Hingeloend ja perekonnanimede raamat - abi vaja

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Hingeloend ja perekonnanimede raamat - abi vaja

Postitus Postitas manic »

Tere!

Oleks natuke abi vaja andmete lugemisel.

Perekonnanimede panemise raamatus nr 31 all
Saaga EAA.1864.2.VIII-126:134

on mõned sõnad arusaamatud:
Mis on kirjas "Wessita" ees?
Kas Jürri Wehmi järel olev sõna tähistab abielu?
Jürri naine on Madle (Madli tegelikult) ja poeg on Rein. Aga mis on esimene sõna venna ehk brudar/bruder Gustavi ees?
Mida tähendab nr 41 paremal tulbas?


Ja siis otsisin sama nr 31 alt välja 1834. a. hingeloendi lehe:
Saaga EAA.1864.2.VIII-125:288

Aga siin on peale Jürri Reino Jürri, Gustavi ja Gotthardi veel palju rahvast. Kas on võimalik välja lugeda, kes on kes? Kas 31 all on kõik ühe talu elanikud? Igatahes sama perekonnanime said ainult kolm viimast venda.
Ja mida tähendab sõna Jürri poja Reinu kõrvaltulbas (Nangaboren?)?

Hingeloendit vaatasin üldse esimest korda ja ega mul eriti ettekujutust pole, mis ja kuidas seal kirjas on. Varem olen uurinud ainult personaalraamatuid.
maidu.leever
Postitusi: 676
Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas maidu.leever »

Alustaks 1834-st

Madise Juhan, eelmise revisjoni (1816) ajal oli 34 aastane, läinud Nr.35 Vt. siit: Saaga EAA.1864.2.VIII-125:291, tema poeg Jakob on surnud 1824, poeg Jüri on läinud koos isaga Nr.35.

Madise Mart on nüüd Nr.7-s Patna (?) külas.

Haljala külast Nr. 17-st on tulnud sinna tallu peremeheks Jüri Reino Jüri 25 1/3 aastat vana, Jüri naine Madli 24 1/2 a. vana, Jüri poeg Rein, kes on peale eelmist revisjoni sündinud, nüüd 3 aastane, peremehe vend Gustav, tulnud samuti Nr 17-st, 23 1/4 a vana, peremehe 2-e vend Gotthard 18 1/2 a vana, ka tulnud Nr 17-st Haljalast.

Nr 17 Saaga EAA.1864.2.VIII-125:280
maidu.leever
Postitusi: 676
Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas maidu.leever »

1834 Nr17

Seal on kirjas Reinu pojad Jüri, Gustav ja Gotthard, eelmise revisjoni (1816) ajal vastavalt 7 1/3, 5 1/4 ja 1/2 aastat vanad. Läinud Nr 31-e
Nende isa Jüri Rein on surnud 1830, 1816 aasta revisjoni ajal oli ta 37 aastane.

1816 aasta revisjonis tuleb üles otsida sama talu N17.
maidu.leever
Postitusi: 676
Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas maidu.leever »

Perekonnanimedest

Nr 41 on vastava perekonnanime number.
Selles talus tol hetkel ei olnud rohkem kirjas, kui viis elanikku, Jüri, tema naine ja poeg ning kaks venda. Teised inimesed, kes olid kirjas 1834 revisjonis (ehk siis eelmisest revisjonist üle kantud), olid tegelikult selleks ajaks sealt lahkunud (vt eelmised postitused)

Natuke on hingeloenditest kirjas ka siin http://www.isik.ee/algus.html
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Postitus Postitas manic »

Suured tänud! Sellest oli palju abi! Nr 17-ga jõudsin ilusti välja 1782. a. hingeloendini.
Aga Reinu puhul tekkis üks probleem. Kas on siin mingi arusaamatus või ma ei loe õigesti andmeid välja.

