa? Mingi Michel, kuid mis talust?


http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3,544,33,0
b) Kas on samad?

[Mari.Sarv]

Vist on Tiibuse Matsi poja Jürgeni tütar ehk Mihkli õde:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA" onclick="window.open(this.href);return false;. ... 1,553,55,0

jah, Anu

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 6,557,43,0" onclick="window.open(this.href);return false;
a)Kes on tolle Liso isa? Mingi Michel, kuid mis talust?

Tibusse Hannus Sohn Michel ...

Hannus ja Hanss võivad muidugi olla jällegi samad nimed aga ei pruugi, ei tea kuidas sealpool kombeks.

b.
Sama jah, sellest leheküljest on kaks tõmmist tehtud!

Edu!

[mihklepp]

Millegipärast on tunne, et tuleb see 1714. aasta Micheli kirje üle vaadata, sealt peaks juu kätte saama mingigi vihje, kuidas varasemate Tiibuste seas orienteeruda.

[Mari.Sarv]

Ajah (vaatasin üle), aga mis sind takistab?

[mihklepp]

Ajah (vaatasin üle), aga mis sind takistab?

Leidsin Tibuse Mihkli surmakande:

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1046,48,0" onclick="window.open(this.href);return false;

12.september 1776

a) mis sõnad on peale arvu 60 ja jahrigen´i?

Aitäh abi eest.

[Mari.Sarv]

See näeb välja nagu: starb an der [S]tein Krankheit - suri kivihaigusse
S muidugi on tegelikult mingi soditud täht, aga palju võimalusi, arvestades järgnevat t-d ei ole ka nagu?

[mihklepp]

Vist on mõeldud kivitõbi, mis mu meelest on seotud neerudega.

[passer urbanus]

ma nüüd ei tea neerukivide tundmise ajaloost, aga 18 saj. diagnostika kuskil Liivimaa nurgas päris kindlasti ei suutnud sellist tõbe tuvastada ... sümptomeiks interneti andmeil palavik ning valud ... surra vist sellesse ka ei õnnestu ...

samas interneti andmeil on Steinkrenkheit -> lithiasis -> litiaas -> kivitõbi täiesti (tänapäevases meditsiinis) eksisteeriv seisund, ent selle diagnostika on siiski kas kaasaegselt läbivalgustav või siis kirurgiline ...

võibolla ma siiski alahindan toonast meditsiini - vikipeedia andmeil juba 6 sajangut enne kristust lõiguti kive välja: http://en.wikipedia.org/wiki/Lithiasis" onclick="window.open(this.href);return false;

[Assar]

Märksõna kidney stone all leiab wikist:

The existence of kidney stones has been recorded since the beginning of civilization, and lithotomy for the removal of stones is one of the earliest known surgical procedures.[60] In 1901, a stone was discovered in the pelvis of an ancient Egyptian mummy, and was dated to 4,800 BC. Medical text from ancient Mesopotamia, India, China, Persia, Greece and Rome all mentioned calculous disease. Part of the Hippocratic oath contains an admonition about the dangers of operating on the bladder for stones. The Roman medical treatise De Medicina by Cornelius Celsus contained a description of lithotomy, and this work served as the basis for this procedure up until the 18th century.[61]

New techniques in lithotomy began to emerge starting in 1520, but the operation remained risky. It was only after Henry Jacob Bigelow popularized the technique of litholapaxy in 1878 that the mortality rate dropped from about 24% down to 2.4%. However, other treatment techniques were developed that continued to produce a high level of mortality, especially among inexperienced urologists.[61][62] In 1980, Dornier MedTech introduced extracorporeal shock wave lithotripsy for breaking up stones via acoustical pulses, and this technique has come into widespread use.[63]