Kes saab aru mida tähendab noolega osutatud sõna kaardil
Abi väljalugemisel
Re: Abi väljalugemisel
Kui saaks kaarti tervikuna uurida, oskaks vast kindlamini midagi kosta.
Selle fragmendi järgi pakuks, et tänapäeva rootsi keeles kõlaks see obrukat - kasutusest väljas, hüljatud
Selle fragmendi järgi pakuks, et tänapäeva rootsi keeles kõlaks see obrukat - kasutusest väljas, hüljatud
Re: Abi väljalugemisel
Mis võis olla hülgamise põhjus? Piirkonnas mõistlikku karja-põllumaad vähe, miks raisata? Äkki külakalmistu sai täis/ likvideeriti? Teada on ju, et Rootsi ajal anti viimane hoop nö "paganakalmistute" kadumisele.
Võimalik, et mingi seos seal teise ilma minekuga on. Piirkonna rahvapärimust uurides tuli välja, et mingi aeg ala "kalmetiku väljaks" kutsuti. Kui nüüd edasi harutada siis kääbas ehk kalm, mida tihti ka kalmeks ehk kalmetiks nimetatakse. Kalmeti(ku) nimelisi matusekohti mainib ka J. Jung oma raamatutes hulgakaupa.
Asukoht külast eemal on ka ja teede ristumisel.
Jung kirjutab: "Kristlikke matusepaiku kalmudeks ei hüüta, küll aga paganaaegseid, peale selle vahel veel sõja- ja katkuaegseid, kõrvalistes kohtades, eemal tavalistest ristiusu matusepaikadest"
Võimalik, et mingi seos seal teise ilma minekuga on. Piirkonna rahvapärimust uurides tuli välja, et mingi aeg ala "kalmetiku väljaks" kutsuti. Kui nüüd edasi harutada siis kääbas ehk kalm, mida tihti ka kalmeks ehk kalmetiks nimetatakse. Kalmeti(ku) nimelisi matusekohti mainib ka J. Jung oma raamatutes hulgakaupa.
Asukoht külast eemal on ka ja teede ristumisel.
Jung kirjutab: "Kristlikke matusepaiku kalmudeks ei hüüta, küll aga paganaaegseid, peale selle vahel veel sõja- ja katkuaegseid, kõrvalistes kohtades, eemal tavalistest ristiusu matusepaikadest"
Re: Abi väljalugemisel
Kas ei võiks sealt hoopis välja utbrukat, mis võiks (teoreetiliselt) tähendada umbes sama, mis utmark, s t põlluala muudest põlduset veidi eemal, asustuse äärel. Viirutus viitab ju ka tegelikult sellele, et ala on põllustatud?
Re: Abi väljalugemisel
Ei välista, et on kirjas "utbrukat", aga see pole nimisõna, vaid tegusõnast bruka - kasutama, lähtuv vorm ja tähendus oleks sarnane hülgamisele, kasutusest väljas. Kahtlemata on siin kaardile joonistatud põllumaa ja (mitte)kasutamist näitav märkus oleks asjakohane (teiste põldude ääres näeme ju ka talude mummusid, siin mitte). Vakuraamatutes ja hingeloendides pole haruldased märkused, et talu/maatükk oli tühi. Rootsi aeg on ju tuntud ikalduste, näljahädade poolest (lehelt Rootsi aeg: "Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes")
Kalmudega ei oska ma seda teemat seostada.
Kalmudega ei oska ma seda teemat seostada.
Re: Abi väljalugemisel
Pakuks ka, et utbrukat, st antud kohal "väljakurnatud põllumaa". Osutatud Põltsamaa kaardil on samamoodi (utbrukat / utbr. / utbrukat landh) tähistatud ka mitte põlispõldusid -- seal siis tähendab väljakurnatud võsamaad (või ka uudismaad). Kalmud põlluväljadel, vaevalt küll.
- Kaardi viide EAA.308.2.205
- Kaardikirjeldusraamatu viide: Saaga EAA.308.6.313:54