Mõned segased kohad hingeloendites

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Mõned segased kohad hingeloendites

Postitus Postitas manic »

Oleks vaja abi mõne segase asja selgitamisel ja täpsustamisel.
Üks ja sama perekond kolmes esimeses hingeloendis (Viru-Nigula, Pada mõis).

1782:
Saaga EAA.1864.2.IV-3:301
Parempoolsel leheküljel kõige esimene, Tenno Simmona Jürri pere.
Kelle lesk võiks olla Kaddri?

1795:
Saaga EAA.1864.2.V-40:244
Talu nr 25, sissekande algus (parempoolsel leheküljel kõige alumine).
Jällegi ... lesk Kadri ja ka tema(?) tütar Anno - kuhu läinud, mis märkused paremale serva on kirjutatud?
Lisaks kõige viimane, 5-aastane Jahn - kas Tenno vend?
Saaga EAA.1864.2.V-40:245
Järg, vasakpoolse lehekülje ülemine osa.
Tönnise naine Kreet, peaks olema Weski Tennise tütar, tõenäolisel samas mõisas asunud Võrkla (Wörckla) külast ja Simmo ja Anno on Tönnise ja Kreeda lapsed?

1811:
Saaga EAA.1864.2.VI-51:74
Talu nr 25, parempoolsel leheküljel teine.
Mis sõna on esimeses reas Simona järel?
Tönnis ja Jürri on eelmiste hingeloendite järgi Tenno Simmona Jürri poja Simmo/Siemo pojad. Siin revisjonis on Jürri vist vahepealt lihtsalt ära kadunud.
Ja laste ees on jällegi mingi imelik sõna: ... poeg Tomas ja ... poeg Simmo (peaksid olema peremehe Jürri pojad) ning ... Tönnise poeg Simmo.
Assar
Postitusi: 2215
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Mõned segased kohad hingeloendites

Postitus Postitas Assar »

1782:
Saaga EAA.1864.2.IV-3:301
Parempoolsel leheküljel kõige esimene, Tenno Simmona Jürri pere.
Kelle lesk võiks olla Kaddri?

Kuna kirjas on ein wittwe, siis ma arvan, et vihjatakse leseseisusele. Kelle lesk ta on pole seal kirjas


1795:
Saaga EAA.1864.2.V-40:244
Talu nr 25, sissekande algus (parempoolsel leheküljel kõige alumine).
Jällegi ... lesk Kadri ja ka tema(?) tütar Anno - kuhu läinud, mis märkused paremale serva on kirjutatud?

Kadri järele on kirjutatud "Nachdem Wasthelschen Dorf ge.... - tütre järel aga nach rigaen verheiratet ehk Riiga abiellunud. See aga ei saa küll olla sama kadri, kes eelmises revisionis. Too on samavana kui eelmine kadri. eelmine _Kadri peaks aga 13 aastat vanem olema ja alla 2 aastane tütar peab kindlasti kellegi teise oma olema kui rohkem kui 13 aasta eest surnud mehe.

Lisaks kõige viimane, 5-aastane Jahn - kas Tenno vend?

tundub küll niimoodi, aga millise Tenno sellest aru ei saa.


Saaga EAA.1864.2.V-40:245
Järg, vasakpoolse lehekülje ülemine osa.
Tönnise naine Kreet, peaks olema Weski Tennise tütar, tõenäolisel samas mõisas asunud Võrkla (Wörckla) külast ja Simmo ja Anno on Tönnise ja Kreeda lapsed?

mulle tundub ka niimoodi

1811:
Saaga EAA.1864.2.VI-51:74
Talu nr 25, parempoolsel leheküljel teine.
Mis sõna on esimeses reas Simona järel?

Kuna naisi ei märgitud siis on vist pandud ainult verh. - ehk abielus olev mees

Tönnis ja Jürri on eelmiste hingeloendite järgi Tenno Simmona Jürri poja Simmo/Siemo pojad. Siin revisjonis on Jürri vist vahepealt lihtsalt ära kadunud.

Kuhu ära kadunud. Jürri järel on kirjas "jetztiger Wirth" ehk praegune peremees.