1782. a. loendis
Saaga EAA.1864.2.IV-4:185
tundub olevat nii:
Jako Jaan, 60 a-t vana
tema naine Madli, 46
poeg Mart, 20
poeg Rein, 4
tütar Mai, 26
tütar Leno 16

1795. a. loendis
Saaga EAA.1864.2.V-47:442
Jako Jaan, 73 (eelmise loenduse ajal 60)
tema naine Madli, 59 (eelm. 46)
poeg Mart, 33 (eelm. 20)
poeg Rhein, 17 (eelm. 4)
tütar May, läinud Wolljeli? (eelm. 26)
tütar Leno, vist abiellunud nr 22-te (eelm. 16)
siis on veel rahvast juurde tulnud, aga nemad jätan praegu kõrvale

1811. a. loendis
Saaga EAA.1864.2.VI-52:35
Jago Jaan, surnud 1797 (eelm. 73)
1) poeg Mart, surnud 1804 (eelm. 33)
Mardi poeg Jaan, 9
2) poeg Rein, 33 (eelm. 17)
Reinu poeg Jürri, 3 1/2
Reinu poeg Gustav, 1 1/4

Ja probleem on siis 1816. a. loendis
Saaga EAA.1864.2.VII-104:101
Mardi Jaan, 13 (eelm. 9)
Jurry Rein, 37 (eelm. 33)
poeg Jurry, 7 1/2 (eelm. 3 1/2)
poeg Gustav, 5 1/4 (eelm. 1 1/4)
poeg Gotthardt, 1/2


Tõin need kõik andmed koos eluaastatega ära, et oleks selge, et tegu on ikka kogu aeg samade inimestega.
Jako Jaanil oli kaks poega - Mart ja Rein. 1816. a-ks on nii Jaan kui Mart surnud ja viimase 13-aastane poeg on loogiliselt Mardi Jaan. Aga kuidas tekkis Jurry Rein, kes peaks ju tegelikult olema Jaani Rein? Kas ta oli ikkagi tegelikult Jaani poeg ja kas Mart ja Rein olid vennad?
maidu.leever
Postitusi: 676
Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
Kontakt:
Status: Eemal

Postitus Postitas maidu.leever »

Põhimõtteliselt peaks asi nii olema. Miks on tekkinud Reinu nime ette Jüri? Mine võta kinni. Kui sünnimeetrikad olemas, tuleks sealt uurida kes ema, kes isa.

Tahaks veel tähelepanu juhtida järgmisele: 1782 revisjon, lapsed: Reinu ja Leenu - vanusevahe 12 aastat, Leenu ja Mart 4 aastat, Mart ja Mai 6 aastat;
Jaagu ja tema naise Madli vanusevahe on 16 aastat. Jaagule ei ole ta võib olla esimene naine.

1795 revisjonis on veel kirjas Jako Jaani poja (ilmselt Mardi) naine Kadri 34 aastane Wrangelshof 'ist ja peale eelmist revisjoni sündinud lapsed Mari 5 aastane ja Leen 1/2 aastane.
Viimane selle talu nimekirjas on sulane Abram
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Postitus Postitas manic »

Tänud taas! Teise naise peale esialgu ei tulnudki, sest 1782. a. revisjonis mingeid märkuseid juures ei ole.
Vaatasin läbi Rakvere koguduse sünnid 1776-1780. Sündinud on ainult üks Rein (1778 Torma), aga isa on Tõnnikse Jakob ja ema Leen. 1780 on sündinud ka üks Reinhold, isa Hinriko Mihkel ja ema Marri. Ühtegi Jüri Reinu (kahe nimega) pole.
Kuna hiljem on mõned Kloodi inimesed Haljala koguduses, vaatasin ka Haljala sünde. 1777-1780 sündinud ainult üks Rein, isa Reino Maddi ja ema Madli.
Siit nagu tuleks välja, et Jaagu Jaanil ja Madlil igatahes poega Rein ei ole sündinud. Kui Madli oli teine naine, siis võib-olla tuli ta oma lapse või lastega kusagilt kaugemalt. Nähtavasti jääb see asi lahtiseks.

Üks väljalugemise mure on veel.
1811. aasta hingeloendis on Arknale sisse kantud mõned inimesed, kes on sinna tulnud pärast eelmist revisjoni:
parempoolsel lehel all viimane (nr 1) Marti Johann poja Mardiga:
Saaga EAA.1864.2.VI-52:81
ja vasakpoolsel lehel esimesed (Nr 2) Marti Christian poegade Johanni ja Hansuga ning Andres:
Saaga EAA.1864.2.VI-52:82

Nemad said kõik hiljem endale perekonnanimeks Igop. Ma saan aru, et nad on tulnud pärast eelmist 1795. a. revisjoni (või 1793, aga polnud eelmises revisjonis Arkna all) ja kohanimi on vist Pardas (ei ütle küll midagi)? Ja Andres on vist 1809 kuhugi ära läinud.

