Teie esimese postituse Mihkel ja ema Liso
Saaga EAA.1262.1.352:71?881,514,860,188,0 ei ole ikkagi minu meelest samad, mis Teie teise postituse Mihkel ja ema Liso
Saaga EAA.1262.1.353:111?900,194,858,180,0 ega ka kolmanda postituse ema Liso (ilma Mihklita)
Saaga EAA.1262.1.352:75?885,162,662,148,0
Põhjendused:
Esimene Liso on Matto Jürri lesk ja Mihkli kohta on öeldud, et ta on tema (Liso) poeg. Muide - selliselt kirjas olevana ei saa pead anda, et Mihkli isa on Matto Jürri - aga see selleks.
See Mihkel on personaalraamatus, mis hõlmab perioodi 1811-1816, tõenäoliselt täiskasvanud mees, kelle kohta on kirjas, et ta teenib pärusmõisniku juures ja et tema (ja koos temaga ka ema Liso) on Narvas vabaks inimeseks saanud (mõisnik on ta vabaks lasknud). Võib arvata, et nad lahkusid sellest kogudusest ja edaspidi tuleks neid otsida üldse mujalt. Aga võib-olla ka mitte. Selles personaalraamatus (või hingeraamatus) on nad kirjas talus tähisega III, kus peremeheks on Lauri Märti Andres, kellel on olnud mingilaadne suhe Matto Jürriga (endine? karjane?).
Samale personaalraamatule - 1811-1816 - viitab Teie kolmas link ja seal leidub üks teine ja arvatavasti palju noorem Liso, kes on Matto Jaani naine, neil on kirjas kaks last - Anno ja Tio. Nad elavad talus XV. Tegemist on samaaegselt selles külas elanud erinevate Liso-dega - vastasel juhul oleks kirikuõpetaja täenäoliselt kirja pannud viite nende kahe kande vahele, et see Liso on nüüd too Liso. Sellist viidet seal pole.
Teine postitus viitab hilisemale personaalraamatule perioodist 1817-1825 ja seal on kirjas talu XV Liso ning talle on ilmunud juurde ka poeg nimega Mihkel - selle järgi, mis seal kirjas, oletan, et Mihkel on lihtviisiliselt jäänud varasemasse personaalraamatusse kirja panemata. Kirikuõpetaja unustas või misiganes. Tema nime järel on kirjas, et ta peaks olema 12-aastane. Pole täpselt teada, mis aastal see märkus sinna tehti, kuid oletatavasti on Mihkel vanem kui järgmisel real olev Tio. Ja seda enam ei saa ta olla sama Mihkel vanemast personaalraamatust, kes mõisahärra teenistuses oli ja Narvas vabaks lasti. Kuigi mõisnikud kahtlemata kasutasid lapstööjõudu, on seesugune märkus paariaastase lapse kohta enam kui ebatõenäoline.
Minu selgitused on parajalt segased, aga ehk saate sotti