Ja laste ees on jällegi mingi imelik sõna: ... poeg Tomas ja ... poeg Simmo (peaksid olema peremehe Jürri pojad) ning ... Tönnise poeg Simmo

Kirjas on Aufzögling Tomas Wirth in Mäe 47
dessen Söhnen
1. Tomas 8J
2. Simmo 3j

Hoopis Tomase pojad on mitte peremehe.
Tönnise poeg Simmot peaks otsima Eskle nr. 18 alt. Peremehel aga poegi ei paista üldse olevat, mis ei välista naise ja tütarde olemasolu



Mina sain nii aru.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Madis
Postitusi: 211
Liitunud: Teisipäev 02. Mai 2006, 15:56:05
Status: Eemal

Re: Mõned segased kohad hingeloendites

Postitus Postitas Madis »

Kadri järele on kirjutatud "Nachdem Wasthelschen Dorf ge.... - tütre järel aga nach rigaen verheiratet ehk Riiga abiellunud. See aga ei saa küll olla sama kadri, kes eelmises revisionis. Too on samavana kui eelmine kadri. eelmine _Kadri peaks aga 13 aastat vanem olema ja alla 2 aastane tütar peab kindlasti kellegi teise oma olema kui rohkem kui 13 aasta eest surnud mehe.

Tegelikult ikkagi on vist tegemist sellesama Kadriga - vanused on võetud eelmisest hingeloendist, 1795-ks aastaks olid nad juba mõisa aladelt lahkunud.
Imelik muutus on see, et nüüdseks on laps justkui Kadri oma, samas kui 1782 lapse nimi hoopis eelneb Kadri omale ja on märgitud hoopis Simmo tütreks. Vastuse peaks saama sünnimeetrikast (Anno kohta) ja abielumeetrikast Kadri kohta.
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Re: Mõned segased kohad hingeloendites

Postitus Postitas manic »

Suur tänu vastuste eest!
Assar kirjutas: 1811:
Saaga EAA.1864.2.VI-51:74
Talu nr 25, parempoolsel leheküljel teine.
Mis sõna on esimeses reas Simona järel?

Kuna naisi ei märgitud siis on vist pandud ainult verh. - ehk abielus olev mees

Tönnis ja Jürri on eelmiste hingeloendite järgi Tenno Simmona Jürri poja Simmo/Siemo pojad. Siin revisjonis on Jürri vist vahepealt lihtsalt ära kadunud.

Kuhu ära kadunud. Jürri järel on kirjas "jetztiger Wirth" ehk praegune peremees.

Ja laste ees on jällegi mingi imelik sõna: ... poeg Tomas ja ... poeg Simmo (peaksid olema peremehe Jürri pojad) ning ... Tönnise poeg Simmo

Kirjas on Aufzögling Tomas Wirth in Mäe 47
dessen Söhnen
1. Tomas 8J
2. Simmo 3j

Hoopis Tomase pojad on mitte peremehe.
Tönnise poeg Simmot peaks otsima Eskle nr. 18 alt. Peremehel aga poegi ei paista üldse olevat, mis ei välista naise ja tütarde olemasolu
Siin selle Jürri kadumise all ma mõtlesin nime, mitte inimest.
1795 on Tõnnis ja Jürri "Tönno Simona Jürri poja Simmo" pojad
1811 aga "Tönno Simona ... poja Siemo" pojad
Kolme punkti asemel peaks olema "Jürri", aga on hoopis see sõna, millest ma aru ei saa.

8. a-ne Tomas ja 3. a-ne Simmo on ikkagi peremehe Jürri pojad, mõlemad kirjas nii 1816 rev-s kui personaalraamatus. Miks nad Tomase järel kirjas on, seda ei tea. Seal on see järjekord vist üldse suhteliselt kaootiline, sest Eskle 18 lahkunud vanema venna Tönnise poeg on alles kõige viimasena kirjas.

Madis kirjutas: Kadri järele on kirjutatud "Nachdem Wasthelschen Dorf ge.... - tütre järel aga nach rigaen verheiratet ehk Riiga abiellunud. See aga ei saa küll olla sama kadri, kes eelmises revisionis. Too on samavana kui eelmine kadri. eelmine _Kadri peaks aga 13 aastat vanem olema ja alla 2 aastane tütar peab kindlasti kellegi teise oma olema kui rohkem kui 13 aasta eest surnud mehe.