1834 on Mardi Christiani juures sisse kantud veel keegi Mihkel ehk Mihhail Ivanov koos naise ja kahe pojaga:
Saaga EAA.1864.2.VIII-125:235
Vello
Postitusi: 458
Liitunud: Kolmapäev 21. Detsember 2005, 19:35:12
Status: Eemal

Postitus Postitas Vello »

Pardas, Partsi mõis Pühalepa kihelkonnas Hiiumaal.
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Postitus Postitas manic »

Aitäh! Leidsingi 1811. a. hingeloendis Partsi mõisa alt üles teate nende ärakolimisest.

Kui keegi nüüd aitaks tõlkida või lühidalt kokku võtta mõned kohad, siis olen väga tänulik:

Saaga EAA.1864.2.VI-85:73
All paremal No 4 juures. Mis on kirjutatud Mardi kõrvale kolmandasse tulpa?

Saaga EAA.1864.2.V-47:495
Sissekanne 1795. a. loendis Alt Sommerhusenisse ehk Kaarlisse saabumisest, vasakpoolsel lehel ülevalt teine (u. alates 7. reast).
Üldjoontes saan vist aru - et tuli Mart koos naise Kirsti, kolme poja ja ühe tütrega. Lisaks veel keegi Marri. Aga paljust siiski aru ei saa.

Saaga EAA.1864.2.VI-52:81
Paremal all nr 1 Marti Johann ja
Saaga EAA.1864.2.VI-52:82
vasakul ülal nr 2 Marti Christian ja Andrus - mis on kirjutatud teise ja kolmandasse tulpa?
Patrick Rang
Postitusi: 514
Liitunud: Kolmapäev 11. Jaanuar 2006, 22:06:01
Status: Eemal

Postitus Postitas Patrick Rang »

Tervitused,

Mardi kohta peaks Partsi mõisa revisjonis olema kirjas: "dessen jetziger auffenhalt ist unmbewusst" - ehk siis tema praegune viibimine (loe: asukoht) teadmata. Sama käib ka tema kolme poja kohta.

See on väga tore, et sa oled nad "üles leidunud" - ülaltoodud märkuse valguses võikski seda jääda otsima! Muuseas, sinu küsimuse kohta, mis puudutab 1795 aasta Parsti mõisa ja Kärdla hingerevisjoni, siis üleüldine teadmine on, et see on kadunud või hävinud. Igaljuhul arvele teda ei ole ametlikult võetud ei Saagas ega Tartus füüsiliselt. Seda perekonad ei tohiks 99% tõenäosusega olla 1782 Kärdla mõisas, nii et tema sealt otsimine ilmselt tulu ei too.

Kas see perekond huvitab sind põhjalikumalt? Mul on üks napakas teooria, mida võin huvi korral tutvustada.

Mardi kohta 1795 revisjonis "der Wahlkerl (??) Mart von dem Kronsgute Pardas auf die Insel Dagen .... auf jetzt mit seiner Familie Aufgeschreiben wird" - ehk siis Mart (Wahlkerli otsetõlge oleks valimispoiss/sell/mees...aga see on jabur), pärit Partsi kroonumõisast on nüüd oma perega sinna (Partsi) ülestähendatud.


Mardi Juhan, peremees, durch Erbschaft ..... Jahre 1793 von Pardas. Ehk siis pärisorjusega on olnud ta kuidagi seotud ja tulnud 1793 Partsi mõisast.

Mardi Christian ja Mardi Andrus on mõlemad tulnud Partsi mõisast, Andrus on antud 1809 nekrutiks.

Terv,

PR
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Postitus Postitas manic »

Suur tänu! Selle perekonna vastu on jah kindel huvi, sest nad on ühte emapoolset liini pidi esivanemad.

