Paluks tölkeabi

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
ebemann
Postitusi: 179
Liitunud: Pühapäev 11. Jaanuar 2009, 18:18:01
Asukoht: saksamaa
Status: Eemal

Paluks tölkeabi

Postitus Postitas ebemann »

Kas saan öigesti aru? Karel Widauns lesk Hedwig on surnud?
Mida on kirjutatud samal real kahes viimases lahtris?

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1151,71,0

Tänud ette!

Katsa
Postitusi: 3330
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Postitus Postitas Katsa »

Käekiri on üsna lohakas, aga mulle tundub, et see surnud Hedwig on Weib, mitte Wittwe - seega abikaasa Karel on veel elus. Eelviimases lahtris on perekonnaseisuks märgitud pigem siiski verheirathet. Sõna "lesestunud" kirjapilt tunudb olevat kaks rida ülalpool, see on veidi teistsugune. Surmapõhjuseks viimases lahtris pakun Wassersucht - vesitõbi.
Katrin H.

ebemann
Postitusi: 179
Liitunud: Pühapäev 11. Jaanuar 2009, 18:18:01
Asukoht: saksamaa
Status: Eemal

Postitus Postitas ebemann »

Suur tänu Katsa! Kontrollisin ikka veel pöhjalikult ja see ei ole kahjuks minu Hedwig Alexander Sasßa ema, kes abiellus Paide Invaliidide Kommando trummilööja, Hanso poja, Jacobiga 1829 aastal.
Mölemad on täiesti kadunud! Jacob + Hedwig. Ka pole see Hedwig kuskil Türi Kihelkonnas lapsi saanud selle Jacobiga. Pere nimi tundmatu ju ka.
Vöib olla kolisid kuskile ära? Koigis tuli ette kombinatsioon Jaan+Hedwig Jammer ja Hans+ Hedwig Stein, ei tea lihtsalt edasi, kust veel otsida.
Alexander Sasßa conformeeriti 21.04.1839 Wäätzal, s.t. oli ikka Wäätsal tegelikult ka olemas.
Hedwigi vennad said 1835 aastal perenimeks Nr.81 Wendmann.
Hedwigi isa Jaan suri 1821.
Hedwigi vend Johan on surnud 1849.
Noorem vend Carl vöeti 1828 nekrutiks ja nüüd leidsin ühe teate, et ta nagu elaks vist Peterburgis, aga täpselt ma sellest tekstist ei saanud aru.
Oleks kena kui vaataksite korraks üle.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,856,206,0

Suur tänu ette!

Katsa
Postitusi: 3330
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Postitus Postitas Katsa »

Ma ei oska sellest Carlist küll muud arvata, kui et paistab teine Peterburgi kubermangu läinud olevat. Aga ma ei tea, kas see Carl on Teie Hedwigi vend või keegi teine. Selle selgitamine nõuaks vist pikemat sorti jälitamistööd.

Mis puutub Jacobisse ja Hedwigisse, siis minu arvates istuvad nad Paide linnakoguduse all (loogiline ka ju - too Jacob oli trummimees Paidest ja eks naine läkski siis mehe elukohajärgsesse kogudusse, mitte vastupidi):
Saaga EAA.3159.1.422:16?75,623,472,93,0

Siin on kirjas, et Jacob suri 1848 ja Hedwig paistab olevat siirdunud Tallinnasse 1853 (?) aastal:
Saaga EAA.3159.1.423:14?72,361,726,122,0

Muide, Hedwigi sünniaasta on siin mõnevõrra teisenenud noorema poole - ta oli vist abielukandeski juba pisut noorenenud?
Katrin H.

ebemann
Postitusi: 179
Liitunud: Pühapäev 11. Jaanuar 2009, 18:18:01
Asukoht: saksamaa
Status: Eemal

Postitus Postitas ebemann »

Suurin tänu! Kuidas te küll nii kiiresti leidsite? Hedvigi vanus ja leeritamine(öige on 1816), on sel pastoril küll silma järgi pandud. Ei sobind ka teiste Hedwigitega.
Jacobi perenimeks lugesin Prawa, vöi peaks Rawa olema.
Siin ta surmakanne:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,408,119,0

Millese ta suri?
Naljaks, et Hedwigil ühtki last peale selle /eksituse/.
Et ta Tallinna läheb vöib seletada sellega, et Alexandril olid lapsed, üks olemas, üks tulemas ja naise laps vöi 2-3 last esimesest abielust ka.
Ta oli 56 aastane, huvitav kuidas sel ajal üldse vanduspensionitega oli?

Katsa
Postitusi: 3330
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Postitus Postitas Katsa »

Surmpõhjus oleks nagu Bluterbrechen - oksendas verd? Viimases lahtris on, et sünnikoht ja vanus tema enda suuliste andmete järgi.

Jacobi perekonnanimi on minu meelest Hans ja ta on Prawa Jürri poeg Vana-Põltsamaalt. Prawa peaks olema talu või küla nimi niisiis.

Ma ei oska öelda, millised võimalused olid vananeval lesknaisel ennast ülal pidada tol ajal. Hedwig oli soldati lesk, ehk oli sellega seoses talle mingi pajuk ette nähtud? Kaasaegne sotsiaalkindlustussüsteem on Bismarcki väljamõeldis, nii et vaevalt 1860-ndatel midagi sellist Tsaari-Venemaal, sh. Eestis olemas oli.
Katrin H.

Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”