Tegelikult ikkagi on vist tegemist sellesama Kadriga - vanused on võetud eelmisest hingeloendist, 1795-ks aastaks olid nad juba mõisa aladelt lahkunud.
Imelik muutus on see, et nüüdseks on laps justkui Kadri oma, samas kui 1782 lapse nimi hoopis eelneb Kadri omale ja on märgitud hoopis Simmo tütreks. Vastuse peaks saama sünnimeetrikast (Anno kohta) ja abielumeetrikast Kadri kohta.
1782 loendis jääb tõesti mulje, justkui oleks Anno Simmo tütar ja Jürriga sel juhul kaksik, mõlemad 1,5-aastased. Leidsin Jürri sünni 1780. a. juunis - ei olnud kaksikuid. Otsisin ka Anno sündi, kus ema oleks Kaddri. Ühe leidsin Pada külas septembris 1780, isa Jurri Niggolas. Võib-olla on õige, võib-olla mitte. Kaddri mees pidi surema vahemikus 1780-82 ehk enne hingeloendit, aga ühegi Jurri Niggolase surma Padast sellel ajal igatahes ei leidnud. Anno võis põhimõtteliselt sündida ka mõnes teises külas/mõisas.
Siin on sama perekonna personaalraamatu (1782-1797) sissekanne, Nr 20):
Saaga EAA.1231.1.230:21
Tundub, nagu Kaddri oleks "sns Wtw" - sohns Wittwe ehk poja lesk? Äkki näiteks siis Tenno Simmona Jürri oletatava kolmanda poja (kes oli esimese hingerev-i ajaks surnud) lesk?
Lisaks paistab personaalraamatust, et ka Tenno Simmona Jürri teisel pojal, enne 1795. a-t surnud Tomasel, oli naine Kaddri, aga teda hingeloendites pole. Ja 1782. a. Kaddri ei saa olla Tomase lesk, sest Tomas siis veel elas.
Aga see Riiga abiellumine on küll huvitav. Esiteks koht ja teiseks vanus - 1795 oli Anno alles 14-15.


Üks küsimus veel.
Siemo Tönnise üks poegadest Jaan läks 1832 Pudivere mõisa, sai seal perekonnanimeks Paddas ja läks 1835 kuhugi edasi.
Sissekanne Nr 9 / 5 Jaan Tennis Sohn Paddas, 25, 1835 auf ...
Saaga EAA.1864.2.IX-102:128
Tint on küll hirmus hele, aga mis koht see võiks olla? Mina loen välja ainult Purn või Puru?
Janter
Postitusi: 5
Liitunud: Reede 01. August 2008, 03:25:08
Asukoht: Tartu
Status: Eemal

Postitus Postitas Janter »

Puru tundub mulle ka õige variant. Selline küla asub Ida-Virumaal, Jõhvi lähedal.
Assar
Postitusi: 2215
Liitunud: Neljapäev 30. Märts 2006, 09:58:03
Asukoht: Viljandi
Kontakt:
Status: Eemal

Re: Mõned segased kohad hingeloendites

Postitus Postitas Assar »

Siin selle Jürri kadumise all ma mõtlesin nime, mitte inimest.
1795 on Tõnnis ja Jürri "Tönno Simona Jürri poja Simmo" pojad
1811 aga "Tönno Simona ... poja Siemo" pojad
Kolme punkti asemel peaks olema "Jürri", aga on hoopis see sõna, millest ma aru ei saa.
Seal ongi kirjas, et Tönno Simona verheir. Sohn Siem

ehk Tönno simona abielus poeg Siemo

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Re: Mõned segased kohad hingeloendites

Postitus Postitas manic »

Assar kirjutas: Seal ongi kirjas, et Tönno Simona verheir. Sohn Siem
ehk Tönno simona abielus poeg Siemo

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Tänud! Selles osas oligi kahtlus, et kas see sõna ei või kuidagi sugulust muuta või muul moel eelmise revisjoni andmeid ümber lükata. Kuna varem on ette tulnud, et varasemas revisjonis pojana kirjas olnu polegi poeg, varem kirjas olnud nimi polegi tegelikult selle inimese nimi jne, siis on kõik sellised asjad teravdatud tähelepanu all. Aga siin paistab kõik õnneks korras olevat.

Janter kirjutas: Puru tundub mulle ka õige variant. Selline küla asub Ida-Virumaal, Jõhvi lähedal.
Oligi Puru (ehk saksapäraselt Purro) küla Jõhvi mõisas ilusti olemas.
Vaatasin läbi kogu Jõhvi mõisa 1850. a. revisjoni, kuid seda peret, keda mina otsin, seal kirjas pole. Igaks juhuks vaatasin üle ka 1835 perenimede panemise raamatu, et äkki sai ta seal mõisas mingil põhjusel uue perekonnanime, aga ei midagi.
Nii et kas on Pudivere sissekandes viga või läks ta Purust kohe kuhugi edasi või ei läinudki tegelikult Purusse, vaid hoopis kuhugi mujale.
Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”