Nö enne Saagat oli selle liini kõige varasema esiisana mulle teada 1871 Viru-Nigulas Padas sündinud Gustav (Mardi poja Christiani poja-pojapoeg).
Nüüd on selgunud, et nad olid päris suured rändurid - Hiiumaalt Rakvere külje alla Kaarlisse, sealt kohe või õige varsti Arknale, sealt läks Gustavi isa Kristian 1855 Vinni (Viru-Jaagupi), sealt Vettikusse Rägaveres, vahepeal vist tagasi Arknale ja lõpuks 1868 Viru-Nigulasse Padasse. Hiljem käis Gustav ise oma perega veel Venemaal Tikapesas ära, kuid tuli 1920 õnneks Eestisse tagasi ja "maandus" Kloodis Rakvere lähedal.
Aga meesliiniga Igopitel ei vedanud, see läks edasi ainult Christiani vanema poja Juhani ainsa poja Kristiani kaudu. Ja koos I ilmasõtta jäänud Gustavi ainsa poja Eduardiga suri põhimõtteliselt ka Igopi nimi.

Nüüd vist on ajas tagasi liikumisel kahjuks sein ees. Et Marti 1795. a. hingeloendist üles leida, peaks vist terve Hiiumaa läbi kammima (juhul, kui nad polnud kusagilt veel kaugemalt sinna Partsi mõisa tulnud).
Patrick Rang
Postitusi: 514
Liitunud: Kolmapäev 11. Jaanuar 2006, 22:06:01
Status: Eemal

Postitus Postitas Patrick Rang »

Ma saan ehk veidi abiks olla.

Minu eelmises vastuses mainitud napakas hüpotees osutus valeks, sest 1782 ja 1795 hingeloendid andsid Mart / Martenile palju mõistlikuma vanuse ja ka kiirema tee probleemi lahendusele.

Kärdla Marten Andersson (20 Oct 1740 Kärdla), ab 02 Jul 1764 EELK Reigis Koidma Kirsti Jacobsdotter (08 May 1740 Koidma). Lapsed: Christian (19 Feb 1766), Johan (16 Apr 1769) ja Margaretha (03 Jul 1773). Kõik lapsed sünnivad Kärdlas, rohkem EELK Pühalepas sellel abielupaaril lapsi ei sünni. Vaatasin huvi pärast ka EELK Rakvere meetrikat ja poeg Andres võiks vahest sündida 01 Dec 1776.

Viimast väidet aran tõeks seetõttu, et lapse isaks on seal kirjas Wahhi Mart, 1782 revisjonist suutsin aga välja lugeda Mardi ametiks "Wachtkerl" ehk siis vahimees.

Marteni vanemad olid Kärdla Anders Jacobsson ja Tareste Kersti Hansdotter, kes abiellusid 27 Nov 1737 EELK Reigis. Martenil oli kindlasti ka vend Magnus (04 Oct 1743 Kärdlas, saatus hetkel teadmata) ja v-olla ka vend Greis (ca 1756), kes läheb 1810 Vormsile.

Koidma Kirsti Jacobsdotteri vanemad olid Koidma Jacob Christiansson ja Reigi Anna Jöransdotter, kes abiellusid EELK Reigis 12 Dec 1736.

Nii Anders Jacobsson kui Kersti Hansdotter sünnivad ilmselt enne meetrikate algust. Anders sureb ilmselt enne 1782 aasta hingeloendit, Kersti sureb 30 Jul 1789 Kärdlas, 70 aasta vanuses. 1782 hingeloend pakub teda ka 70 aastaseks, mis teeb siis sünniajaks ca 1712 / ca 1719.

Vanema põlvkonna (Andersi ja Kirsti / Jacob ja Anna) vanemad tuleb edaspidi tuletada kaudselt (eelkõige vaderite abil).

Võiksime mingi aeg mõelda natuke põhjalikumale andmevahetusele, kui sobib. Minu poolt Hiiumaa info, sinu poolt Virumaa info. Kuigi (esialgu!) ei ole need inimesed minu sugulased, siis üritan tagasihoidliku katse korras kõik hiidlased omale andmebaasi saada, nii saarel endal, kui ka mujal.

Terv,

PR
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Postitus Postitas manic »

Suur tänu! Väga huvitavad andmed, ma poleks ise vist kunagi nii kaugele jõudnud.

Kummaline, et Andruse/Andrese sündi Pühalepas pole. Rakvere sissekandel eesnimi, isa ja ema peaaegu klapivad, aga kui see sünd on tõesti tema, siis oleks Mart pidanud juba 1776 kusagil Rakvere koguduse piirides elama ja siis Hiiumaale tagasi minema, et 1793 tulla Partsi mõisast Kaarlisse.

Äkki võis Mart vahepeal elada kuskil mujal Hiiumaal ja Andrus sündis mõnes teises Hiiumaa koguduses? Reigi (mis võiks Mardi naise sünnikohana ehk kõige tõenäolisem olla) sünnimeetrika puudub kahjuks just vahemikust 1765-1779, Emmaste algab 1867. a-st. Neid ei saa kontrollida. Vaatasin läbi Käina ja Vormsi saare 1776-1777, seal ta igatahes ei sündinud.

Ja veel. Mulle tundub, et see sissekannne 1811. a. hingeloendis Partsi mõisa all
Saaga EAA.1864.2.VI-85:73
viitaks justkui sellele, et 1795 Partsis revisjoni ikkagi ei tehtudki, sest vastasel korral oleks Mardi lahkumine 1793. aastal olnud kajastatud 1795. a. revisjonis ja 1811 ei oleks olnud põhjust tema lahkumist enam üldse ära näidata.

Andmeid võib kindlasti vahetada. Ma vaatasin uuesti üle Partsi mõisa 1782. a. loendi, aga millegipärast ma seda Martenit ise ikkagi üles ei leidnud.
Erinevates loendites on mingi segadus ka vanustega, kõiguvad mitme aasta võrra. Aga see on vist loomulik ka.
manic
Postitusi: 165
Liitunud: Teisipäev 18. Märts 2008, 17:17:03
Status: Eemal

Postitus Postitas manic »

Upitan vana teema uuesti üles.
Patrick, Sul oli täiesti õigus! See Rakvere meetrikas olev Andres ongi seesama Mardi ja Kirsti kolmas poeg.
Kuna 1811 revisjonis on Arkna mõisa all mainitud Hiiumaalt tulemist 1793. aastal ja 1795 revisjonis leidsin ma selle perekonna Kaarli mõisast (Alt Sommerhusen) üles, siis mul ei tulnud alguses pähegi vaadata üle ka Kaarli mõisa esimene, 1782. a. revisjon. Nüüd pooljuhuslikult igaks juhuks kontrollisin ja selgub, et Mart oli oma perega Kaarli mõisas kirjas juba 1782!
Aga nüüd on asi muidugi nii segane, et ma ei saa enam üldse aru, mis ajal nad kus elasid ja millal kuhugi kolisid.

Kui leitud andmed järjest üles lugeda, siis:

1782, Kaarli mõis (Alt Sommerhusen), Rakvere khk /paremal all/:
Saaga EAA.1864.2.IV-4:217
Siin on mainitud Partsi mõisa ja Hiiumaad, aga kõigest ma täpselt aru ei saa. Kas nad on ikkagi sealt tulnud? Või äkki hoopis sinna läinud?

1795 , Kaarli mõis (Alt Sommerhusen), Rakvere khk /üleval vasakul/:
Saaga EAA.1864.2.V-47:495
Siin on toodud nende vanused eelmise rev. ajal ja näidatud, et hetkel peaksid nad olema vist kirjas Partsi mõisa all? Täienduseks veel niipalju, et Mardi poeg Juhan abiellus Rakveres 28.11.1792 ja novembris 1793 sündis Mardi pojal Kristianil Arknal tütar Leen. Seega pidid nad sel ajal endiselt Rakveres elama.

1811, Arkna mõis, Rakvere khk /all paremal/:
Saaga EAA.1864.2.VI-52:81
ja /üleval vasakul/:
Saaga EAA.1864.2.VI-52:82
Kuid siin on vendade juures kirjas, et tulid Partsist 1793?

1811 Partsi mõis, Pühalepa khk /alla paremal/:
Saaga EAA.1864.2.VI-85:73
Teade lahkumisest. Siin on kirjas ka Rakveres (ehk Kaarli mõisas) sündinud Mardi kolmas poeg Andrus.

Oskab keegi sellele loole seletust anda? Kas on mingid vead sissekannetes või läks perekond pärast 1782. a-t Kaarli mõisast Hiiumaale (tagasi?) ja tuli siis uuesti Rakvere kanti, nüüd juba Arknale?
Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”